lg 1 järgi kohustatud ekspertiisi tegema, kui ta on kohtuekspert, kui ta on nõutavate ekspertiiside tegemiseks riiklikult tunnustatud või kui tema kutse- või majandustegevus toimub valdkonnas, mille tundmine on ekspertiisi tegemise eeldus. Sama paragrahvi lõike 3 järgi eksperdi nõusolek ekspertiisi tegemiseks ei ole vajalik. Kohus määras eksperdiks AS Ida-Tallinna Keskhaigla, mis on ainus Eestis bioloogilise raviga tegelev raviasutus, mis ei ole tsiviilasja menetlusega seotud. AS-l Ida-Tallinna Keskhaigla oli õigus määrata eksperdi isik omal äranägemisel. Ekspertiisiakti kohtule esitamise tähtajaks oli 01.11.2015. Ekspert ei ole määratud tähtajaks ekspertiisiakti kohtule esitanud. Kohtu järelepärimisele vastas ekspert, et keeldub ekspertiisi teostamast.
lg 1 kohaselt võib ekspert keelduda ekspertiisi tegemisest samadel põhjustel, mis annavad tunnistajale õiguse keelduda ütluste andmisest. Kohus võib eksperdi ka muul põhjusel ekspertiisi tegemise kohustusest vabastada. Alused tunnistaja õiguseks keelduda ütluste andmisest on toodud
§-s 257. Ekspert ei ole nimetatud aluste esinemisele viidanud.
lg 3 kohaselt võib eksperdiks määratud isik ekspertiisi tegemisest keelduda ka muul seaduses sätestatud juhul või mõjuval põhjusel. Ekspert on kohtule teatanud, et kuna arstide töölepingus ei ole nimetatud ekspertiiside läbiviimise kohustust, ei saa haigla sellise tööülesande täitmist nõuda. Arsti tööülesandeks on tervishoiuteenuse osutamine. Tervishoiuteenuse osutamise lepingu mõiste on sisustatud võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 758. Ekspertiisi läbiviimisel teostatavad toimingud ei ole oluliselt erinevad tervishoiuteenuse osutamisel teostatavatest toimingutest. Ka ekspertiisi läbiviimisel tuleb arstil patsient läbi vaadata ning analüüsida patsiendi haiguslugude alusel varasema ravi käiku ja tulemusi. Seega ei ole ekspert esile toonud mõjuvat põhjust ekspertiisi tegemisest keeldumiseks. Kohtuasja lahendamiseks on vajalik teha ekspertiis. Hoolimata ekspertiisimääruses sisaldunud trahvihoiatusest keeldus AS Ida-Tallinna Keskhaigla määrust täitmast. Kohus leidis, et on 2 põhjendatud määrata
lg 1 p-de 3 ja 4 ning § 46 lg 1 alusel AS-le Ida-Tallinna Keskhaigla trahv summas 3000 eurot. Kohus määras ekspertiisi tegemiseks uue tähtaja –
lg 1, millele kohus ekspertiisi määramisel tugines, füüsiliste isikute kohta, kes võivad ekspertiisi läbi viia.
lg 6 alusel juriidilise isiku eksperdiks määramise eelduseks on isiku poolt ekspertiiside tegemine. Määruskaebuse esitaja eraõigusliku juriidilise isikuna ei tegele ekspertiiside tegemisega, vaid osutab tervishoiuteenuseid jm tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) § 22 lg-s 3 nimetatud teenuseid. Määruskaebuse esitaja põhikirjas ei ole tegevusalana nimetatud ekspertiiside tegemist erinevalt nt SA-st Pärnu Haigla või SA-st Põhja-Eesti Regionaalhaigla. Kuna ekspertiisimäärus ei olnud edasikaevatav, teatas määruskaebuse esitaja kohe, et tal ei ole võimalik määrust täita, kuna ükski haigla kolmest dermatoveneroloogist ei ole nõus seda tegema. Tööandja saab nõuda töötajatelt nende tööülesannete täitmist, mis on kokku lepitud töölepingus. Arstide töölepingutes ei ole kokku lepitud ekspertiisi tegemist. Seega ei ole määruskaebuse esitaja arstid võtnud endale kohustust täita eksperdi ülesandeid, erinevalt riiklikult tunnustatud eksperdist või kohtueksperdist, kes annavad enne töölepingu sõlmimist või riiklikult tunnustatud eksperdi nimekirja kandmist vastava vande (kohtuekspertiisi seaduse § 7 lg 1; § 17 lg 1). Põhiseaduse §-s 29 ei ole kohtu nõudel ekspertiisi tegemine loetletud kohustusliku tööna, samuti ei saa ekspertiisi tegemist käsitleda kui kodanikukohustust; 2) ei ole tervishoiuteenuse osutamine ja ekspertiisi tegemine sisuliselt sama. Ekspertiisi tegemisel ei teki poolte vahel võlaõiguslikku suhet, st ekspert ei osuta hagejale tervishoiuteenust. Hagejale osutatud tervishoiuteenusele ekspertiisi tegemine ei vasta TTKS § 2 lg-s 1 sätestatud tervishoiuteenuse definitsioonile ega ole nimetatud sotsiaalministri 10.01.2002 määrusega nr 13 kehtestatud tervishoiuteenuste loetelus. VASTUSTAJATE VASTUVÄITED 5. M.E. vaidleb määruskaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) määras kohus vastavalt
