2-13-6405/16

Tsiviilasi nr 2-13-6405 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Kai Kullerkupp Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasi

1. mai 2013.a, Tartu Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
2. veebruari 2013.a määrus hagi tagamise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Standard Tartu OÜ määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja (kostja): Standard Tartu OÜ (registrikood 10882946, asukoht Riia 24, Tartu 51010; margus.raissar@standard.ee), lepinguline esindaja Urmas Mark OÜ Oseibo hagi Standard Tartu OÜ vastu üürilepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks Vastustaja (hageja): OÜ Oseibo (registrikood 11475901, asukoht Herne 51, Tartu 51007), lepinguline esindaja: vandeadvokaat Andrus Lillo (Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus, Ülikooli 4, Tartu 51003; andrus@advokaadid.ee) RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
3. veebruari 2013.a määrus muutmata ja Standard Tartu OÜ määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrus ei ole edasikaevatav Riigikohtule (TsMS § 390 lg 1) ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. OÜ Oseibo esitas 8.02.2013 Tartu Maakohtule hagi Standard Tartu OÜ vastu üürilepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks. Hagiavalduse kohaselt kasutab hageja kostjale kuuluvat korteriomandit tähtajalise üürilepingu alusel. Kostja on üürilepingu hagejale üles öelnud, kuid 1 hageja hinnangul on ülesütlemine tühine, sest kostja ei ole põhjendanud, et vajab välja üüritud ruumi tungivalt ise ning seetõttu ei saanud tähtajalist üürilepingut erakorraliselt üles öelda. Koos hagiavaldusega esitas hageja ka taotluse hagi tagamiseks. Hageja palus kohustada Standard Tartu OÜ-d kuni tsiviilasjas nr 2-13-6405 menetluse lõppemiseni hoiduma OÜ Oseibo valduse rikkumisest, s.o mitte takistama OÜ-l Oseibo korteriomandi asukohaga Jaani 20-2 Tartu linnas kasutamist, s.h mitte takistama nimetatud korteriomandi kommunikatsioonidega (elekter, veevarustus, kanalisatsioon, küte) varustamist. MAAKOHTU SEISUKOHT
5. Maakohus rahuldas OÜ Oseibo taotluse hagi tagamiseks ja kohustas Standard Tartu OÜ-d kuni tsiviilasjas nr 2-13-6405 menetluse lõppemiseni hoiduma OÜ Oseibo valduse rikkumisest, s.o mitte takistama OÜ-l Oseibo korteriomandi asukohaga Jaani 20-2 Tartu linnas (registriosa nr 4613603) kasutamist, sh mitte takistama nimetatud korteriomandi kommunikatsioonidega (elekter, veevarustus, kanalisatsioon, küte) varustamist. Kohus viitas TsMS § 377 lg-le 1, § 378 lg 1 p-dele 3 ja 10 ning lg-le
6. Arvestades asjaolu, et hageja on esitanud hagi üürilepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, asus kohus seisukohale, et hageja taotlus hagi tagamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hageja kasutab üüritud ruume äritegevuses. Ruumide valduse kaotamine muudab hageja majandustegevuse raskendatuks ning ettevõtte töö võib seiskuda. Seetõttu on põhjendatud kuni käesolevas tsiviilasjas menetluse lõppemiseni kohustada kostjat hoiduma OÜ Oseibo valduse rikkumisest, s.o mitte takistama OÜ-l Oseibo korteriomandi asukohaga Jaani 20-2 Tartu linnas kasutamist, sh mitte takistama nimetatud korteriomandi kommunikatsioonidega (elekter, veevarustus, kanalisatsioon, küte) varustamist. Kohus leidis, et valduse rikkumise keelamine hagi tagamise abinõuna ei koorma kostjat käesoleval juhul rohkem, kui seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD MÄÄRUSKAEBUSMENETLUSES
7. Standard Tartu OÜ esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus hagi tagamise määruse tsiviilasjas nr 2-13-6405 tühistada. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) vaidlevad pooled käesolevas menetluses üürilepingu ülesütlemise tühisuse üle. Vastavalt VÕS § 329 lg-le 4 kehtib üürileping kohtumenetluse ajal edasi senistel tingimustel. OÜ Oseibo (üürnik) kui asjas vaidlusaluse üürilepingu eseme otsene valdaja on kaitstud omavoli vastu, sealhulgas omaniku (kaudne valdaja) omavoli vastu AÕS §-de 40 ja 44 alusel; 2) ei ole Standard Tartu OÜ (kostja) oma senise käitumisega kuidagi viidanud omavoli kasutamise võimalusele; 3) on kostjal kohtumäärusega keelatud takistada korteriomandi varustamist kommunikatsioonidega (elekter, veevarustus, kanalisatsioon, küte), kuid tegelikkuses on kõik nimetatud kommunikatsioonidega varustamise lepingud sõlmitud hageja poolt ja nimel, mistõttu kostjal puudub tegelik võimalus varustamise takistamiseks, rääkimata asjaolust, et kostjal puudub selleks ka tahe, kuivõrd selline takistamine kostja hinnangul oleks vastuolus hea usu põhimõttega, nagu ka VÕS § 329 lg 4 –ga; 2 4) saaks hagi tagamise eesmärgiks üldjuhul saab olla huvitatud poole huvides teise poole teatud seaduspäraste õiguste kasutamise piiramine, ning üksikjuhtudel, kui selle rakendamiseks on põhjendatud kaalutlus, siis ka teise poole seadusvastaste tegevuste ärahoidmine, nagu näiteks lähenemiskeelu kohaldamine vastavalt TsMS § 378 lg 1 ple
