12. Algatada XXX(pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus, jätta usaldusisik määramata ning kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi vastavalt
§-le 172. Pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. Kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses (
Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused (
13. Võlgniku kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel on järgmised (
): Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates
lg 1 alusel võlgnik.
lg 2 kohaselt võib võlausaldaja pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale esitada kaebuse, kui ta menetluse lõpetamise avalduse vastu esitas vastavalt käesoleva seaduse § 161 lõikele 2 või § 163 lõikele 2 vastuväite. Määruse peale, millega kohus on algatanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt
Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Maakohtu või ringkonnakohtu menetlusabi andmise või sellest keeldumise määruse peale ja kummagi määruse muutmise või tühistamise määruse peale, võib menetlusabi taotleja või saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse. Asjaolud 11.02.2015 esitas XXX kohtule pankrotiavalduse ja kohustustest vabastamise avalduse. Harju Maakohtu 18.03.2015 määrusega kuulutati välja XXX pankrot ja nimetati pankrotihalduriks Kalle Mõtsnik. Jaotusettepanek on kinnitatud 21.10.2015 kohtumäärusega. 04.12.2015 teatas haldur kohtule, et XXX(pankrotis) pankrotimenetluses ei ole võimalik massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalikke väljamakseid teha kuivõrd menetluses puuduvad selleks vajalikud vahendid. 09.12.2015 esitas pankrotihaldur kohtule võlgniku pankrotimenetluses koostatud aruande ning taotluse lõpetada XXX(pankrotis) pankrotimenetlus raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist, määrata pankrotihaldurile tasu 630 eurot, millele lisandub käibemaks 126 eurot, millest 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot palub hüvitada menetlusabi korras riigi vahenditest, kinnitada pankrotimenetluse kulud summas 142,18 eurot, jätta võlgniku pankrotimenetluse kulud võlgniku kanda, vabastada haldur võlgniku pankrotimenetluses pankrotihalduri kohustustest ja otsustada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine ning usaldusisiku nimetamine. Pankrotihaldur Kalle Mõtsniku poolt XXX(pankrotis) pankrotimenetluses koostatud ning kohtule esitatud aruanne on menetlusdokumendina võetud käesoleva tsiviilasja juurde. 3 Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (
) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse raugemisega.
lg 1 kohaselt kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest viivitamata kohtule teatama, lõike 3 kohaselt esitab haldur kohtule aruande, mis peab sisaldama
lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid.
lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks.
lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Kohtule esitatud aruande kohaselt XXX(pankrotis) pankrotimenetluses puuduvad vahendid, mille arvelt pankrotimenetlust läbi viia. Kohus on teinud 09.12.2015 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded XXX(pankrotis) pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) tasuda massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 882,18 eurot hiljemalt 16.12.2015. Tähtaja jooksul ei ole võlausaldajad ega kolmas isik avaldanud kohtule valmisolekut kanda võlgniku pankrotimenetluses täiendavaid kulusid. Seega esineb
Kohus, tutvunud pankrotihalduri aruandega, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid ja hinnanud neid kogumis leiab, et XXX(pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Asjas on tuvastatud, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Võlgniku pankrotimenetluses on tunnustatud võlausaldajate II rahuldamisjärgu nõudeid kokku summas 118 162,81 eurot. I ja III rahuldamisjärgu nõudeid ei esitatud. Võlgnik nõuetele vastuväiteid ei esitanud. Vaidlused nõuete ja nende rahuldamisjärkude üle puuduvad. Võlgnikul vara puudub. Jaotiste alusel väljamakseid vahendite puudumise tõttu tehtud ei ole. Haldur ei ole tuvastanud, et pankrotimenetluses oleks esinenud vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et XXX(pankrotis) maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu. Halduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse tekke peamiseks põhjuseks 2008.a majanduskriis, mille tulemusena vähenes võlgniku töötasu, samuti vähenes eluasemelaenu tagatiseks olnud vara väärtus. Kohus nõustub pankrotihalduri seisukohaga võlgniku maksejõuetuse põhjuste osas ja leiab, et maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Võlgnik võlausaldajate nõuetele vastuväiteid esitanud ei ole.
kohaselt, ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus XXX(pankrotis) pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks.
lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et Kalle Mõtsnik tuleb vabastada XXX(pankrotis) pankrotihalduri kohustustest.
lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel.
lg 1 kohaselt on halduril lisaks tasule õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist.
lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1-3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur.