§-le 294 õigesti ekspertiisi läbiviijaks AS Ida-Tallinna Keskhaigla juriidilise isikuna, kellel on vastavalt
Ekspertiis oma sisult on eriteadmiste rakendamine mingi asjas tähtsust omava asjaolu selgitamiseks (
Määruskaebuse esitaja on seal töötavate arstide näol eriteadmisi (arstiteadus) valdavaks isikuks. Määruskaebuse esitaja põhikiri ei välista meditsiinilist teadmist nõudva ekspertiisi läbiviimist, vastupidi, põhikirjast nähtub, et tegevusaladeks on muu hulgas dermatoveneroloogia ja muud tegevusalad, mis pole seadusega keelatud. Eksperdi nõusolek ekspertiisi tegemiseks ei ole
Määruskaebuse esitaja ei ole välja toonud asjaolusid, mille alusel oleks tal ekspertiisi tegemisest keeldumise õigus
Määruskaebuse esitajale on tehtud trahvihoiatus ning põhjendatult määratud trahv
lg 1 p-de 3 ja 4 järgi; 3 2) on kohus õigesti märkinud, et käesolevalt tuleb arstil sarnaselt tervishoiuteenusega patsient läbi vaadata ning analüüsida patsiendi haiguslugude alusel varasema ravi käiku ja tulemusi. Seega antud tsiviilasjas on ekspertiis oma olemuselt võrreldav teisese arvamuse andmisega ravikindlustuse seaduse § 40 mõttes. Määruskaebusele lisatud ametijuhendist ei tulene ühtki piirangut arsti pädevusele viimaks läbi määratud ekspertiisi. 6. SA Tartu Ülikooli Kliinikum vaidleb määruskaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) ei esitanud määruskaebuse esitaja tähtajaks eksperdi arvamust ja keeldus arvamuse andmisest, kuid ei toonud välja ühtki mõjuvat põhjust ekspertiisi läbiviimisest keeldumiseks. Seega oli kohtul õigus eksperti trahvida; 2) on määruskaebuse esitaja eksperdiks määramine seaduslik ja põhjendatud.
lg 1 käsitleb „kohtu määratud muu eriteadmistega isiku“ all nii juriidilisi kui füüsilisi isikuid.
lg 6 üksnes täpsustab, et juhul kui kohus määrab eksperdiks juriidilise isiku, siis konkreetse füüsilise isiku võib määrata see juriidiline isik ise. Muu eriteadmistega isik leitakse temal esinevate erialaste teadmiste ja kogemuste alusel (
Ekspertiisi tegemise eelduseks on
lg 1 alusel kutse- või majandustegevuse toimumine ekspertiisis teadmisi nõudvas valdkonnas. Määruskaebuse esitaja on peale SA Tartu Ülikooli Kliinikum ja SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla ainus ekspertiisis vajalikke teadmisi ja kogemusi omav tervishoiuteenuse osutaja Eestis ning on asjas ka ainsaks neutraalseks kõrvalseisjaks ravi osutamise küsimuses. Kohtu nõudel ekspertiisi tegemine ei ole määruskaebuse esitajal põhikirjaliselt välistatud (põhikirja p-s 3.3 on sätestatud, et selts võib tegutseda ka muudel tegevusaladel, mis ei ole seadusega keelatud). Aktsiaseltsi põhikirjale kehtivad omad nõuded, millega annab seletada ka aktsiaseltsi ja sihtasutuste põhikirjade erinevust. Kohus on öelnud, et antud asjas ekspertiisi läbiviimisel teostatavad toimingud ei ole oluliselt erinevad tervishoiuteenuse osutamisel teostatavatest toimingutest, kuid ei ole väitnud, et ekspertiisi tegemine on tervishoiuteenuse osutamine; 3) saab ja peab küsimuse, kuidas tagab eksperdiks määratud juriidiline isik konkreetse isiku määramise, lahendama eksperdiks määratud juriidiline isik ise. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu 30.11.2015 määrus muutmata. 8. Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks või muutmiseks. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning
lg 1, millele tuginedes maakohus ekspertiisi määras, kehtib füüsiliste isikute kohta, kes võivad ekspertiisi läbi viia. Kostja on vastuses määruskaebusele õigesti leidnud, et
lg 1 käsitleb „kohtu määratud muu eriteadmistega isiku“ all nii juriidilisi kui füüsilisi isikuid ning
lg 6 üksnes täpsustab, et juhul kui kohus määrab eksperdiks juriidilise isiku, siis konkreetse füüsilise isiku võib määrata see juriidiline isik ise.
