(7)Kohus märgib, et hageja õiguseellase valitsejaks valimisel pole täpsustatud, milline lepinguline suhe korteriomanike ja valitseja vahel on: mõlemas üldkoosoleku protokolli kohaselt on AS Jõgeva Elamu nimetatud lihtsalt elamu valitsejaks. Kohus leiab, et kostja tegutseb korteriomanike huvides kuid enda nimel. Lisaks KOS § 21 lg 2 p 5 saab valitseja oma õigused korteriomanike eest tegutseda ka sama paragrahvi lg 1 p 1 ja 4 koosmõjust, sest just valitsejal lasub kohustus täita majanduskavas pandud kohustused, sh koguda selleks rahalised vahendid. Vastavalt KOS § 21 lg 4 on valitsejal kohustus säilitada korteriomanike vara muust varast eraldi. Seega on asjaolu, kas hageja annab kostjalt välja mõistetavad rahalised vahendid üle korteriomanikele või tasub sellega korteriomanikele osutatavate teenuste eest, hageja ja korteriomanike vaheline asi. Käesolevalt juhindub kohus muuhulgas ka pikaajalisest kohtute praktikast: valitsejatena tegutsevad haldusfirmad on esitanud enda nimel analoogseid hagisid pika aja jooksul ja kõigisse maakohtutesse ning seejuures pole kohtud jätnud hagisid rahuldamata seeõttu, et valitsejal ei oleks õigust korteriomanike eest iseseisvalt nõudeid esitada (muul alusel küll). Kohus tegi kindlaks, et nt 17.12.2015.a on Riigikohus keeldunud menetlusse võtmast Paide Elamuhoolduse OÜ kassatsioonkaebust (tsiviilasi 2-15-2414), kus kaebus esitatid viivise nõude küsimuses. Kui valitsejal puudunuks iseseisev hagemise õigus, oleks Riigikohus eelatavalt asja menetlusse võtnud. Ka Tartu Maakohtus on lahendatud hulgaliselt haldus- ja kommunaalteenuste nõudeid, kus hagejaks on kas AS Jõgeva Elamu või Jõgeva Elamu Halduse AS (alates 01.01.2010.a 14 Jõgeva Elamu Halduse AS hagi (s.h ka teises astmes) ja 41 praeguse hageja õuguseellase AS Jõgeva Elamu hagi). Kõike eeltoodudt arvestdes leiab kohus, et hagejal on enda nimel õigus niemtatud hagiavaldust esitada. Kohus leiab, et hageja nõue on sisuliselt põhjendatud. Kostja nõude suurusele vastuväiteid esitanud ei ole. Nõue on esitatud kolme arve alusel: 31.08.2011.a arve summas 57.72€ 2011.a augustikuu eest; 30.09.2011.a arve summas 63.14€ septembrikuu eest ja 31.10.2011.arve summas 108.46€ oktoobrikuu eest (t lk 81-82). Arved on edastatud kostjale tema meiliaadressile, mille tõenduseks on meilivahetus (t lk 83). Arvetel kajastatud teenused on tasumiseks määratud eelpool käsitletud majanduskava alusel. Puudub vaidlus, et kostja ei ole nimetatud arveid, kokku summas 229.31€, tasunud.

(7)kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Käesolevalt on viivise määra otsustanud korteriomanikud otsusega ja seega tuleb kohaldada nimetatud viivisemäära. Kuna kostja põhikohustust ei täitnud, on hagejal õigus kohustuse täitmisega viivitamise eest nõuda viivist. Hageja on esitanud koos hagiga viivise arvestuse (t lk 21) ja kohus leiab, et arvestus on tehtud korrektselt (st iga tasumata arve kohta eraldi alates arve sissenõutavaks muutumisest). Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt koos põhivõlaga välja mõista ka viivised summas 131.67€. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lõike 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kanda, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti ning lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Lähtudes TsMS § 162 jätab kohus kõik menetluskulud kostja kanda. Kohtule esitas menetluskulude nimekirja kostja. Kohus leiab, et kuna menetluskulud jäävad kostja kanda, puudub vajadus asuda hindama kostja menetluskulude koosseisu ja põhjendatust sisuliselt. Hageja palus välja mõista vaid tasutud riigilõivu summas 75€. Kohus tegi kindlaks, et hageja on tasunud nõude esitamisel riigilõivu 75€, sh 45€ maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel ja hagiavalduse esitamisel täiendavalt 30€. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras, lähtud hagihinnast, ning see kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 75€. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik 7