Obsah (4)

§ 2§ 32§ 12§ 18

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp Otsuse tegemise aeg ja koht 15. jaanuar 2016.a, Tartu Tsiviilasja number 2

§ 2lg 6 p 4, lg 10).

Tähtsust ei oma kostja väide, et ümberehitus on puudutanud üksnes kostja korteris paiknevaid tehnosüsteeme. Maakohus tuvastas, et kostjal ei olnud ehitamiseks ehitusluba, samuti ei andnud hageja tööde teostamiseks oma nõusolekut. Kostja on 28.02.2008.a esitanud hageja juhatusele sauna projekti ning soovinud kooskõlastust, millest hageja keeldus, kuivõrd see ei olnud koostatud isiku poolt, kes omas vastavat registreeringut majandustegevuse registris. 3.

1. Tartu Maakohtu 07.02.2014.a määrusega määrati Kaunase pst 80-X asuva korteri suhtes ekspertiis. Ekspertiisi läbiviimiseks määratud ekspert loobus ekspertiisi teostamisest, sest korterit ei ole pikka aega kasutatud ning ekspert ei pidanud võimalikuks anda arvamust kasutamisest tuleneva niiskuse mõjude kohta. Samuti on korteris toimunud tulekahju tagajärjel olukord korteris muutunud. Olukorras, kus ei olnud võimalik saada eksperdi hinnangut, pidas kohus piisavateks tõenditeks hageja seadusliku esindaja vande all antud ütlusi ning kohtule esitatud fotosid. Maakohus luges hageja seadusliku esindaja Aime Reiljani vande all antud ütlustega tõendatuks, et kostja ümberehituse tulemusel on alumised korterid hakanud hallitama, hallitab see nurk, kus kostjal asub dušinurk. Niiskusega on probleeme terves püstakus, talvel on paneelil näha niiskuseplekid. Kohtule esitatud fotodelt nähtuvalt on korteri nr X rõdutoa välisseina paneeli osal näha tumedam koht, üleliigsest niiskusest tingitud tagajärjed naaberkorteritele. 06.07.2013.a toimus kostja korteris tulekahju. Lisaks tulekahju kustutamisega kaasnenud kahjustustele on menetluse kestel toimunud korteris uputus 06.12.2014.a seoses kostja veetud veetorude lõhkemisega. Korteris toimunud tulekahju ning veetorude lõhkemine on põhjuslikus seoses kostja omavolilise ümberehitusega korteris X. 3.
2. Maakohus asus seisukohale, et kostjal pidanuks olema ümberehitusteks ehitusluba ja projekt. Kostjal puudub ümberehituste osas ka kasutusluba (

§ 32lg 11).

