lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises Kohtuväline menetleja Ida Prefektuuri kohtuvälise menetleja esindaja Axxx Mxxx Menetlusalune isik Pavel Safonov, isikukood 36109110283, xxx RESOLUTSIOON VTMS § 107 lg 1 p 1, § 108-113, § 136 lg 1, § 137 lg 1,2,3, kohus OTSUSTAS: Pavel Safonov süüdi tunnistada
lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises, nimelt selles, et -xxx juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,67 mg/l. Alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mõõdetud tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 MK III EST ARBK-0026, millega rikkus
Mõista Pavel Safonovile
S § 66 lg 1 alusel määrata aresti kandmine ositi kahepäevaste osadena järjestikustel nädalavahetustel. Karistuse ehk aresti esimese kahepäevase osa kandmise ajaks määrata 09.01.2016-10.01.2016. Kohustada Pavel Safonovit vabatahtlikult ilmuma 09.01.2016 kell 09.00 Ida Prefektuuri arestimajja (aadressil Ülesõidu 1 Jõhvi) karistuse kandmisele. Vabatahtlikult aresti kandmisele mitteilmumisel kohaldada Pavel Safonovi suhtes sundtoomist ja toimetada Pavel Safonov arestimajja aresti kandmiseks. 1 Aresti kandmise aja algust arvata Pavel Safonovile alates tema saabumisest arestimajja karistuse kandmisele. Kohtuotsus aresti mõistmise kohta pööratakse täitmisele VTMS § 203 lg 3 ja 205 lg 2,3,4 ettenähtud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk hiljemalt 26.11.2015 Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav 10.12.2015 Kohtuotsuse jõustub 15-päevase tähtaja möödumisel alates päevast mil kohtuotsuse terviktekst on menetlusosalistele kättesaadav ( ehk 29.12.2015) juhul kui ükski menetlusepool ei ole otsuse peale apellatsiooni esitanud. Süüdistus 06.10.2015 koostas patrullpolitseinik N. Golovin väärteoprotokolli AB 1464007 ja Pavel Safonovile on süüdistus esitatud selle fakti kohta, et xxx mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, nimelt organismis esines alkoholisisaldust 0,67 mg/l kohta. Sellega rikkus menetlusalune isik
lg 3 nõuet, mille kohaselt mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Tegu on kvalifitseeritud
KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED Kohtuistungil ülekuulatud menetlusalune isik tunnistas end süüdi ja selgitas, et ta ei vaidlusta süüdistuses toodud asjaolusid, väljendab kahetsust. Ühtlasi vastates kohtuvälise menetleja küsimustele selgitas menetlusalune isik täiendavalt, et sel päeval tähistati kolleegi sünnipäeva. Isiku poolt väärteo toimepanemine leiab kinnitust peale isiku süü omaksvõttu veel tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga lk 10 koos alkomeetri väljavõttega, millest nähtub, et lõplik mõõtetulemus on 0,67 mg/l kohta. Mõõdeti 06.10.2015 kl 23.32-23.35. Väärteo toimepanemise asjaoludes ei ole poolte vagel vaidlust. Ka kohtul ei tekkinud kahtlust, et tegu on toime pandud, toimepanija on menetlusalune isik. Menetlusaluse isiku ütluste ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga on tõendatud, et xxx juhtis menetlusalune isik mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, nimelt organismis esines alkoholisisaldust 0,67 mg/l kohta. Sellega rikkus menetlusalune isik
lg 3 nõuet, mille kohaselt mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Tegu on õigesti kvalifitseeritud
S § 16 lg 3 mõttes ehk te teadis, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, kuna enne auto juhtimist tarvitas ta alkoholi ja oli teadlik, et auto juhtimine seisundis, mil tema organismis on alkoholi, on seadusega keelatud. Menetlusalune isik möönis auto juhtimist seadusega keelatud seisundis, sest jätkas juhtimist kuni oli peatatud politseipatrulli poolt. Menetlusaluse isiku teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid KarS-u 2- peatüki 2- jao mõttes kohus tuvastanud ei ole. Menetlusalune isik on väärteo toimepanemises süüdi. Süüd välistavaid asjaolusid KarS-u
