← Eesti

3-15-2329/17

MÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Maili Lokk, Agu Timmi 28.01.2016, Tartu 3-15-2329 I.Š. kaebus Viru Vangla meditsiiniosakonna juhataja 17.08.

  1. a otsuse nr 6-10/25814-2 tühistamiseks ja asja uuesti lahendamiseks ettekirjutuse tegemiseks Tartu Halduskohtu 28.09.
  2. a määrus I.Š. määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja I.Š. Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON Jätta I.Š. määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 28.09.
  3. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD
  4. Kinnipeetav I.Š. esitas Viru Vanglale taotluse, väites, et meditsiiniosakond pole pikema aja jooksul võimaldanud talle vajalikku ravi ja operatsiooni ning palus väljasõitu Ida-Tallinna Keskhaiglasse kirurgi konsultatsiooni ja ravi saamiseks.
  5. Viru Vangla meditsiiniosakonna juhataja selgitas 17.08.
  6. a vastuses nr 6-10/25814-2 tervishoiuteenuste osutamise korda ja tingimusi ning teatas, et käesoleval ajal ei ole I.Š. vajadust ega näidustusi operatsiooniks.
  7. I.Š. esitas Viru Vanglale vaide meditsiiniosakonna juhataja 17.08.
  8. a vastuse kehtetuks tunnistamiseks ja asja uuesti lahendamise kohta ettekirjutuse tegemiseks. Viru Vangla direktori 31.08.
  9. a otsusega nr 6-12/237-2 jäeti I.Š. vaie läbi vaatamata ja tagastati.
  10. I.Š. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla meditsiiniosakonna juhataja 17.08.
  11. a otsuse nr 6-10/25814-2 tühistamiseks ja asja uuesti lahendamiseks ettekirjutuse tegemiseks.
  12. Tartu Halduskohus tagastas 28.09.
  13. a määrusega I.Š. kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 alusel. Halduskohus märkis, et tervishoiuteenuse osutamine või sellest keeldumine on eraõiguslik suhe, mida reguleerivad võlaõigusseadus ning vastavad valdkonnaseadused. Kuigi tervishoiutöötaja on üldjuhul vangla koosseisuline teenistuja, ei muuda see tema tegevust avalik-õiguslikuks, sest tervishoiuteenuse osutamisel tegutseb ta kutseala esindajana ega täida avalik-õiguslikke ülesandeid. Kuna tervishoiuteenuse osutamisega või sellest keeldumisega seotud tegevuse õiguspärasuse üle kontrolli teostamine ega ka sellekohase teenuse osutamisele kohustava ettekirjutuse tegemine ei ole halduskohtu pädevuses, saab vastavat nõuet tsiviilkohtumenetluse seadustikus kehtestatud tingimustel ja korras menetleda maakohus. Eeltoodud järeldustel ei ole kaebus halduskohtu pädevuse puudumise tõttu lubatav. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
  14. I.Š. esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 28.09.
  15. a määrus tühistada ja saata asi menetlusse võtmiseks Tartu Halduskohtule. Määruskaebuse kohaselt tagastas halduskohus kaebajale tema kaebuse ebaõigesti. Halduskohus asus ebaõigele seisukohale, et kaebaja vaidlustab tervishoiuteenuse mittevõimaldamist. Kaebaja taotles vanglalt luba lühiajaliseks väljasõiduks või väljaviimiseks konvoi saatel Ida-Tallinna Keskhaiglasse ortopeediaosakonna kirurgi dr Dmitri Golovini, kes opereeris 25.10.2013 kaebaja kätt, vastuvõtule, et võetaks käest välja metallplaat ja kruvid, mis tuli epikriisi kohaselt juba 25.10.2014 välja võtta. Vaidluse esemeks on seega asjaolu, et kaebaja taotlust ei lahendanud pädev ametiisik ning vanglale ettekirjutuse tegemine kaebaja taotluse uuesti läbivaatamiseks. Isegi kui halduskohtu pädevuses ei ole meditsiiniosakonna juhataja vastuse tühistamine, on halduskohtu pädevuses teha vanglale ettekirjutus asja uueks otsustamiseks. Vaidemenetlus on ettekirjutuse nõude osas läbitud. Seega tagastas halduskohus kaebaja kaebuse ebaõigesti ka vanglale ettekirjutuse tegemise osas.
