KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Einar Vene, Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 29.11.2013, Tartu Haldusasja number 3-13-1932 Haldusasi A.H. (H.) kaebus Rõuge Vallavolikogu 16.08.
- a otsuse nr 39 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 02.10.
- a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A.H. määruskaebus Menetlusosalised Määruskaebuse esitaja A.H. Esindaja v. adv. Marit Toom Vastustaja Rõuge Vallavolikogu Esindaja v.adv. vanemabi Kalju Kutsar Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 02.10.
- a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määrus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu (HKMS § 252 lg 7 ls 2). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Rõuge Vallavolikogu võttis 16.08.
- a otsusega nr 39 vastu ja suunas avalikule väljapanekule Rõuge Valla üldplaneeringu. Otsusega tehti Rõuge Vallavalitsusele ülesandeks korraldada üldplaneeringu avalik väljapanek ning teatada üldplaneeringu vastuvõtmisest ja avaliku väljapaneku korraldamisest ajalehes „Võrumaa Teataja“, Rõuge valla infolehes ja Rõuge valla kodulehel.
- 16.09.2013 esitas määruskaebuse esitaja Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada Rõuge Vallavolikogu 16.08.
- a otsuse nr
- Kaebuses on määruskaebuse esitaja esitanud ka esialgse õiguskaitse taotluse, milles palub peatada vaidlustatud otsuse täitmise. Kaebaja leiab, et esialgse õiguskaitse kohaldamine on põhjendatud ja vajalik, kuna üldplaneeringu edasises menetluses ei ole võimalik efektiivselt juba toimunud menetluslikke rikkumisi kõrvaldada. Kuna vallavolikogu ei ole kaalutlusõigust nõuetekohaselt teostanud ega sisuliselt veendunud, et planeering on kooskõlas valla elanike huvidega ning valla ruumilise arengu eesmärkidega, siis eksisteerib planeeringu edasisel menetlemisel arvestatav risk, et kehtestatav planeering on nende nõuetega vastuolus. Planeeringu edasine menetlus ei saa ühelgi juhul olla õiguspärane, sest üks planeerimise etapp on sisuliselt vahelt ära jäänud Kaebaja hinnangul tuleb arvestada ka seda, et kui planeerimismenetlus jätkub, on ta sunnitud oma õiguste kaitseks avalikul arutelul aktiivselt osalema, tõenäoliselt esitama ka täiendavaid kaebusi planeeringu kehtestamisele ning tegema sellega seoses märkimisväärseid kulutusi.
- Rõuge Vallavolikogu on oma 26.09.2013 kohtule esitatud vastuses seisukohal, et kaebaja taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks on põhjendamatu ning see tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja hinnangul ei ole käesolevas vaidluses esialgse õiguskaitse kohaldamise tingimused täidetud.
- Tartu Halduskohus jättis 02.10.
- a määrusega (tl 73−74) kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Halduskohtu hinnangul ei saa planeerimismenetluse jätkumisega kaebajale tekkivaid tagajärgi lugeda pöördumatult kahjulikeks. Vaidlustatud üldplaneeringu vastuvõtmine ja avalikule väljapanekule suunamine ei too endaga automaatselt kaasa üldplaneeringu kehtestamist sellisel kujul. Avalik väljapanek annab võimaluse esitada ettepanekuid, mis võivad kaasa tuua olulisi muudatusi üldplaneeringus ning seega oluliselt muuta esialgseid tingimusi. Avalikul väljapanekul osalemine ja seal ettepanekute esitamine ei saa olla kaebajale niivõrd ebamõistlikuks piiranguks või kohustuseks, mis õigustaks üldplaneeringu vastuvõtmise otsuse täitmise peatamist. Samuti ei ole kohtu hinnangul ebamõistlik ka üldplaneeringu kehtestamise korral selle vaidlustamine kaebaja poolt. Kui kaebaja peaks tema arvates õigusvastast üldplaneeringut kohtus vaidlustama ning kohus üldplaneeringu kehtestamise tühistaks, siis kannaks kaebaja kulutused vastustaja. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
- 15.10.2013 esitas A.H. määruskaebuse (tl 85−87), milles palub Tartu Halduskohtu 02.10.
- a määruse tühistada, esialgse õiguskaitse taotluse rahuldada ja Rõuge Vallavolikogu 16.08.