8. Antud juhul on hageja piisavalt kaitstud vastavalt VÕS § 329 lg 4 ja AÕS §§-dele 40 ja 44, ning täiendav kaitse hagi tagamise näol ei ole põhjendatud. Määruskaebuse esitaja märkis, et on omandanud vaidlusaluse Jaani 20-2 korteriomandi eesmärgiga kasutada seda enda büroona. Oma eesmärgi saavutamiseks on kostja hagejale üürilepingu üles öelnud tuginedes VÕS §-le 323, seoses sellega, et vajab omandatud ruume tungivalt ise. Kuna hageja on ülesütlemise vaidlustanud ja nõudnud hagi tagamist, mille kohus on oma määrusega rahuldanud, ei ole kostjal võimalik menetluse ajal enda omandist tulenevaid õigusi kasutada vastavalt VÕS §-e
9. See aga ei tohiks piirata kostja võimalust kasutada teisi seadusest või üürilepingust tulenevaid õigusi, sealhulgas õigust leping muul alusel üles öelda. Kostja (määruskaebuse esitaja) leiab, et üürilepingu p 7.5 alusel on tal õigus üürileping igal ajal ja sõltumata põhjusest üles öelda. Hagi tagamine on kostja jaoks liigselt koormav, kuna talle peab jääma võimalus öelda üürileping üles muul kui VÕS § 323 sätestatud alusel. Hageja pidi olema teadlik üürilepingu p-s 7.5 sätestatust. Kohus ei ole hagi tagamise abinõu valikul kaalunud selle mõju kostja õigusele leping üles öelda üürilepingu p 7.5 alusel.
10. Vastustaja (hageja) OÜ Oseibo ei nõustunud määruskaebuses esitatud väidetega ja palus jätta selle rahuldamata. Põhjendatud on kohtumääruses korteriomandi kommunikatsioonidega varustamise mittetakistamise kohustuse eraldi äratoomine, kuna kostja senine käitumine annab alust arvata, et kostja püüab kõikvõimalike vahenditega sundida hagejat vaidlusaluselt üüripinnalt lahkuma. Hageja ei nõustu kostja väitega, et hageja huvid on ka hagi tagamata piisavalt kaitstud VÕS § 329 lg 4 ja AÕS §-de 40 ja 44 alusel. VÕS § 329 lg 4 kohaldub üksnes eluruumide üürilepingutele. Hagi tagamisega ei ole kostja õigusi põhjendamatult piiratud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
11. Ringkonnakohus leiab, et ükski määruskaebuses esitatud väidetest ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks ega tühistamiseks. TsMS § 667, § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus hagi tagamise kohta muutmata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud nii hagi tagamise kohaldamise kui ka valitud abinõu osas. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus hagi tagamisel rikkunud kostja seadusest tulenevaid õigusi.
12. Kolleegiumi arvates ei saa määruskaebuse esitaja õigusi rikkuda temale kohtumäärusega pandud kohustus hoiduda hageja (OÜ Oseibo) valduse rikkumisest ja vaidlusaluse korteriomandi kommunikatsioonidega varustamise takistamisest, isegi kui kohustus hoiduda teise isiku valduse rikkumisest ja üürniku õiguste teostamisest tuleneb vahetult ka seadusest. Maakohtu määruse tühistamise aluseks ei ole kostja väide, et ta ei ole oma käitumisega andnud põhjust arvata, et ta võib asuda kasutama omavoli. Hageja on hagi tagamise aluseks olevaid asjaolusid oma taotluses piisavalt põhistanud. Samuti ei piira hagi tagamine maakohtu määruses märgitud viisil kostja õigusi ebaproportsionaalselt. 3
13. Kolleegium on seisukohal, et kuna pooltel on maakohtu menetluses olev vaidlus üürilepingu jätkuvuse või ülesütlemise kehtivuse üle, siis ei ole kostjal käesolevas staadiumis alust viidata alternatiivsetele üürilepingu ülesütlemise alustele ning tugineda sellele, et hagi tagamise määrusega on põhjendamatult kitsendatud tema õigust kujundada vabalt tema ja hageja vahelisi lepingulisi suhteid. Kostja väited üürilepingu õiguslike ja faktiliste asjaolude ning ülesütlemise võimalike alternatiivsete aluste kohta ei mõjuta hagi tagamise põhjendatust ega hagi tagamise abinõu valiku seaduslikkust ning neile annab maakohus oma hinnangu asja sisulise läbivaatamise käigus. 8 .Määrus ei kuulu edasikaebamisele TsMS § 390 lg 1 kohaselt. Üllar Roostoja /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ 4 Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/