lg-te 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti 4 nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Lõike 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud ülesannete täitmiseks 7 tundi. Töötasu arvutamisel on haldur lähtunud tunnitasu määrast 90 eurot. Töötatud tundide ja tunnitasu määrast lähtuvalt kujuneb halduri tasuks 630 eurot, millele lisandub käibemaks summas 126 eurot, kokku 756 eurot. Haldur on võlgniku pankrotimenetluses läbi viinud kõik vajalikud pankrotimenetluse toimingud. Võlgnik, 08.12.2015 toimunud võlausaldajate üldkoosolekul avaldas, et on nõus halduri poolt taotletava tasuga. Võlausaldajad halduri tasu osas vastuväited esitanud ei ole. Kohus leiab, et halduri nõutud tasu 630 eurot, millele lisandub käibemaks 126 eurot, kokku 756 eurot on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega. Tulenevalt eelnevast määrab kohus pankrotihaldur Kalle Mõtsniku töötasuks võlgniku pankrotimenetluses 756 eurot (s.h käibemaks 126 eurot). Halduri taotlusel määrab kohus tasu väljamaksmise Pankrotihalduribüroo Mägi & Partnerid OÜ, so büroole, mille kaudu haldur tegutseb.
lg 1 kohaselt on halduril õigus lisaks tasule nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Pankrotihaldur on palunud kinnitada pankrotimenetluse kuluna bürookulud summas 142,18 eurot, mille osas võlgnik ega võlausaldajad vastuväidet esitanud ei ole. Kohus leiab, et tehtud kulutused on põhjendatud ning vajalikud. Kohus ei ole tuvastanud, et haldur oleks pankrotivara arvelt teinud oma ülesannete täitmiseks mittevajalikke kulutusi. Seega kuuluvad pankrotimenetluse kulud summas 142,18 eurot kinnitamisele.
lg 1 p 2, 3 ja 5 kohaselt on ajutise halduri ja halduri tasu ning vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks pankrotimenetluse kulud.
MS) § 172 lg 2 alusel jätab kohus pankrotimenetluse kulud võlgniku XXX(pankrotis) kanda. Kuivõrd kohus lõpetab XXX(pankrotis) pankrotimenetluse raugemise tõttu, võlgniku varast ei piisa pankrotimenetluse kulude katmiseks ja XXX(pankrotis) pankrot on välja kuulutatud
lõike 11 alusel, siis määrab kohus võlgnikule pankrotihalduri taotlusel ning
MS § 183 lg 2 alusel halduri tasu hüvitamiseks menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja. TsMS § 183 lg 2 kohaselt ei või pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, olla suurem kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, väljaarvatud käibemaks (ning
Seega tuleb riigi vahenditest menetlusabi korras välja mõista pankrotihalduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot. Ülejäänud osas, so summas 233 eurot, millele lisandub käibemaks 46,60 eurot, kokku 279,60 eurot, kuulub pankrotihalduri tasu ja menetluskulud summas 142,18 eurot väljamõistmisele võlgnikult Anatoli Ševtšenkolt. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu ja kulutuste väljamaksmise büroole, mille kaudu haldur tegutseb.
lg 1 järgi otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Kohus kuulab ära võlgniku ja halduri arvamuse. Võlausaldaja võib
lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. XXX(pankrotis) on esitanud avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi.
lg 1 kohaselt võib võlgniku kohustustest 5 vabastamise avalduse võlgnik esitada mh pankrotiavalduses. Seega on võlgniku poolt avaldus kohustustest vabastamiseks esitatud õigeaegselt. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt
Võlausaldajad ega haldur ei ole kohtule esitanud vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele. Võlgnik omab käesoleval ajal töökohta ning teenib igakuist sissetulekut. Kuivõrd kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt
lg-le 2 võiksid välistada kohustustest vabastamise menetluse algatamise, siis leiab kohus, et tuleb algatada XXX(pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus.
lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Pankrotihalduri aruandest nähtuvalt ükski võlausaldaja ega kolmas isik nõusolekut usaldusisikuks asumise kohta esitanud ei ole. Võlgnik on 08.12.2015 toimunud võlausaldajate üldkoosolekul avaldanud, et on nõus enda nimetamisega usaldusisikuks kohustustest vabastamise menetluses. Kuivõrd usaldusisiku määramine tooks kaasa põhjendamatuid kulutusi, mis veelgi survestaks võlgniku varalist seisu, on mõistlik kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Võlgnik on kohustatud
lg 1 kohaselt tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima.
lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.
lg 4 kohaselt peab usaldusisik käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra.
lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet.
lg 2 kohaselt peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Lõike 4 järgi esitab usaldusisik kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku.
lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.
lg 1¹ kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. /Allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.