Obsah (14)

§ 93§ 153§ 32§ 5§ 31§ 22§ 1§ 33§ 85§ 89§ 3§ 150§ 23§ 35

2-15-17074 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kohtujurist Viktor Brügel Kadri Mälberg Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 18. detsember 2015, kell 10.00 Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja nu

§ 93lg 1).

Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus (

§ 153lg 1 p 3).

1. Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast punktis 7 nimetatud tähtaja möödumist, kuid enne viimast nõuete kaitsmise koosolekut, ennistab üldkoosolek võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.
2. Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.
3. Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
4. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.
5. Kohtumäärus saata võlgnikule, ajutisele pankrotihaldurile ja Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada Harju Maakohtu kaudu määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada (

§ 32

). Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist (

§ 5lg 3).

Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda (

§ 31lg 7).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6). Asjaolud

1. XXX(avaldaja/võlgnik) esitas 12.11.2015 Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt on avaldaja aastate eest Swedbank AS-ist võetud laenukohustuse, perekondlike põhjuste ning töökoha puudumise tõttu jõudnud olukorda, kus ta ei suuda oma rahalisi kohustusi enam tasuda. Avaldajal on võlad erinevate võlausaldajate ees kokku 13 285,31 eurot. Avaldaja on muutunud püsivalt maksejõuetuks ning ei suuda oma kohustusi tavapäraselt täita. Avaldaja palub kuulutada välja enda pankrot ning algatada kohustustest vabastamise menetlus. Pankrotiavalduselt on tasutud riigilõiv 10 eurot (12.11.2015).
2. 18.11.2015 võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse, määras ajutiseks pankrotihalduriks 2 2-15-17074 Kristo Tederi ja pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungi 16.12.
4. 14.12.2015 esitas Kristo Teder ajutise pankrotihalduri aruande. Võlgnik on sündinud 17.12.
5. Võlgnik ei tööta ja on töötuna arvele võetud. Võlgnikul on vara hinnangulises väärtuses 7000 eurot. Krediidiasutuste poolt esitatud andmete kohaselt on võlgniku nimel avatud järgmised arvelduskontod: XXXXXXXXXX LHV Pank AS, 23.11.2015 seisuga saldo 14,60 eurot ning XXXXXXXXXX Swedbank AS, 24.11.2015 seisuga saldo 0 eurot. Maanteeameti väljavõtte kohaselt võlgnikule sõidukeid käesoleval ajal ei kuulu. Varasemalt on võlgnikule kuulunud sõiduauto OPEL OMEGA, reg nr XXX, väljalaske aasta
6. Võlgnik on käesoleval ajal nimetatud sõiduki vastutav kasutaja. Käesoleval hetkel kuulub võlgnikule korteriomand registriosa nr XXX, asukohaga XXX, üldpinnaga 69m
7. Pankrotihalduri hinnangul on korteriomandi hinnanguline väärtus 7 000 eurot. Võlgnikul on teadaolevaid kohustusi ca 13 271,64 eurot. Võlgnikule kuuluvale korteriomandile on seatud esimesele järjekohale hüpoteek summas 195 000 krooni võlausaldaja Swedbank AS kasuks. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud. Ajutine haldur on arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu kuna võlgniku suutmatus rahuldada võlausaldajate nõudeid ei ole tulenevalt võlgniku majanduslikust olukorrast ajutine. Võlgnikul on vara hinnangulises väärtuses 7 000 eurot. Võlgniku vara ei kata kohustusi, mida on käesolevaks hetkeks summas 13 271,64 eurot. Seega võlgniku vara ei kata võlgniku kohustusi. Võlgnik märgib oma seletuses maksejõuetuse põhjuste kohta, et põhjuseks on sissetulekute vähenemine, mille tagajärjel võlgnik ei ole suutnud täita kohustusi. Võlgnik on võtnud erinevaid suure intressikohustusega laene, mille tagajärjel on kohustused ulatuses kuhjunud. Võlgnikul on kaks alaealist last ja võlgniku väitel on ka elukaaslane töötu. Haldur on seisukohal, et võlgniku poolt toodu on objektiivne. Võlgnik on märkinud ka ise, et kahetseb varasemat mõtlematud ja vastutustundetud käitumist ning tahab siiralt leida olukorrale lahenduse. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu

§ 22lg 5 mõistes.

Ajutine haldur on tutvunud võlgniku viimaste aastate pangaväljavõtetega. Selgeid tagasivõitmise võimalusi ei ole haldur käesolevaks hetkeks tuvastanud. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik maksejõuetu, kuivõrd võlgniku varad ületavad kohustusi ja selline seisund ei ole ajutine.

