Obsah (10)

§ 377§ 391§ 382§ 423§ 368§ 383§ 372§ 384§ 371§ 378

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Kai Kullerkupp Määruse tegemise aeg ja koht 21. november 2012 Tartu Tsiviilasja number 2-11-46550 Tsiviilasi AS-i YIT

§ 377

lg 2 ja 3 alusel keelata hagi tagamise korras Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalil 30.07.2010 väljastatud garantiikirja nr. 01T2081911476 alusel väljamaksete tegemise kostjale. Hagi tagamise avalduse kohaselt muutub hagi rahuldamisel tuvastus kostja suhtes siduvaks alates kohtuotsuse jõustumisest. Samuti ei tohi hageja huvi garantiikirja mitterealiseerimise suhtes jääda kaitseta kohtumenetluse ajaks, sest vastupidisel juhul osutuks kohtuotsuse täitmine võimatuks. Nimelt garantiikirja alusel pangalt summade kättesaamisel realiseeritaks lõpuni seesama õigus, millise õiguse puudumise tuvastamist hageja taotleb. MAAKOHTU LAHEND

1. Viru Maakohus rahuldas
2. septembri 2011 määrusega hagi tagamise taotluse. Maakohus keelas Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalil 30.07.2010 garantiikirja 2 nr 01T2081911476 alusel väljamaksete tegemise Tamsalu vallale (Tamsalu Vallavalitsuse kaudu). Kohtumääruses esitatud põhjenduste kohaselt on hageja esitanud tuvastushagi kostjal garantiikirja nr 01T2081911476 realiseerimisõiguse puudumise tuvastamiseks. Kohus nõustus hagi tagamise taotluse põhjendustega. Hagi tagamata jätmisel ei ole võimalik hagejal käesolevas vaidluses õiguskaitset saavutada, sest kui pank kannab kostjale garantiikirja alusel raha üle ja kui menetluses tuvastatakse, et kostjal ei olnud õigust garantiikirja realiseerida, siis saab kostja raha ilma õigusliku aluseta. Seega esineb

§ 377

lg-s 1 sätestatud alus hagi tagamiseks ja hagi tagamise korras tuleb keelata pangal garantiikirja alusel väljamaksete tegemine. Juhul, kui hagi tagamisega tekitakse kostjale kahju, võib kostja

§ 391sätestatud korras nõuda kahju hüvitamist.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. Tamsalu vald (Tamsalu Vallavalitsuse kaudu) esitas määruskaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu
2. septembri 2011 määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega hagi tagamise taotlus jäetakse rahuldamata. Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) ei kuulu perspektiivitu hagi tagamisele. Maakohus rahuldas hagi tagamise taotluse enne hagi menetlusse võtmist. Seega maakohus tagas menetlusse võtmata hagi.

§ 382

lg 1 kohaselt saab hagi tagada ka enne hagi tagamist, kuid avalduses tuleb põhistada, miks hagi kohe ei esitata. Käesoleval juhul ei ole hageja seda teinud. Samuti maakohus ei arvestanud

§ 382lg-t 1, millega rikkus menetlusnormi.

Kostja arvates ei tohtinud hagi esitatud kujul menetlusse võtta ja menetlusse võetud hagi tuleb

§ 423

lg 2 p 1 ja 2 alusel jätta läbi vaatamata.