- a otsuse nr 39 täitmise peatada. - Määruskaebuse kohaselt tuleneb esialgse õiguskaitse vajadus asjaolust, et ilma esialgset õiguskaitset kohaldamata on oluliselt raskendatud kaebuse eesmärgi saavutamine, so et korrataks õigusvastaselt läbi viidud menetlusetappi. Kui esialgset õiguskaitset ei kohaldata ja planeerimismenetlus jätkub, siis on väga tõenäoline, et planeering vaidluse ajal ka kehtestatakse. Sellisel juhul on kaebaja eesmärgi saavutamiseks sunnitud vaidlustama ka planeeringu kehtestamise otsuse. - Kaebajale on määruskaebuse esitamise ajaks kahjulikud tagajärjed osaliselt juba saabunud. Kaebaja on sunnitud tegema kulutusi ja osalema aktiivselt planeerimismenetluses, mille lõpptulemus ei saa kaebaja hinnangul nii või teisiti olla õiguspärane. Kaebaja on pidanud oma õiguste kaitseks osalema planeeringumenetluses, sh tutvuma avalikule väljapanekule esitatud üldplaneeringu dokumentidega ja üldplaneeringu suhtes esitatud vastuväidetega ning esitama oma vastuväited planeeringule. Kaebaja on pidanud selleks tegema kulutusi esindajale. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel oleks võimalik ära hoida selliste asjatute kulutuste tekkimist edaspidi. Kui vaidlusalune otsus siiski tühistatakse, muutuvad kõik varasemad toimingud ja kulutused, mis on seotud kaebaja osalemisega planeerimismenetluse avalikul 2 väljapanekul ja avalikul arutelul, mõttetuks. Nende kulutustega tekitatud kahju hüvitamiseks peaks kaebaja algatama eraldi haldus- või kohtumenetluse. Samuti märgib kaebaja, et kahju hüvitamise kohustuse olemasolu ei kõrvalda iseenesest esialgse õiguskaitse vajadust. - Asjaolu, et planeeringu avalik väljapanek ja avalik arutelu võib kaasa tuua olulisi muudatusi planeeringulahenduses, ei kõrvalda ega heasta kuidagi juba toimunud menetluslikke rikkumisi. Kui planeerimismenetlus jätkub käesoleva vaidluse ajal, võidakse kehtestada planeering, mille vastuvõtmine on olnud õigusvastane. Selline tegevus tekitab õigusselgusetust ning kulutab asjatult avalikke ressursse. - Planeerimismenetluse peatumine vaidluse lahendamise ajaks ei kahjusta avalikke ega kolmandate isikute huve, kuna üldplaneeringu menetlus on kestnud juba ligi 9 aastat ning kõik huvitatud isikud on saanud esitada planeeringu suhtes oma vastuväited ja ettepanekud. Planeerimismenetluse peatamine, so avaliku arutelu edasilükkamine, annaks vallale täiendavat aega esitatud vastuväidete ja ettepanekutega põhjalikumalt sisuliselt tegeleda.
- Vastustaja leiab 25.10.
- a vastuses määruskaebusele, et määruskaebus on põhjendamatu ning määruskaebuse esitaja väited ei anna alust halduskohtu vaidlustatud määruse tühistamiseks. - Määruskaebuse esitaja on jätnud tähelepanuta, et üldplaneering ei käsitle mitte ainult Nursipalu piirkonnaga seonduvaid küsimusi, vaid on oluline dokument kogu valla edasise arengu seisukohalt. Planeerimismenetluse peatamine kahjustaks põhjendamatult teiste vallaelanike õigusi ja huve. - Halduskohtule esitatud kaebusest nähtuvalt on määruskaebuse esitaja põhjalikult tutvunud antud küsimuses Rõuge valla üldplaneeringut käsitlevate materjalidega, analüüsinud omavalitsuse tegevust ning tutvunud vallaelanike ja ühenduste seisukohtadega. Seega ei saa eeldada, et planeerimismenetluse jätkumine avaliku väljapaneku ja aruteluga tingiks kaebajale vajaduse uuesti mahukaid materjale läbi töötada ning teha sellises ulatuses kulutusi, mis kaaluksid üle teiste valla elanike huvi planeerimismenetluses osaleda ja teha omapoolseid ettepanekuid. Samuti võib avaliku väljapaneku käigus laekunud ettepanekute läbitöötamise tulemusena üldplaneering sellises ulatuses muutuda, et kaebaja saavutab oma eesmärgi kohtuväliselt. - Määruskaebuse esitaja kaebus on ilmselgelt põhjendamatu, kuna kaebusest ei nähtu määruskaebuse esitaja õiguste rikkumine ning tema poolt esitatud argumendid menetlusnormide väidetava rikkumise kohta ei anna alust vaidlustatud haldusakti tühistamiseks. Sellises olukorras tooks esialgse õiguskaitse kohaldamine endaga kaasa planeerimismenetluse põhjendamatu venimise. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus ning Tartu Halduskohtu 02.10.
- a määrus tuleb jätta muutmata.
- Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 lausest 1 võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 3 esimese lause kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Esialgse õiguskaitse kohaldamise põhjendatuse eelduseks on kaebaja ohustatud õiguste viivitamatu kaitse vajadus. Seejuures võib esialgse õiguskaitse vajadus esineda ka juhul, kui kohtuotsusega on võimalik kaebaja õigusi küll kaitsta, kuid kaebaja peab 3 vaidlustatud haldusaktist tulenevalt taluma kohtumenetluse ajal ebamõistlikke piiranguid. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on õiguspäraselt hinnanud määruskaebuse esitaja esialgse õiguskaitse vajadust, asudes seisukohale, et planeerimismenetluse jätkumisega kaebajale tekkivaid tagajärgi ei saa lugeda pöördumatult kahjulikeks.