Kostja tegevuse tagajärjel on tema korterist lähtuv risk suurenenud. Tavakasutuseks ei saa pidada tegevust, mis nõuab korteriühistu juhatuse kirjalikku luba. Kostja tegevus ei olnud kooskõlas ehitusseaduse ja korteriomandi seadusega, samuti ei ole järgitud ühistu põhikirja ning ümberehitusteks puudus ühistu juhatuse nõusolek. Maakohus luges tõendatuks asjaolu, et kostja on oma tegevusega kahjustanud teiste korteriomanike huve. Maakohus kohustas kostjat taastama endise olukorra Kaunase pst 80 korteris nr X. Endise olukorra taastamine saab toimuda hageja kontrolli all vabatahtlikult või täitemenetluse käigus ja hagejal ei ole endise olukorra taastamiseks kostjale projekti vaja esitada. Kostja ise teab korteris ümberehituse käigus tehtud tööde mahtu ja ühiskommunikatsioonide asukohta. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. Viktor Roots esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta Kaunase pst 80 KÜ hagi täies ulatuses rahuldamata. Apellatsioonkaebuse kohaselt: 1) on maakohus oluliselt eksinud menetlusnormide vastu ning vääralt on kohaldatud korteriomandiseadust ning ehitusseadust; 2) saab varasema olukorra taastamise nõude esitada eeldusel, et hageja esitab hagis ka tehnilise dokumentatsiooni, millise tulemi saavutamist ta taastamise tulemusena nõuab. Kohustatud 4 poolel peab olema kohtuotsust täites konkreetselt teada, millised on tema täpsed kohustused, mille täitmisel saab tema kohustus lugeda täidetuks; 3) on maakohus põhjendamatult jätnud hindamata apellandi seisukohti toetavad tõendid ning seisukohad, piirdudes vastustaja esitatud tõenditega ning hinnates tõendeid valikuliselt; 4) ei ole Anne Reiljani näol tegemist erialaspetsialistiga, kes oskaks anda asjatundlikku arvamust ehitise tehnilise seisukorra kohta; 5) jättis kohus jättis arvestamata kohtumenetluse ajal naaberkorterites reaalselt eksperdi poolt teostatud seinte niiskustaseme mõõtmistulemustega, mille kohaselt ei ületanud apellandi naaberkorterite seinakonstruktsioonide niiskustase tavapärast. Põhjendamatult on jäetud arvestamata ka Tartu Linnavalitsuse seisukoht, et apellandi korteris ei ole tehtud ehitustöid ehitusseaduse mõttes; 6) ei väljunud ükski apellandi poolt teostatud ümberkorraldus korteri reaalosa tavapärase kasutamise piiridest. Vastupidist tuli tõendada vastustajal, kes aga ei esitanud kohtule elamu ehitusprojekti; 7) on meelevaldne seostada apellandi teostatud töid korteris toimunud tulekahjuga. Tulekahju toimus hooletuse ning ebasoodsate asjaolude kokkulangemise tagajärjel, kuid mitte apellandi poolt teostatud muudatuste tulemusel. Veeavarii tekkepõhused on teadmata; 8) ei ole korteris muudatuste tegemine, kui sellega ei nõrgendata kandvaid konstruktsioone, samuti, kui tehnosüsteemide täiendamine ja/või muutmine korteri sees toimub selliselt, et see ei mõjuta kogu maja tehnosüsteemi (näiteks korteri veesüsteemi muutmine peale mõõtjat (liitumispunkti), käsitatav ehitustegevusena, mis vajaks vastavaid lubasid (

§ 12

lg 2 sätestatud ehitusluba), ei ole nõutav ehitusprojekt (

§ 18

lg 4) ega kasutusluba (

§ 32

lg 11); 9) ei ole korteriühistu pädev oma põhikirjas otsustama küsimusi, mis väljuvad elamu tavapärase valitsemise piiridest ning selline regulatsioon on tühine. Ringkonnakohtule

1. jaanuaril 2016.a esitatud täiendavate seisukohtade kohaselt: 10) on asjas põhjendamatult jäetud läbi viimata ekspertiis tuvastamaks, kas apellandi korteriomandis teostatud ümberkorraldused põhjustasid kahjulikke tagajärgi sama püstaku teistele korteritele, elamu paneelidele jne; 11) on vastustaja esitanud Tartu Maakohtule hagi apellandi vastu omavolilise ehitusega tekitatud kahju 9981,96 euro väljamõistmiseks, millest 9072 eurot moodustab paneelkonstruktsioonide korrasoleku hindamise ning vee- ja niiskuskahjustuste kontroll (tsiviilasi nr 2-15-2000); 12) määras Tartu Maakohus 30.11.2015.a määrusega ehitustehnilise ekspertiisi kortermajale Kaunase pst 80 Tartu (tähtajaga 08.02.2016.a), milles mh soovib teada saada, kas apellandi poolt teostatud ümberehitused põhjustasid tavapärasest suuremaid kahjulikke mõjusid ja kas selle tagajärjel on tekkinud majale kahjusid; 13) ei ole maakohus teinud kindlaks, kas välisseina augu tegemiseks, vannitoa ümberehitamiseks, valamu, dušikabiini, pesumasina ümberpaigutamiseks oli vajalik kaasomanike kokkulepe ja kas tegemist on asja muutmisega;
2. KÜ Kaunase 80 vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud apellandi kanda. Vastuväidete kohaselt: 5 1) ei ole maakohus rikkunud otsuse tegemisel menetlusnorme ega kohaldanud vääralt materiaalõigusnorme; kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud; 2) tuvastati 17.05.2010.a toimunud ülevaatuse käigus, et apellandile kuuluv korter nr X ei vasta kehtivatele ehituseeskirjadele ja –normidele ning elektriohutuse eeskirjadele; 3) ei ole apellant vaatamata 20.06.2011.a KÜ Kaunase pst 80 üldkoosoleku otsusele taastanud korteris endist s.o maja projektile vastavat olukorda; 4) on väär apellandi seisukoht, mille kohaselt tema tegevuse näol ei olnud tegemist ehitustegevusega ehitusseaduse mõttes (KOS § 10 lg-d 1, 2, § 12 lg 3, Riigikohtu 02.10.2013.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-90-13 p 15,