§ 368

lg-st 1 tuleneb, et tuvastushagi esitamine on lubatud üksnes juhul, kui hagejal on tuvastatava asjaolu vastu õiguslik huvi. Õigusliku huvi puudumise korral või juhul, kui hageja esitatud õigustatud huvi ei ole õiguslikult veenev, on tuvastushagi menetlusse võtmine lubamatu, st kohus peab sellise tuvastushagi menetlemisest keelduma või jätma selle läbi vaatamata. Hageja palub tuvastada, et pank ei tohi kostjale garantiisummat välja maksta. Garantiisumma väljamaksmine toimub panga ja kostja vahelises võlaõiguslikus õigussuhtes. Garantiisumma väljamaksmise aluseks on garantiileping, alternatiivselt on hagis väidetud asjaoludel tegemist alusetu rikastumise normidel põhineva suhtega. Võlaõiguslik õigussuhe tekitab, muudab ja lõpetab õigusi ning kohustusi üksnes selle poolteks olevatele isikutele. Kuna panga ja kostja vahelises õigussuhtes toimuv ei tingi selle õigussuhte pooleks mitteoleva hageja õiguste ja kohustuste tekkimist, muutmist ega lõpetamist, ei ole hagejal õiguslikku huvi kõnealuse suhtega seotud asjaolude tuvastamiseks. Hageja eesmärgiks on vältida olukorda, milles pank nõuaks hagejalt regressi korras sisse kostjale makstud garantiisumma ja selle eesmärgi saavutamiseks peab hageja esitama nõude väljamakse keelamiseks panga vastu. Tuvastusnõude esitamine kostja vastu ei aita hagejal eesmärki saavutada. Seega on hagi esitatud vale kostja vastu. Samuti tuvastushagi esitamine kostja vastu ei ole kohane kaitsevahend garantii väljamaksmise keelamiseks. Hageja on korduvalt avaldanud, et tema arvates puudub kostjal õigus garantiid realiseerida seoses garantiilepingu ennetähtaegse lõppemisega garantiikirja tagastamise tõttu. Kui pank teostab väljamakse kostjale õigusliku aluseta, sh pärast garantiilepingu lõppemist, siis erialakirjanduse kohaselt ei tekigi hagejal kohustust garantiid pangale regressi korras hüvitada. Käesolevas asjas ei ole pooltel vaidlust selle üle, et pank on algselt 3 garantiisumma väljamaksmisest keeldunud, kuid hilisemalt nõustus kostja õiguslike põhjendustega ning kinnitas enda kohustust teostada garantiisumma väljamakse. Seega kui nõustuda hagis märgituga, et väljamakse aluseks olev garantiileping on lõppenud garantiikirja tagastamisega ning kostjal ei ole õigust väljamakset pangalt nõuda, ei mõjuta väljamakse teostamine kuidagi hageja õigusi ega kahjusta tema huve. Hagejal on sellisel juhul õigus keelduda panga regressinõude täitmisest. Samuti garantii tellija vastu regressinõude esitamise alus ja kord ei ole üldteadaolevate asjaoludena käsitletav. Samas ei ole hageja esitanud hageja ja panga vahelist lepingut, mis sätestaks regressinõude esitamise aluse ja korra; 2) lahendas maakohus hagi tagamise taotluse ebaõige õigusnormi alusel ja rikkus sellega menetlusõigust. Maakohus lahendas hagi tagamise taotluse

§ 377

lg 1 alusel, kuid pidi lahendama

§ 377lg 2 alusel.

Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-74-10 selgitanud, et „Tuvastushagi tagamise alusena ei ole

§ 377

lg 1 üldjuhul kohaldatav, kuna kohtuotsus, millega tuvastushagi rahuldatakse, ei ole üldjuhul sundtäidetav. Tuvastushagi tagamisel tuleb lähtuda

§ 377

lg-st 2, mille järgi võib kohus sellise hagi tagamiseks, mille esemeks ei ole rahaline nõue kostja vastu, hageja taotlusel esialgselt reguleerida vaidlusalust õigussuhet, eelkõige asja kasutusviisi, kui see on vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks või muul põhjusel“. Samas otsuses Riigikohus leidis, et tuvastushagi tagamise otsustamisel „tuleb hinnata, kas hageja on põhistanud asjaolusid, millest saab järeldada, et garandil kostjatele garantii alusel raha maksmise keelamine on vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks või muul põhjusel“. Asjakohase menetlusõiguse normi kohaldamata jätmise tulemusena jäi tuvastamata keskset tähendust omav asjaolu – hagi tagamine peab aitama vältida omavoli või olulise kahju tekkimise hagejal. Samuti hageja ei ole piisavalt põhistanud, et hagi tagamata jätmine tekitaks talle olulise kahju. Kostja arvates ei ole väljamakstav garantiisumma hageja kahjuna käsitletav. Juhul, kui tuvastatakse garantii realiseerimiseks õiguse puudumine, tekib kostjal kohustus saadud summa pangale tagastada. Arvestades asjaolu, et raha saajaks on kohaliku omavalitsuse üksus, kaitsevad PankrS § 8 lg 2 ja VÕS § 108 lg 1 hageja väidetavaid õiguseid piisavalt, sest garantii realiseerimise õiguse puudumise kindlaks tegemisel saab pank väljamakstud garantiisumma igal juhul tagasi; 3) on äriregistrist nähtuvalt hageja aktsiakapitaliks 2 199 583,29 eurot ning 2010.a majandusaasta netokäive 13 271 573,38 15 €. Garantiisumma 142 625,10 € moodustab vastustaja aktsiakapitalist u 6,5 % ja netokäibest kõigest ca 1 % ning ei ole olulise kahjuna käsitletav; 4) esitas hageja kohtule eksitusse viiva väite, mille kohaselt AS-i YIT Ehitus ei ole mitte kunagi Tamsalu Vallavalitsusele garantiikirja originaaleksemplari ega isegi selle koopiat üle andnud ega ka garantiikirja originaali üleandmise teemadel Tamsalu Vallavalitsusega ekirja, telefoni teel või mingil muul moel suhelnud. AS YIT Ehitus projektijuhi Väino Kauri 10.08.2010 e-kirjast nähtub, et hageja on garantiikirja kostjale edastanud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; 5) oleks kohus garantiisumma väljamaksmise keelamisel pidanud arvestama ka kostja õigustatud huve. Garantiisumma aitaks kostjal katta töövõtulepingu nr SO4TAM/11 ennetähtaegsest lõppemisest tekkinud kahjusid ning saavutada kiiremini püstitatud eesmärgi, milleks on Tamsalu Gümnaasiumi rekonstrueerimine. Hageja huvi keelata garantiisumma väljamaksmine, millise kostja peaks niikuinii hagi rahuldamise korral tagastama, ei kaalu üles Tamsalu elanike huve õppeasutuse rekonstrueerimise vastu; 6) oleks kohus pidanud kaaluma tagatise andmiseks kohustamist.