- Käesolevas menetlusstaadiumis ei ilmne asjaolusid, mis annaksid tõsikindla aluse väiteks, et vaidlustatud Rõuge Vallavolikogu otsuse näol oleks tegemist õigusvastase otsusega ning planeeringu kehtestamise korral oleks tegemist õigusvastase planeeringuga. Kuigi määruskaebuse esitaja märgib määruskaebuses, et tema kaebuse eesmärgiks on asjaolu, et viidaks uuesti läbi õigusvastaselt läbi viidud menetlusetapp, soovib määruskaebuse esitaja kaebuse esitamise teel eelkõige siiski saavutada enda õigustega rohkem arvestamist sõjaväelise harjutusvälja rajamisel. Määruskaebuse esitaja märgib kaebuses, et sõjaväelise harjutusvälja rajamine tema kinnistute lähedusse vähendab tema kinnistute väärtust ning tekitab olulisi ebamugavusi kinnistute kasutamisel. Kohtu hinnangul on just planeerimismenetluses ettepanekute ja seisukohtade esitamine see abinõu, mis aitaks kaasa eeltoodud eesmärgi saavutamisele. Samuti nõustub kohus vastustaja seisukohaga, et avaliku väljapaneku käigus võib laekunud ettepanekute läbitöötamise tulemusena üldplaneering sellises ulatuses muutuda, et kaebaja saavutab oma eesmärgi kohtuväliselt. Asjaolu, kas vastustaja on rikkunud üldplaneeringu vastuvõtmisel menetlusreegleid, selgitatakse välja käesolevas haldusasjas esitatud kaebuse menetlemise käigus. Kohtu hinnangul ei esine põhjust, millest tulenevalt peaks kohtumenetluse ajaks olema takistatud vallaelanike poolt ettepanekute ja seisukohtade esitamine nende huvide parema kaitse eesmärgil planeerimismenetluses. Planeerimismenetluse jätkumine avaliku väljapanekuga ei saa rikkuda ei määruskaebuse esitaja ega ka teiste vallaelanike huve ega õigusi. Määruskaebuse esitajal on avaliku väljapaneku käigus võimalik mõjutada planeerimismenetluse käiku ning välja pakkuda enda huvidele vastavaid lahendusi. Avaliku väljapaneku käigus on võimalik saavutada üldplaneeringu menetlemisel ühiseid kokkuleppeid või kompromisse, mis on suunatud elanike ühiste huvide järgimistele ja mis aitaks omakorda kaasa määruskaebuse esitaja õiguste rikkumise vältimisele. Veel enam, kuna määruskaebuse esitaja huvid on seotud eelkõige Nursipalu harjutusväljakuga seotud planeeringuga, ei ole õigustatud planeerimismenetluse jätkumise peatamine ka ülejäänud üldplaneeringu suhtes. Seega on planeerimismenetluse jätkumine avalikes huvides ning planeerimismenetluse peatamine kahjustaks põhjendamatult teiste vallaelanike õigusi ja huve.
- Määruskaebuse esitaja poolt tehtavaid kulutusi, mida ta teeb enda õiguste eest seismise ja valla arengus kaasarääkimise eesmärgil, ei saa pidada vältimatuteks kulutusteks. Ennatlik on asuda seisukohale, et määruskaebuse esitaja tehtud kulutused oma seisukohtade esitamisel on asjatud. Alles pärast käesolevas haldusasjas otsuse tegemist saab hakata hindama seda, kas määruskaebuse esitajale on tekkinud asjatuid kulutusi ning kas ta on õigustatud saama kahjuhüvitist. Seega räägib antud juhul asjaolu, et määruskaebuse esitajal on käimasolevas planeerimismenetluses osalemise kulud võimalik halduskohtu poolt kaebuse rahuldamise korral hiljem eraldi kahju hüvitamise nõude esitamisega välja nõuda, pigem esialgse õiguskaitse kohaldamise vastu. Samuti ei saa asuda seisukohale, et võimalik vajadus vaidlustada tulevikus planeeringu kehtestamise otsust oleks määruskaebuse esitaja suhtes ebamõistlik. Kohtu hinnangul ei saa planeeringu kehtestamise otsuse vaidlustamist määruskaebuse esitaja poolt välistada ka siis, kui halduskohus ei tuvasta rikkumisi käesolevas haldusasjas vaidlustatud Rõuge Vallavolikogu otsuse tegemisel. Seega ei ole määruskaebuse esitaja poolt välja toodud asjaolud esialgse õiguskaitse kohaldamiseks piisavalt kaalukad ning halduskohtu määrus esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise kohta tuleb jätta muutmata. 4
- Tulenevalt HKMS § 252 lg 7 teisest lausest ei ole esialgse õiguskaitse määruse või esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määrus edasi kaevatav. Agu Timmi Einar Vene 5 Madis Ernits