§ 2lg 6 p 4, lg 10, § 12 lg 2, § 16 lg 1 p 1 ja 2).

Apellandil puudus ümberehitusteks ehitusluba ning tänaseni puudub kasutusluba; 5) lõhkes ebaseaduslikult ümberehitatud sauna veetoru detsembris 2014.a, mille tulemusena valgus kortermaja paneelidesse 93,13 m3 vett. Apellant on tekitanud korteriühistu maja konstruktsioonidele, elektrisüsteemile ja mitmele naaberkorteritele suurt varalist kahju; 6) on korteris nr X toimunud tulekahju ning veetorude lõhkemine põhjuslikus seoses apellandi omavolilise ümberehitusega; 7) on toimiku materjalide juurde tõendina lisatud KÜ Kaunase 80 korrusmaja projekt, tüüpprojekt, eksplikatsioon ja väljatrükk ehitusregistrist; 8) on väär vastustaja väide, et Kaunase 80 seadusliku esindajana 29.12.2014.a kohtuistungil vande all antud ütlustega ei ole tõendatud, et apellandi ümberehituse tulemusel on alumised korterid hakanud hallitama. Koos hagiavaldusega esitati kohtule fotod, millest nähtuvad korteri nr X rõdutoa välisseina paneeli niiskuskahjustus ja üleliigsest niiskusest tingitud tagajärjed naaberkorteritele. Seoses tsiviilasjaga nr 2-15-2000 (KÜ Kaunase 80 hagi Viktor Rootsi vastu tekitatud kahju väljamõistmiseks) märkis vastustaja, et nimetatud asjas on apellant tunnistanud ebaseadusliku ümberehituse toimumist. Menetluse käigus on fikseeritud, et korteri ebaseadusliku ümberehituse tagajärjel tekkinud niiskuse ja hiljem toimunud veeuputuse tagajärjel on kannatada saanud korterid nr X, X, X, X, X, X, maja keldriruum ja välisseina paneelid. Vaidlus käib üksnes kahju ulatuse ja hüvitava summa suuruse osas. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-12-23138 tuleb menetlusnormi olulise rikkumise ja materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise tõttu tühistada. Ringkonnakohus on seisukohal, et rikkumist ei ole võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses, mistõttu tuleb tsiviilasi saata TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel Tartu Maakohtule uueks arutamiseks. Viktor Rootsi apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele maakohtu otsuse tühistamist puudutavas osas. Hagi rahuldamise või rahuldamata jätmise põhjendatuse kohta tuleb maakohtul võtta seisukoht asja uue arutamise käigus. TsMS § 351 lg 1 sätestab kohtule selgitamiskohustuse, st kohus arutab menetlusosalistega vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui ka õiguslikust küljest. TsMS § 435 lg 1 järgi teeb kohus otsuse üksnes siis, kui asja on kohtu arvates arutatud ammendavalt ja asi on lõpliku lahendi tegemiseks valmis. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on maakohus asja arutamisel rikkunud eelmenetluses selgitamiskohustust (TsMS § 328 lg 2, § 329 lg 3, § 351 lg 2 ja § 392 lg 1 p-d 1-4) niisugusel määral, mis tingib asja saatmise maakohtule uueks arutamiseks. Ringkonnakohus ei pea võimalikuks kõrvaldada 6 menetlusnormide rikkumist apellatsioonimenetluses, kuna see tooks tõenäoliselt kaasa eelmenetluse ülesannete täiendava täitmise mahus, mida ei saaks pidada apellatsioonimenetluse olemusega ja menetlusökonoomia põhimõttega kooskõlas olevaks.