  16. Vastustaja Viru Vangla palub vastuses määruskaebusele jätta I.Š. määruskaebus rahuldamata. Vastuse kohaselt on Viru Vangla kaebaja vaide tagastamise otsuses põhjendanud, miks vangla ei saanud käsitleda kaebaja taotlust ei lühiajalise väljasõidu ega väljaväljaviimise taotlusena. Vastustaja jääb nende põhjenduste juurde. Kaebaja ei ole astunud samme, et tal oleks olemas kokkulepe vanglavälise tervishoiuteenuse osutajaga, et kaebaja saaks esitada sisulise taotluse lühiajaliseks väljasõiduks või väljaviimiseks. Kaebaja soovib, et vangla meditsiiniosakond korraldaks talle tervishoiuteenuse osutamise väljaspool vanglat. Ebatäpne on kaebaja väide, et tervishoiuteenuse osutamise korral väljaspool vanglat otsustab väljaviimise loa andmise direktor. Kinnipeetava saatmise vanglavälise tervishoiutöötaja juurde otsustab vangla meditsiiniosakonna juhataja raviarsti ettepanekul. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  17. Ringkonnakohus leiab, et I.Š. määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 28.09.
  18. a määrus muutmata. Tartu Ringkonnakohus nõustub Tartu Halduskohtu 28.09.
  19. a määruses esitatud seisukohtadega ega pea neid vajalikuks korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Määruskaebuses esitatu ei anna alust vaidlustatud halduskohtu määruse ümbervaatamiseks.
  20. Tartu Halduskohus tagastas I.Š. kaebuse Viru Vangla meditsiiniosakonna juhataja otsuse tühistamiseks ja asja uuesti lahendamise kohta ettekirjutuse tegemiseks põhjendatult HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, kuna kaebuse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. 2 Halduskohus on õigesti viidanud Riigikohtu halduskolleegiumi otsustele haldusasjades nr 3-3-1-69-10 ja 3-3-1-50-14 mille kohaselt tervishoiuteenuse osutamine, sealhulgas teenuse osutamisega või sellest keeldumisega tekitatud kahju hüvitamine toimub eraõiguslikus suhtes ja tekkinud vaidlused lahendatakse tsiviilkohtumenetluses maakohtus. Seega on kaebaja pöördunud meditsiiniosakonna juhtaja otsuse tühistamiseks ja asja uuesti läbivaatamise kohustamiseks ekslikult halduskohtusse. Tervishoiuteenuse osutamist puudutavad vaidlused lahendatakse tsiviilkohtumenetluses ning kaebus tuleb esitada maakohtule.
  21. Määruskaebuse rahuldamiseks ei anna alust ka määruskaebuses esitatud väide, et kaebuse esemeks on asjaolu, et kaebaja taotlust ei lahendanud pädev ametiisik. Kuna kaebaja vaidlustab vangla meditsiiniosakonna juhataja otsust, vaidlustab ta tervishoiuteenusega seotud küsimuses tehtud otsust, mitte lühiajalise väljasõidu või väljaviimise küsimust. Meditsiiniosakonna ametnik otsustab kinnipeetava ravivajaduse väljaspool vanglat, kuid kinnipeetava vanglast väljasaatmise osas on vanglaametnikul ka õigus otsustada, et kinnipeetavat vanglast välja, talle tervishoiuteenuse osutamiseks, ei lubata. Kui kinnipeetaval puudub eelnev kokkulepe mõne eriarstiga väljaspool vanglat vajaliku tervishoiuteenuse osutamiseks, ei ole vanglaametnikul alust rahuldada ka kinnipeetava taotlust lühiajaliseks väljasõiduks või väljaviimiseks.
  22. Ringkonnakohus ei nõustu ka kaebaja seisukohaga, et halduskohus tagastas kaebuse ebaõigesti ka vanglale ettekirjutuse tegemise osas. Kuna halduskohtul puudub pädevus lahendada tervishoiuteenuseid puudutavaid kaebusi, ei ole võimalik kohtul lahendada ka taotlusi samas küsimuses vastustajale ettekirjutuse tegemiseks asja uuesti arutada. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk 3 /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.