1-10-5652/149

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-10-5652 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. detsembri
3. a määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Ruslan Karev (isikukood 37312070252), määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
4. detsembri
5. a määrus muutmata ja Ruslan Karevi määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Harju Maakohtu
7. septembri
8. a otsusega tunnistati Ruslan Karev süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ning talle mõisteti karistuseks 8 aastat ja 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistus karistusaja hulka ning mõistetud vangistuse alguseks loeti
9. november
10. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel
11. mail
12. Võimalus vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks avanes tal
13. juulil
15. Viru Maakohtu
16. detsembri
17. a määrusega jäeti R. Karev vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. 2.1 Kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud ei kaalu kohtu hinnangul negatiivseid üles. R. Karevi on kriminaalkorras karistatud 12-l korral, vangistuses viibib ta seitsmendat korda. Käesolev karistus on määratud esimese astme rahvatervisevastase süüteo eest, milleks on narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine isiku poolt, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud süüteo. Korduv karistatus samaliigilise süüteo eest näitab, et isik ei ole varasemast karistusest järeldusi teinud ning on jätkanud kuritegude toimepanemist. Lisaks on R. Karevil neli kehtivat distsiplinaarkaristust ning vangla iseloomustusest nähtuvalt kohaldatakse tema suhtes VangS § 69 lg 2 sätteid ehk täiendavaid julgeolekuabinõusid ning tema suhtes on alustatud kriminaalmenetlust kaaskinnipeetava ähvardamise tõttu. Eeltoodu näitab, et ka kinnipidamisasutuses range järelevalve tingimustes ei ole süüdimõistetu suutnud käituda õiguskuulekalt ega pidada kinni kehtestatud reeglitest. Sellest tulenevalt puudub kohtul kindlus, et R. Karevi allutamine käitumiskontrollile ja talle lisakohustuste määramine oleksid piisavad vahendid, et tagada tema seaduskuulekas käitumine ennetähtaegsel vabanemisel. 2.2 Positiivsete asjaoludena tõi kohus välja, et isikul on vabanemisel olemas kindel elukoht ning talle on garanteeritud töökoht OÜ-s XXX . Vangla hinnangul on uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul 38% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul 33%. Kohus rõhutas, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. R. Karevi puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta ka prokuratuur. Kuigi vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist ning kohus võtab vangla arvamust arvesse, ei ole nimetatud seisukoht kohtu jaoks siduv.
18. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse R. Karev, kes taotleb määruse tühistamist ja enda vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Seejuures märgib süüdimõistetu järgmist. 3.1 R. Karevil on kaks elukutset. Viimase, keevitaja eriala omandas ta kahe aastaga ja sooritas Viru Vanglas juunis 2013 edukalt eksami. Ta soovib töötada keevitajana ja elektrimontööri erialal. Vanglas töötas ta kolm kuud majandustöödel ning juba kaks ja pool aastat ei ole tal õnnestunud saada erialatööle keevitajana, sest Viru Vanglas on keevitaja kohti ainult 10–12 ning soovijate järjekord on pikk. Vabanedes oleks R. Karevil kohe võimalik tööle asuda. Ta soovib väga tööle minna ja maksta makse. R. Karev on mõistnud oma vigu ja soovib saada võimalust alustada vabaduses uut elu. Ta on nõus vabanema koos elektroonilise järelevalvega ja täitma kõiki kontrollnõudeid ja -kohustusi. 3.2 Väär on iseloomustuses märgitu, et R. Karevil on olnud probleeme narkootikumide ja alkoholi tarvitamisega. Samuti ei ole R. Karevi suhtes menetluses uut kriminaalasja, mille kohta esitab süüdimõistetu
19. oktoobri
20. a Tartu Vangla prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise määruse. Arusaamatuks jääb, mille alusel on Tallinna Vangla vanemkriminaalhooldusametnik K.S.