2. Ringkonnakohus nõustub apellandi seisukohaga, et käesolevas asjas ei ole välja selgitatud hagi rahuldamise aluseks olevad asjaolud ning TsMS § 435 lg 1 järgi ei olnud kohtul võimalik otsust teha. Kohtuotsusega on kohustatud kostjat (apellanti) likvideerima temale kuuluva korteri vannitoast leiliruum, rõdult vannituba, rõdu ja vannitoa vaheliselt alalt elektri-, vee- ja kanalisatsioonisüsteem ning rõdu välisseinast 0,1 m suurusega auk, taastamaks korteri endile olukord. Asja materjalidest ei selgu samas üheselt, missugused ümberehitused kostja (apellant) oma korteris tegelikult teostas ja kas need ümberehitused kvalifitseeruvad korteriomandi kaasomandiosa olulise muutmisena.
3. Vaidlust ei ole iseenesest selles, et korteri veevarustuseks kasutatavaid torustikke saab lugeda korteriomanike kaasomandisse kuuluvaks, vaatamata sellele, et need läbivad korteriomandi reaalosa (vt ka Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-155-144 p 12, 3-2-1-116-11 p 27, 3-2-1-117-14 p 12). AÕS § 74 järgi võib kaasomandis olevat asja oluliselt muuta ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel. Seega saavad teised kaasomanikud nõuda kaasomanikult, kes asja teiste kaasomanike nõusolekuta oluliselt muudab, endise olukorra taastamist. Käesolevas asjas ei ole esitatud tõendeid selle kohta, missugune peaks olema korterelamu veevarustuse- ja kanalisatsioonitorustik elamu projektdokumentatsiooni kohaselt. Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et igasugune veevarustuse või kanalisatsiooniga seotud muudatus korteris (nt valamu või pesumasina ümberpaigutamine esialgsest asukohast teise sobivasse kohta) ei pruugi olla käsitatav korterelamu ühiskommunikatsioonide (torustike) olulise muutmisena. Oluline muutmine on selline, mis mõjutab mingil viisil ka teiste korteriomanike õigusi või huve, korteriomandite reaal- või mõtteliste osade seisundit jne.
4. Kostjale on esitatud nõue likvideerida korteri vannitoast leiliruum. Seejuures on kostja menetluses läbivalt eitanud, et ruumis asuks keris. Korteriühistu poolt
5. mail 2010.a koostatud ülevaatuse aktis (kd I tl 14) märgitu kohaselt oli ülevaatuse ajaks „kütteks kasutatav elektrikeris demonteeritud; paigaldatud oli termomeeter ja ruum lõhnas sauna järele“. Kohtule esitatud fotodelt (I kd tl 56-65) nähtuvalt on ruumi paigaldatud (infrapuna-) lambid (2 tk) ja ehitatud saunalava meenutav lavats. Ei ole aga esitatud hinnanguid ega muid tõendeid selle kohta, kas seda tüüpi infrapunalampide kasutamine korteris oleks potentsiaalselt ohtlik, missugust koormust avaldab fotodelt nähtuva kahe 1000 W võimsusega infrapunalambi kasutamine korterelamu elektrisüsteemile, missugust temperatuuri võimaldab niisuguste küttekehade kasutamine väikeses ruumis saavutada ja kas see võib ohustada hoone kui terviku kandekonstruktsioone või seada muul viisil (nt tuleohtlikkuse tõttu) ohtu elamu säilimise. Fotodelt ei nähtu, et nn leiliruumis oleks veevarustus, millega võiks seostada liigniiskuse tekkimist.
6. Teiseks heidab hageja kostjale ette rõdutoa ümberehitamist vannitoaks. Eelviidatud
