) § 164 lg-t 1. Hageja II 2
lg-t 1, kuivõrd tegemist oli ülalpidamisasjaga, mille puhul olukorras, kus kohus on rahuldanud hageja II elatise ja tagasiulatuva elatise nõude küll osaliselt, kuid suuremas ulatuses, kui pakkus kompromissina välja kostja, ei ole võimalik hagejate menetluskulusid jätta nende endi kanda, sest hagejad peaksid menetluskulusid kandma selle sama elatise arvelt, millise väljanõudmiseks nad hagi esitasid ja mis menetlusega menetluskulud tekkisid ja seda hoolimata sellest, et kostja keeldus asja lahendamisest kompromissiga, mis oli kostjale kohtuotsusest soodsam. Vaidlus puudub selles, et hagejad pakkusid elatise igakuiseks summaks kompromissiga asja lahendamisel 500 eurot kuus, millega kostja ei nõustunud ning oli nõus tasuma igakuise elatisena 260 eurot ja hiljem maksimaalselt 400 eurot kuus. Kohus mõistis vastustajalt hageja II igakuiseks ülalpidamiseks välja elatise, mis 2015.a on summas 609 eurot kuus. Selliselt on ilmne, et kostja keeldus põhjendamatult kompromissiga asja lahendamisest ning tekitas seejuures täiendavate tõendite esitamise taotluse ning täiendavalt 01.06.2015.a kohtuistungi korraldamisega juurde põhjendamatuid menetluskulusid.
lg 1 kohaselt on üldreegel, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selliselt on üldreegli kohaselt hagi rahuldamise korral poolel, kelle kahjuks otsus tehti kohustus kanda vastaspoole menetluskulud. Vaidlus puudub ka selles, et hagejad pakkusid kostjale juba enne kohtusse pöördumist kompromissi, mille kohaselt oleks kostja pidanud tasuma igakuiselt elatist summas 500 eurot, mis on oluliselt väiksem kohtuotsusega välja mõistetud igakuise elatise summast. Kohus oleks kõiki asjaolusid ning esitatud nõuet – ülalpidamisasi – arvestades pidanud menetluskulude jaotamisel kohaldama
lg-t 2 ning jätma hagejate menetluskulud täielikult kostja kanda, kuivõrd kostja ei nõustunud hagejate poolt pakutud kompromissiga ning hagejatel puudub muu vara peale hagis nõutud elatise, mille arvelt menetluskulusid kanda. Kostja menetluskulusid ei ole võimalik jätta hagejate kanda
Hageja II vaidlustas kohtuotsuse ka osas, milles kohus leidis, et menetluskulusid ei ole otstarbekas rahaliselt kindlaks määrata. Maakohus oleks pidanud menetluskulude rahalise suuruse kohtuotsuses kindlaks määrama
Selliseid asjaolusid, mis oleksid takistanud kohtuotsuse tegemist ei esinenud. Hageja II palus määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks kohtuotsuses. Vastustaja seisukoht
Kuna rikkumine on võimalik kõrvaldada, teeb ringkonnakohus tühistatud osas ise uue otsuse, millega määrab uue menetluskulude jaotuse. Muus osas tuleb jätta maakohtu otsus muutmata. 8. Ringkonnakohus märgib, et hindab maakohtu menetluskulude jaotuse seaduslikkust ja põhjendatust ainult hageja II osas, kuivõrd hageja I osas keelduti apellatsioonkaebuse 3
lg 1,
Maakohus põhjendas, et kuivõrd tegemist on hagilise abieluasjaga, on põhjust jätta menetluskulud poolte endi kanda. Käesoleval juhul oli tegemist elatise hagiga, kus laps nõudis elatist oma vanemalt ning
Maakohus rahuldas hageja II elatise hagi kostja vastu osaliselt.
lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Maakohus ei ole põhjendanud, miks
lg 1 alusel oleks hageja II hagi puhul tulnud menetluskulud poolte endi kanda jätta ja selliseid asjaolusid ei nähtu ka asja materjalidest.
lg 3 kohaselt võib ülalpidamisasjas kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta. Käesoleval juhul ei nähtu asja materjalidest selliseid asjaolusid. 9. Käesoleval juhul leidis hageja II, et kuna ta pakkus kompromissina nii enne kohtumenetlust kui ka kohtumenetluse ajal igakuise elatisena 500 eurot, millises summas maakohus hagi ka rahuldas ning mõistis lisaks veel 109 eurot välja (kokku 609 eurot) ning kostja ei nõustunud nimetatud kompromissiga hageja II osas (esialgu pakkus 260 eurot ning hiljem 400 eurot), tuleks
Kostja ei vaidlustanud nimetatud hageja poolt väljatoodud asjaolusid kompromissi sõlmimise osas ning ka käesoleva asja materjalidest (kohtuistungi protokollidest) nähtuvad nimetatud asjaolud (II kd, tl 94, 96, 112). Kostja märkis apellatsioonkaebuse vastuses, et pooled ei saavutanud kompromissi, kuna poolte vahel olid erimeelsused ka tagasiulatuva elatise osas ning hageja I osas.
lg 2 kohaselt kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Ringkonnakohus leiab, et hageja I hagiga seonduvaid asjaolusid, sh kompromissi osas, ei saa võtta arvesse hageja II menetluskulude jaotuse määramisel. Asja materjalidest ei nähtu ning ka kostja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, et hageja II osas kompromissi saavutamine oli sõltuvuses hageja I nimel esitatud nõudega. Sõltumata hageja I nõudest oleksid hageja II ja kostja saanud hageja II nõude osas kompromissi sõlmida ning seega vältida kohtumenetlust ja menetluskulusid selles osas. Maakohtu istungi protokollidest nähtub selgelt, et kostja ei nõustunud hageja II osas igakuise elatisega hageja II poolt väljapakutud summas 500 eurot. Ka tagasiulatuva elatise osas rahuldas maakohus hageja II nõude sarnases ulatuses (ümardades 76% ulatuses) nagu pakkus välja hageja II. Ringkonnakohus leiab, et hageja II poolt kostja väidetav emotsionaalne survestamine ei välista käesoleval juhul
Käesoleval juhul oli kompromissiga pakutud lahendus ka soodsam kui kohtuotsusega väljamõistetud summad. Seega arvestades eeltoodud asjaolusid jätab ringkonnakohus
10. Vastuseks kostja vastuses apellatsioonkaebusele toodud väitele ei piisa Riigikohtu seisukoha kohaselt
lg 4 kohaldamiseks üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on siin kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti (RKTKo 3-2-1-142-10, p 10). Asja materjalidest ei nähtu selliseid asjaolusid ning ka kostja ei ole välja toonud selliseid asjaolusid, mille alusel saaks kohaldada
Menetluskulude kindlaksmääramise jätmine pärast lahendi jõustumist on kohtu diskretsiooniotsus ning olukorras, kus maakohus leidis, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda, ei pea maakohus menetlusökonoomilistel põhjustel menetluskulusid kindlaks määrama. 12. Vastavalt
lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Lähtudes
Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel
§-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. 13. Vastavalt
lg 1 p-le 2 ja lg-le 2 määrab menetluskulud pärast lõpplahendi jõustumist summaarselt kindlaks asjas lahendi teinud maakohus
§-s 177 sätestatud korras. Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/ 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.