21. oktoobril 2010 väljastanud riskianalüüsi narkootiliste ainete tarvitamise kohta. Sellise hinnangu võib anda ainult vastava eriala spetsialist, s.o psühhiaater, aga mitte sotsiaaltöötaja. R. Karevi ei ole kunagi karistatud narkootiliste või psühhotroopsete ainete tarvitamise eest. Samuti ei ole ta kunagi suitsetanud tubakat. Alates
22. aastast on R. Karevil olemas juhiluba ning selle perioodi jooksul on teda neljal korral karistatud väärteokorras joobes juhtimise eest, kui ekspertiis näitas jääknähtu. R. Karev ei olnud tarvitanud kanget alkoholi ja tarvitamine ei olnud süstemaatiline. Kinnipeetav ei toeta vangla subkultuuri. Ta on kristlane ja käib kirikus. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
23. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja määruskaebusega, nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et R. Karevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole praegusel ajal põhjendatud.
24. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 (alates
25. jaanuarist 2015 KarS § 76 lg-s 4) sätestatud asjaolusid ning määruskaebus ei sisalda 2 asjaolusid, mis maakohtu järelduse ümber lükkaksid. Ringkonnakohus jagab maakohtu veenvaid ja igati motiveeritud seisukohti, mida ei pea vajalikuks korrata. Täiendavalt rõhutab ringkonnakohus järgnevat.
26. Määruskaebuses on R. Karev asunud ümber lükkama asjaolusid, millele maakohus on teda vangistusest ennetähtaegselt vabastamata jättes tuginenud. Nii on R. Karev esitanud ringkonnakohtule Tartu Vangla
27. oktoobri
28. a prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise määruse, tõendamaks, et tema suhtes ei menetleta uut kriminaalasja vanglas toime pandud kuriteos. Prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest nähtub, et tõepoolest on R. Karevi suhtes
29. juunil 2015 alustatud kriminaalmenetlus kuriteo tõendamatuse tõttu lõpetatud. Seega ei saanud maakohus oma määruses sellele asjaolule tugineda. Samas ei ole asjaolu, et maakohus sellele siiski tugines, ringkonnakohtu hinnangul kaasa toonud ebaõiget kohtulahendit. Maakohtu määrus R. Karevi vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata jätmise kohta on muid kinnipeetava isikut ja tema varasemat elukäiku (sh korduvat kriminaalkorras karistatust) iseloomustavaid asjaolusid arvesse võttes jätkuvalt põhjendatud.
30. Veel väidab R. Karev, et tema riskianalüüsis on alusetult tuginenud väitele, justkui oleks tal olnud probleeme alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega. Süüdimõistetu selle väite tõesuse osas esineb ringkonnakohtul kahtlusi. Nimelt nähtub kinnipeetava iseloomustusest, et R. Karev on varem toime pannud vägivallaga seotud kuritegusid, viibides alkoholijoobes. Lisaks on teda korduvalt karistatud väärteokorras mootorsõiduki juhtimise eest alkoholi piirmäära ületavas seisundis. Veel ilmneb iseloomustusest, et varasema informatsiooni põhjal on alust väita, et R. Karev on olnud narkootikumide tarvitaja. Nüüd aga on R. Karev asunud väitma, et ei ole kunagi narkootikume kuritarvitanud ja seoses narkootikumide tarvitamisega tal probleeme esinenud ei ole. Samale seisukohale on R. Karev asunud alkoholi liigtarvitamise osas, leides, et see ei ole tema puhul probleemiks. Kriminaalkolleegiumi hinnangul võimaldavad R. Karevi kaebuses esitatud seisukohad kogumis tema iseloomustuses kajastatud asjaoludega asuda seisukohale, et süüdimõistetu on asunud oma probleeme eitama. Asjaolu, et R. Karevi on karistatud alkoholijoobes toime pandud kuritegude ning alkoholi piirmäära ületavas seisundis mootorsõiduki juhtimise eest, näitab, et alkoholi liigtarvitamine on tema puhul ilmseks probleemiks, mis suurendab ka uue kuriteo toimepanemise riski.
31. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ Aarne Sarjas /allkiri/ Maarika Kuusk 3 /allkiri/ Tiit Lõhmus