7. mai 2010.a ülevaatuse akti kohaselt on nn rõdutuppa paigaldatud dušinurk, valamu ja pesumasin; vannitoast on toodud rõdutuppa külma- ja soojavee torustik ning kanalisatsiooni torustik (s.o nii dušinurka, valamut kui pesumasinat on võimalik kasutada). Kohtule esitatud fotodelt (I kd tl 67-79) on nähtavad küll dušinurk, pesumasin ja ka valamu, samuti osaliselt ka nende kasutamist võimaldava veevarustuse olemasolu, kuid fotodelt ega ka muudest toimiku materjalidest ei ole arusaadav, kuhu (missugusesse korteri ossa) on need täpsemalt paigaldatud ning kui ulatuslikud on olnud sellega kaasnenud vee- ja kanalisatsioonisüsteemi ümberehitused. 7 Kohtule ei ole esitatud skeeme ega plaane, millelt nähtuks, kus peaksid asjaomased torustikud paiknema n-ö projekti järgselt ja kus paiknevad nad apellandi korteris faktiliselt. Kostja ei vaidlustanud küll iseenesest asjaolu, et dušinurk, valamu ja pesumasin on paigaldatud nn rõdutuppa, kuid tema väitel paiknevad need mitte välis- vaid siseseina ääres ja tegemist on väikesemahulise ümberehitusega, mis ei eelda korteriühistu ega teiste korteriomanike nõusolekut. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole olemasolevate materjalide põhjal võimalik hinnata, kas kostja teostatud ümberehitused kvalifitseeruvad kaasomandi osa olulise muutmisena.
8. Kolmandaks heitis hageja kostjale ette nn rõdutoa välisseina 0,1 m läbimõõduga avause tegemist. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole ühegi tõendiga põhjendatud, kuidas ohustab 10 cm läbimõõduga avaus korterelamu kandekonstruktsioone, hoone niiskustasakaalu jne. Lisaks on hageja kostjale ette heitnud elektriseadmete ohtlikkust, ehkki elektrisüsteemi ümberehitamist korteris tuvastatud ei ole. Toimikus (I kd tl 53-55) olevatelt fotodelt on üksnes näha hulga pikendusjuhtmete ja harupistikupesade kasutamist, kuid sellega ei ole veel iseenesest tõendatud elektripaigaldise ohtlikkus.
9. Ringkonnakohus leiab sarnaselt apellandiga, et korteriühistu juhatuse liikme Aime Reiljani ütlused ei ole piisavaks tõendiks, millega tuvastada ümberehituste ulatust ja mõjusid hoone kui terviku, kaasomandi mõtteliste osade ning teiste korteriomandite reaalosade seisundile. Ainuüksi A. Reiljani ütlused ei anna alust lugeda tuvastatuks põhjuslikku seost apellandi teostatud ümberehituste, korteris toimunud tulekahju ja veeavarii ning teistel korteritel ja elamu välispiiretel tekkinud väidetavate kahjustuste vahel. Maakohtu
10. veebruari 2014.a määrusega on määratud asjas läbi viia ekspertiis eesmärgiga selgitada välja apellandile kuuluvas korteris nr X valitsev tegelik olukord. Tegelikkuses asjas ekspertiisi läbi ei viidud. Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et ekspertiis olnuks asjas vajalik ning et maakohtu
11. veebruari 2014.a määruses sõnastatud küsimuste ring oli iseenesest asjakohane.
12. Pooled on avaldanud, et KÜ Kaunase 80 on esitanud Viktor Rootsi vastu Tartu Maakohtule hagi tsiviilasjas nr 2-15-2000, kus maakohus on oma
13. novembri 2015.a määrusega määranud teostada ehitustehniline ekspertiis Kaunase 80 korterelamule. Eksperdile suunatud küsimused puudutavad korteris nr X 06.07.2013.a toimunud tulekahju tagajärgi ja mõjusid korterelamu/püstaku paneelidele konstruktsioonidele, samuti 06.12.2014.a korteris toimunud veeavarii tagajärgi ja mõjutusi. Eksperdile on esitatud ka küsimus, kas korterisse nr X rajatud pesuruum ja saun põhjustavad üleliigset niiskust või ülemäärast temperatuuri ning kas see on kahjustanud korterelamu/püstaku paneele või konstruktsioone. Seega kattuvad osaliselt käesolevas tsiviilasjas ja tsiviilasjas nr 2-15-2000 tõendamisele kuuluvad asjaolud. Ringkonnakohtu hinnangul kinnitab ka see asjaolu, et käesolevas tsiviilasjas ei ole apellandi poolt korteris teostatud ümberehituste tegelikku ulatust ja mõjusid kaasomandi mõttelistele osadele piisavalt välja selgitatud ja nende asjaolude kohta ei ole seni olemas piisavalt tõendeid.