lg 2 näeb ette vastutuse isikule, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50– 1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25– 0,74 milligrammi – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Kohus leiab, et isiku rahatrahviga karistamine ei täidaks antud konkreetsel juhul KarS § 56 sätestatud karistuse eesmärke, et isik hoiduks edaspidi süütegude toimepanemisest. Menetlusalune isik on karistatud samalaadse väärteo toimepanemise eest 24.04.2013 kohtuvälise menetleja otsusega rahatrahviga summas 660 eurot mis on tasutud. 2008.a oli isik karistatud samalaadse süüteo toimepanemise eest kriminaalkorras rahalise karistusega, mis hiljem oli asendatud vangistusega, kuna isik jättis rahalise karistuse täitmata. Kohus leiab, et kolmandat korda samalaadse süüteo eest rahalise laadi karistuse mõistmine ei oleks enam põhjendatud, sest ülaltoodust võib teha järelduse, et rahalist laadi karistuse kohaldamine ei ole siiski piisav, et isik loobuks edaspidi samalaadsete süütegude toimepanemisest. Teisele kohale seab seaduseandja
Kohus selgitab, et karistuse määra valimisel on kohtupraktika välja kujunenud. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-58-13 on märgitud, et kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo 3-1-1-77-11, p 11 ja 3-1-1-52-13, p 19). Näiteks tuleb juhul, kui isik on kriminaalasja esemeks oleva ühe või mitme teoga täitnud kuriteokoosseisu mitu erinevat kvalifitseerivat tunnust, hinnata tema süüd reeglina suureks. Samuti võivad süü suurust iseloomustada isiku 3 teopanus grupiviisilise teo puhul, koosseisupärase käitumise süstemaatilisus, tagajärje raskus, samuti kannatanu isik ja tema käitumine teo toimepanemise ajal (vt RKKKo 3-1-1-76-12, p 7). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (vt ka RKKKo 3-1-1-76-12, p 7 ja 3-1-1-52-13, p 19). Kui isiku käitumisele pole senised karistused mõju avaldanud ja normi rikkumisele on vaja reageerida rangemalt, et kinnistada keelunormi kehtivust, saab isikule mõista karistuse ka üle sanktsiooni keskmise määra, vaatamata sellele, et tema süü on keskmine (vt ka nt RKKKo 31-1-26-03, p 5). Kergendavaks asjaoluks on menetlusaluse isiku poolt oma süü tunnistamine Raskendavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. ja kahetsus. Aresti maksimum määr on 30, seega keskmine määr on 15 päeva. Isiku organismis tuvastati alkoholisisaldust lõplikult 0,67 mg/l kohta.
lg 2 alkoholisisalduse vahemik on 0,25- 0,74 mg/l kohta, keskmine oleks 0,5 mg/l kohta. Kuna isiku on alkoholisisaldus organismis 0,67 mg /l kohta ehk ületab keskmist, siis hindabki kohus tema süüd teos keskmisest suuremal määral. Kohus ei leia, et isiku süü suurus oleks tunduvalt üle keskmise. Kohus arvestab karistuse üldpreventiivset eesmärki, et raske süüteo puhul on vastavalt karistus raskem. Kohus aga tuletab meelde, et süüteo ja karistuse raskuse vahekord on paika pandud seaduseandja poolt, mis näebki ette, et
Paljude liikluslaste süütegude puhul ainukeseks karistuse liigiks on ainult rahatrahv. Üldpreventiivselt peab kohus arvestama ka seda, et ühe mõõdupuuga ei saa karistada isikuid, kes on näiteks toime pannud ainult
lg 2 järgi ettenähtud väärteo, või kes näiteks juhtides auto keelatud seisundis ületas samaaegselt kiirust, kusjuures isikul puuduks juhtimisõigus ja autol ei olnud läbitud tehnoülevaatus ( vt näiteks 3-1-1-59-15 p 9). Kohtupraktika kohaselt tuleb karistusi diferentseerida lähtudes süü suurusest. Menetlusaluse isiku puhul arvestab kohus, et isik on toime pannud ühe teoga ühe rikkumise. Ainukese rikkumise toimepanemise puhul on isiku süü väiksem, kus see oleks mitme rikkumiste puhul. Lõplikult hindab kohus isiku süü suuruse veidi üle keskmise. Eripreventiivselt arvestab kohus seda, et isik on varasemalt kahel korral karistatud samalaadse süüteo eest, sellest ühel korral
