KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp Määruse tegemise aeg ja koht
- jaanuar 2014.a, Tartu Tsiviilasja number 2-15-106581 Tsiviilasi Riivits legal&finance OÜ hagi Nils Võsa vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Tsiviilasja hind ringkonnakohtus 204 eurot (välja mõistmata jäetud õigusabikulu) Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
- detsembri 2015.a tagaseljaotsus Menetluse alus ringkonnakohtus Riivits legal&finance OÜ apellatsioonkaebus Menetlusosalised Apellant (hageja) Riivits legal&finance OÜ (reg kood 12096850), seaduslik esindaja Tanel Riivits Vastustaja (kostja): Nils Võsa (IK: XXXXX) Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Keelduda Riivits legal&finance OÜ poolt tsiviilasjas nr 2-15-106581 Tartu Maakohtu
- detsembri 2015.a otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja lugeda apellatsioonkaebus tagastatuks Riivits legal&finance OÜ -le. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. ASJAOLUD
- Riivits legal&finance OÜ esitas Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse Tartu Maakohtu
- detsembri 2015.a tagaseljaotsuse peale osas, milles kohus jättis kostjalt välja mõistmata hageja (apellandi) õigusabikulud. Apellant leiab, et õigusabikulude välja mõistmata jätmise aluseks ei ole asjaolu, et hageja lepinguliseks esindajaks kohtumenetluses oli hageja enda juhatuse liige. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Ringkonnakohus leiab, et Riivits legal&finance OÜ poolt Tartu Maakohtu
- detsembri 2015.a otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes üldisi menetluspõhimõtteid. Käesolevas tsiviilasjas oli hagiavalduse kohaselt hageja nõude suuruseks 4000 eurot, sellest põhivõlgnevus 2000 eurot. Apellatsioonkaebuses vaidlustatakse maakohtu otsus osas, milles kohus jättis kostjalt välja mõistmata apellandi õigusabikulud summas 204 eurot. Seadusest tulenevalt on lihtmenetluses tehtud asjades edasikaebeõigus 1 apellatsioonimenetluses piiratud. Vastavalt TsMS § 637 lg-le 2 võetakse käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Edasikaebamise korra ja tähtaja märkimine maakohtu otsuse resolutsioonis ei ole võrdsustatav TsMS § 442 lg-s 10 nimetatud maakohtu loaga otsuse edasikaebamiseks. Nimetatud luba tuleb TsMS § 637 lg 21 kontekstis mõista maakohtu eraldi otsustusena, millest tuleneb, et ringkonnakohus ei või jätta apellatsioonkaebust menetlemata ainuüksi põhjusel, et tegemist on lihtmenetluse asjaga. Kuna maakohus ei ole TsMS § 442 lg-s 10 sätestatud luba andnud, ei pea ringkonnakohus TsMS § 637 lg 21 järgi lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebust menetlema, v.a kui menetlusse võtmise otsustamisel on ringkonnakohtule ilmne, et maakohus on selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, rikkunud menetlusõiguse normi või ebaõigelt hinnanud tõendeid ning mõni eelnimetatud põhjus võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi.
- Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas tsiviilasjas aluseid, mis annaksid aluse väita, et maakohus oleks selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaal- või menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti tõendeid hinnanud. Hageja (apellandi) näol on tegemist äriühinguga, kelle põhitegevusalaks on äriregistri andmetel vastavalt EMTAK 2008 klassifikatsioonile 69102 õigusnõustajate ja õigusbüroode tegevus. Tegevus hõlmab klientidele õigusabiteenuste osutamist. Hagi esitamine tsiviilasjas nr 2-15-106581 omas vahetut seost äriühingu põhitegevusalaga (võlanõuete ülesostmine ja võlgnikelt sissenõudmine). Ringkonnakohus on seisukohal, et puudub põhjendus tasustada eraldi (sh kohtumenetluses vastaspoolelt väljamõistetavate õigusabikulude arvel) juhatuse liikme ametitegevust, mis on otseses seoses äriühingu 2 peamise tegevusvaldkonnaga. Tähtsust ei oma seejuures, kas juhatuse liige esines hagejat esindades füüsilise isikuna või teise äriühingu töötaja ja/või juhatuse liikmena. Maakohtu otsustus on selle seisukohaga kooskõlas. Ringkonnakohus märgib, et kuna maakohus lahendas asja tagaseljaotsusega, siis TsMS § 657 lg 2 kohaselt tuleks ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse põhjendatuse ning tagaseljaotsuse tühistamise korral saata asi täies ulatuses läbivaatamiseks esimese astme kohtule.
- Lähtudes eeltoodust keeldub ringkonnakohus TsMS § 637 lg 21 alusel apellatsioonkaebust menetlusse võtmast. Apellatsioonkaebus tagastatakse TsMS § 638 lg 4 alusel ning TsMS § 638 lg 10 alusel loetakse, et kaebust ei ole esitatud. Apellandil on TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel õigus taotleda ringkonnakohtult apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist. Üllar Roostoja Kersti Kerstna-Vaks Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 3