§ 31lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Nimetatust tulenevalt on põhjendatud võlgniku pankroti väljakuulutamine. Ajutise pankrotihalduri tehtud töö aruande kohaselt on ajutine haldur kulutanud ülesannete täitmiseks 10,5 tundi, arvestusega 80 eurot tunnis, millest tulenevalt on ajutise halduri tasu 840 eurot, millele lisandub käibemaks 168 eurot, kokku 1 008 eurot ning vajalikud kulutused summas 64 eurot, millele lisandub käibemaks 12,80 eurot, kokku 76,80 eurot. Ajutine pankrotihaldur taotleb ajutise pankrotihalduri tasu ja vajalike kulude hüvitise määramist pankrotivara arvelt Advokaadibüroo Kraavi & Partnerid OÜ, mille kaudu ajutine pankrotihaldur tegutseb, kasuks. 4. 16.12.2015 kohtuistungil jäi võlgnik pankrotiavalduse juurde ja ajutine pankrotihaldur oma aruande juurde. Võlgnikul vastuväiteid ajutise pankrotihalduri tasu ja aruande osas ei olnud. Kristo Teder on nõus jätkama pankrotihaldurina. Kohtumääruse põhjendused 3 2-15-17074 5. Pankrotiseaduse (

) § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada võlgnik või võlausaldaja. XXXesitas kohtule võlgniku pankrotiavalduse.

§ 31

lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

§ 1

lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31

lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.

§ 31lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus).

Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus.

§ 31

lg 6 sätestab, et pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Ajutine pankrotihaldur selgitas välja võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohustused ja andis hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele. Ajutise halduri hinnangul moodustavad võlgniku hinnatavad varad aruande koostamise hetke seisuga 7000 eurot, kuid kohustusi on vähemalt 13 271,64 euro ulatuses. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik maksejõuetu, kuivõrd võlgniku varad ületavad kohustusi ja selline seisund ei ole ajutine. Ajutine haldur ei ole tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi tuvastanud. Ajutine haldur leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu

§ 22lg 5 mõttes.

Kohus tuvastab ajutise pankrotihalduri aruande põhjal, et kuna võlgniku kohustused ületavad oluliselt võlgniku vara ning võlgnik on tunnistanud enda maksejõuetust, siis on võlgnik

§ 1

lg-st 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduriga, et maksejõuetuse põhjuseks tuleb pidada muud asjaolu

§ 22lg 5 tähenduses.

Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse. Kohus ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise aluseid. Kohus kuulutab välja võlgniku pankroti

§ 31lg 1 alusel.

Pankroti väljakuulutamise aeg on 28.12.2015 kl 12.

1. Võlausaldajate esimene üldkoosolek viia läbi 18.01.2016 kell 09.30 Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajas, Tallinnas, Kentmanni 13, V korrus, saal
3. Kristo Teder on andnud nõusoleku enda nimetamiseks XXXpankrotihalduriks. Kohus määrab Kristo Tederi võlgniku pankrotihalduriks. 7.

§ 93

lg 1 kohaselt on võlausaldajad kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus (

§ 153lg 1 p 3).

8.

§ 33

lg 1 sätestab, et pankrotimääruse kohta avaldab kohus viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Vajaduse korral teadet korratakse. Kordusteates märgitakse 4 2-15-17074 esimese teate avaldamise kuupäev. Kohus määrab pankrotimääruse kohta viivitamata teate (pankrotiteade) avaldamise väljaandes Ametlikud Teadaanded. 9.

§ 85

järgi võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, samuti võlgniku töötajal ja endisel töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist.

§ 89

lg 1 p 1 ja 3 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise kohustust või ei täida vande andmise kohustust. Ajutine pankrotihaldur ei ole taotlenud võlgnikult vande võtmist. 10.

§ 3

lg 2 järgi kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti ja pankrotimenetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid. Juhindudes TsMS § 173 lg-test 1, 2 ja 4 ning § 172 lg-st 1, samuti

§ 150lg-st 2 jätab kohus menetluskulud võlgniku kanda.

11.

§ 23

lg 1 ja lg 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lg-s 11 sätestatust (Halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses). Ajutise pankrotihalduri tehtud töö aruande kohaselt on ajutine haldur kulutanud ülesannete täitmiseks 10,5 tundi, arvestusega 80 eurot tunnis, millest tulenevalt on ajutise halduri tasu 840 eurot, millele lisandub käibemaks 168 eurot, kokku 1 008 eurot ning vajalikud kulutused summas 64 eurot, millele lisandub käibemaks 12,80 eurot, kokku 76,80 eurot. Ajutine pankrotihaldur taotleb ajutise pankrotihalduri tasu ja vajalike kulude hüvitise määramist pankrotivara arvelt Advokaadibüroo Kraavi & Partnerid OÜ, mille kaudu ajutine pankrotihaldur tegutseb, kasuks. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri tasuks 840 eurot, millele lisandub käibemaks 168 eurot, kokku 1 008 eurot ning vajalike kulutuste katteks 64 eurot, millele lisandub käibemaks 12,80 eurot, kokku 76,80. Ajutise halduri tunnitasu 80 eurot, millele lisandub käibemaks, jääb seadusega sätestatud ülemmäära piiresse.

§ 150

lg 1 p 2 ja p 5 kohaselt on pankrotimenetluse kulud ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast.

§ 35

lg 1 5 2-15-17074 p 1 kohaselt moodustub pankroti kuulutamisega võlgniku varast pankrotivara. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ning kulutused on põhjendatud. Kohus mõistab ajutise halduri kulutuste hüvitise ja tasu välja pankrotivarast. /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel Kohtunik 6