§-s 295 on selgelt sätestatud ekspertiisi tegemise kohustuslikkus.
lg 1 kohaselt eksperdiks määratud isik on kohustatud ekspertiisi tegema, kui ta on kohtuekspert, kui ta on nõutavate ekspertiiside tegemiseks riiklikult tunnustatud või kui tema kutse- või 4 majandustegevus toimub valdkonnas, mille tundmine on ekspertiisi tegemise eeldus.
lg 3 rõhutab täiendavalt, et eksperdi nõusolek ekspertiisi tegemiseks ei ole vajalik. Asjas ei ole vaidlust selles, et riiklikult tunnustatud eksperti, kes
lg-st 2 lähtuvalt tuleks eksperdiks määrata esimeses järjekorras, kõnealuses valdkonnas ei ole. Samuti ei ole vaidlust selles, et peale SA Tartu Ülikooli Kliinikum (kes on asjas kostja) ja SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla (kus on samuti hagejat varem ravitud ja kelle eksperdiks määramisele on kostja seetõttu vastu vaielnud) on määruskaebuse esitaja ainus antud ekspertiisiks vajalikke teadmisi ja kogemusi omav tervishoiuteenuse osutaja Eestis, kes ei ole asja menetlusega seotud. Määruskaebuse esitaja kutse- või majandustegevus toimub valdkonnas, mille tundmine on ekspertiisi tegemise eeldus. Määruskaebuse esitaja põhikirjast (p 3.12; http://www.itk.ee/haiglast/juhtimine/pohikiri) nähtuvalt on määruskaebuse esitaja üheks tegevusalaks dermatoveneroloogia ning määruskaebuse esitaja ei ole vaidlustanud seisukohta, et määruskaebuse esitajal on tema juures töötavate arstide kaudu olemas ekspertiisiks vajalikud teadmised ja kogemused, st Ida-Tallinna Keskhaiglas viiakse läbi ka ekspertiisis teemaks olevat bioloogilist ravi. Selleks, et määrata juriidiline isik ekspertiisi tegevaks asutuseks, ei pea olema tema põhikirjas ekspertiiside tegemine konkreetselt välja toodud. Eeltoodu põhjal määras maakohus määruskaebuse esitaja ekspertiisi tegevaks asutuseks põhjendatult. 9.2. Alused ekspertiisi tegemisest keeldumiseks näeb ette
.
lg 1 kohaselt võib ekspert keelduda ekspertiisi tegemisest samadel põhjustel, mis annavad tunnistajale õiguse keelduda ütluste andmisest, s.o
§-s 257 toodud alustel. Kohus võib eksperdi ka muul põhjusel ekspertiisi tegemise kohustusest vabastada. Lõike 2 järgi eksperdiks ei või määrata isikut, kes on osalenud asjas eelneva lahendi tegemisel, muu hulgas vahekohtus või kohtueelses menetluses, välja arvatud, kui ta osales menetluses eksperdi või tunnistajana. Lõike 3 kohaselt võib eksperdiks määratud isik ekspertiisi tegemisest keelduda ka muul seaduses sätestatud juhul või mõjuval põhjusel. Maakohus on eeltoodud aluste võimalikku esinemist kaevatavas määruses kaalunud ning ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et ekspert ei ole toonud esile mõjuvat põhjust ekspertiisi tegemisest keeldumiseks. Määruskaebuse väide, et ükski Ida-Tallinna Keskhaigla kolmest dermatoveneroloogist ei ole nõus ekspertiisi tegema, ei ole antud juhul asjakohane. Eksperdiks on määratud AS Ida-Tallinna Keskhaigla, kelle kohustuseks on oma töö korraldamine selliselt, et kohtu määratud ekspertiis saaks läbi viidud. 9.
järgi, s.o nõuet teha enne trahvi määramist trahvihoiatus, ning trahvi suurus vastab
46 lg-s 1 sätestatule. Viimatinimetatud osas ei ole ka määruskaebuses mingeid vastuväiteid esitatud. 5 /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke 6 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.