Kohtupraktika on lisakaristuse kohaldamise küsimuses väljakujunenud seisukoht ( näiteks vt 31-1-59-15 ). „Sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine teenib eeskätt eripreventiivseid eesmärke: see peab tagama, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna“ ( sama lahend p 10). „Lisakaristus on üks osa karistusest ning menetleja peab ka seda mõistes või määrates lähtuma teo toimepanija süüst. Ehkki ka lisakaristuse kohaldamisel tuleb arvestada üldpreventiivsete kaalutlustega, ei tohi need anda põhjust kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist üle piiri, mis on kindlaks määratud süü suuruse ja eripreventiivsete vajadustega“ (sama lahend p 12). Kohus möönab, et isiku puhul on antud juhul saaks kaaluda lisakaristuse kohaldamist, arvestades seda, et isiku süü suurus on üle keskmise, samas isikul on kaks kehtivat karistust samalaadsete süütegude toimepanemise eest. Kohtuvälise menetleja kõnest ei tulene, miks menetlusaluse isiku puhul on lisakaristuse kohaldamine vajalik ja miks kohtuvälise menetleja arvates ilma lisakaristuseta jääb 10-päevase aresti mõju isikule ebapiisavaks. Kohus ise leiab, et 10-päevane arest on menetlusalusele isikule piisavaks karistuseks, selle mõju on talle tõsine ja lisakaristuse kohaldamises kohus praegu vajadust ei näe. Kohus on arvamusel, et lisakaristuse kohaldamine tuleb kõne all siis, kui kohus näeb, et ainult põhikaristust siin enam ei piisa karistuse eesmärkide saavutamiseks. Näiteks kui isik on süstemaatuline samalaadsete reeglite rikkuja, tal on muid liiklusalaseid rikkumisi. See näitabki, et selleks, et isik ei saaks uusi samalaadseid rikkumisi toime panna, tuleb temalt lisaks põhikaristusele juhtimisõigus ära võtta. Menetlusaluse isiku on üks kehtiv väärteokaristus, mis on täidetud ja mis oli määratud talle aprillis 2013, teisi väärteorikkumisi, liiklusalaseid või mitteliiklusalaseid, isikul ei ole. Lisaks, menetlusalune isik oli 2008.a süüdi tunnistatud kriminaalkorras samalaadse teo eest ja tol juhul 5 kohaldati lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist 5 kuuks. Seega alates 2008. aastast ehk 7 ja poole aasta jooksul, kuni käesoleva ajani esineb isikul kolm liiklusalast rikkumist. Kohus märgib, et tegemist on samalaadsete rikkumistega- auto juhtimine keelatud seisundis, mis organismis on alkoholisisaldust. Kohus leiab, et isikule varasemalt määratud ja mõistetud karistustel on siiski positiivne eripreventiivne mõju olemas. Kohtu arvates ei saa teha järeldust, et menetlusaluse isiku puhul oleks tegemist paadunud süstemaatilise rikkujaga. Liiklusalaste rikkumiste vähesus 7 aasta jooksul osutab kohtu arvates sellele, et isik on motiveeritud hoiduma süütegude toimepanemisest kui lõplikult siiski ei ole ta veel võimeline võtma oma käitumise kontrolli alla. Seetõttu kohus mõistabki talle aresti, et mõjutada isikut intensiivselt vabadusekaotusliku karistusega ja panna teda tegema tõsiseid järeldusi, sest vabadusekaotusliku karistuse puhul jääb töökoha säilitamine küsimuse alla. Ühtlasi leiab kohus, et käesolevas juhtumis on isikul töökoha omamine kaaluka tähendusega. Isik töötab oma erialal, milles on tal ka kogemus. Kohus ei kohalda karistust selliselt, et ilma vajaduseta rikkuda isiku püsivat suhet tööandjaga. Tööandja taotluses lk 25 sisaldub palve jätta isikule juhiload alles. Põhjendustes on toodud asjaolud, et isik teeb tööd xxx. Ta saabub metsa oma liiklusvahendiga, kus on ka tema turvavarustus, kütus ja võsalõikur. Isik ise elab xxx ja ilma sõidukita ei ole tal võimalik metsadesse jõuda. Iseenesest kohus möönab, et kui tegemist on nii hea töötajaga, võiks tööandja tagada talle paarimeest, kes oleks samal ajal ka autojuht. Samas sellise kulu panemine tööandjale ei tundu mõistlik olevat. Tööandja kaalub sel juhul ilmselt isiku vallandamist nagu taotluses kirjas on. Arvestades ülaltoodut, nimelt seda, et kohtu hinnangul ei ole menetlusaluse isiku puhul tegemist paadunud süstemaatilise liiklusalase rikkujaga ja tema mõjutamiseks seega ei ole lisakaristuse kohaldamine obligatoorne meede, ning isiku tööalase hõive eripära ( et ta ei sõida tööle elukohast konkreetsele pidevale töökohale, vaid teeb tööd erinevates kohtades metsades), samuti seda, et isiku süü ei ole suur, vaid üle keskmise, jätab kohus lisakaristuse kohaldamata. KOHTU MEETMED Pavel Safonov tuleb süüdi tunnistada
Kohus leiab, et võib määrata aresti kandmine ositi järjestikustel nädalavahetustel. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu Kohtunik Kohtuotsus jõustus osaliselt 18.02.2016 Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega. 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.