14. Ringkonnakohus märgib, et maakohtu
15. jaanuari 2015.a otsuse resolutsioon ei vasta TsMS § 442 lõikes 5 sätestatud nõuetele. Kohtuotsuse resolutsiooni p-st 2 ei selgu, milline olukord tuleb kostjal korteris täpsemalt taastada. Kohtuotsuse resolutsiooni sõnastuse kohaselt on muuhulgas kohustatud kostjat likvideerima „rõdult vannituba“ ning „rõdu ja vannitoa vaheliselt alalt elektri-, vee- ja kanalisatsioonisüsteem“, samuti „rõdu välisseinast 0,1 m suurusega auk“. Menetluses on hageja seejuures esile toonud, et kostja tegi vaidlusalused ümberehitused rõduga külgnevas toas (mitte rõdul). Sellise resolutsiooni täitmine ei pruugi olla üldse võimalik, kuna selles käsitletavat olukorda tegelikkuses ei esine. 8 Ringkonnakohus ei võta käesolevalt seisukohta, kas kostjat korteris tehtud ümberehituste likvideerimiseks kohustavast lahendist tuleneks jõustumise korral kostjale asendatav või asendamatu kohustus (TMS §-d 182 või 183). Mõlemal juhul peab võimalikku täitemenetlust silmas pidades olema kostja kohustus määratletud piisavalt täpselt, võimaldamaks kas asendustäitmist kolmanda isiku poolt võlgniku kulul või võlgnikule sunniraha määramist kohustuse (toimingu) täitmata jätmise korral.
16. Vastustaja esitas oma
17. detsembri 2015.a menetlusdokumendile lisatuna mitmeid dokumente, kuid ei taotlenud sõnaselgelt nende võtmist asja materjalide juurde ega põhjendanud dokumentide esitamist. Ringkonnakohus leiab, et esitatud dokumendid on juba käesoleva tsiviilasja toimikus olemas, mistõttu jätab ringkonnakohus vastustaja poolt
18. detsembril 2015.a esitatud lisadokumendid tähelepanuta. Apellant taotles oma
19. jaanuari 2016.a seisukohtades võtta asja materjalide juurde tõendina Tartu Maakohtu
20. novembri 2015.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-15-2000 ekspertiisi määramise kohta. Ringkonnakohus peab võimalikuks võtta nimetatud kohtumääruse asja materjalide juurde, ehkki see ei oma iseseisvat tõendusväärtust, vaid annab menetluslikku laadi teavet. Kohtumäärus on tehtud
21. novembril 2015.a, mistõttu saab pidada põhjendatuks selle ringkonnakohtule esitamist käesolevas menetlusstaadiumis. Põhjendatud ei ole apellandi taotlus võtta asja materjalide juurde Päästeameti Lõuna Päästekeskuse tõend 06.07.2013.a apellandi korteris Kaunase pst 80-X toimunud tulekahju tekkepõhjuste kohta, kuna vastav tõend on käesoleva tsiviilasja toimikus olemas (I kd tl 143). Tõendis märgitu kohaselt oli tulekahju tekkepõhjuseks ruumi valgusti kinni katmine riietega.
22. Kuna tsiviilasi saadetakse maakohtule uueks arutamiseks, jätab ringkonnakohus menetluskulude jaotuse TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada. Üllar Roostoja Kersti Kerstna-Vaks Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 9