§ 383

lg 1 annab kohtule võimaluse teha tagamise sõltuvaks tagatise andmisest vastaspoolele tekkiva võimaliku kahju hüvitamiseks. Tagatise andmiseks kohustamise otsustamine põhineb seega 4 kohtulikul kaalutlusõigusel. Vaidlustatud määrusest ei nähtu, et maakohus oleks nimetatud kaalutlusõigust kasutanud. Kaalutlusõiguse kasutamata jätmine on oluline kaalumisviga. Olulisel kaalumisveal põhinevat määrust ei saa seaduslikuks ega põhjendatuks pidada. VASTUSTAJA VASTUVÄITED 4. AS YIT Ehitus vaidleb määruskaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) ei ole maakohus hagi tagamisel enne asja menetlusse võtmist rikkunud menetlusnorme. Kostja viited

§-le 382 on asjakohased.

§ 372

lg-st 1 ja

§ 384

lg-st 1 ega ka muudest

sätetest ei saa tuletada kohtu keeldu tagada hagi enne hagi menetlusse võtmise määruse vormistamist. Olukorras, kus on leitud, et hagi vastab hagiavaldusele esitatavatele nõuetele sisu ja vormi osas ning kohus on jõudnud veendumusele asja menetlusse võtmise suhtes, kuid vastavat määrust veel tehniliselt väljastanud ei ole, on kohtul õigus ja ka kohustus hagi tagamine määrusega lahendada. Isegi kui lähtuda ebaõigest eeldusest, et kohus oleks pidanud hagi menetlusse võtmise vormistama enne hagi tagamise avalduse läbivaatamist, siis ka sellisel juhul ei annaks taoline absoluutselt ebaoluline asjaolu mingit alust hagi tagamine tühistada; 2) on eksitavad ja ainetud kostja väited, et hagejal puudub õigus garantiikirjaga seoses nõudeid esitada. Kostja pahatahtlik ja põhjendamatu soov realiseerida garantiikiri kahjustab otseselt hageja õigusi ja huve, mistõttu hageja õigustatud esitama kostja vastu tuvastushagi. Kostja on hagi esemeks olevat nõuet vääriti sisutanud. Hageja ei taotle mitte seda, et tuvastataks pangal õiguse puudumine kostjale garantiisummat välja maksta, vaid hoopis kostjal õiguse puudumine garantiikiri realiseerida. Hageja nõue ei tugine garantiilepingu ennetähtaegsele lõppemisele seoses garantiikirja tagastamisega, vaid faktile, et garantiileping panga ja kostja vahel ei jõustunudki, kuna garantiikirja originaali hageja poolt kostjale üle ei antud. Tagatist saab lugeda kostjale hageja poolt üle antuks üksnes juhul, kui hageja on üle andnud garantiikirja originaaleksemplari. Tuvastusnõue, mis põhineb mh asjaolul, et üle ei ole antud garantiikirja originaali, tuleb lugeda esitatuks vaieldamatult poolte vahelise võlasuhte raames ja panka ei saa pidada kohaseks kostjaks. Kuigi hageja ei ole garantiisuhte osapooleks, eksisteerib hagejal kui pangagarantii tellijal siiski otsene puutumus garantiisuhtega. Hageja omab äratuntavat huvi, et kostja realiseeriks garantiikirjaga antud õigusi heas usus ning panga ja kostja vahelises õigussuhtes toimuv mõjutab otseselt hagejat. Kui kostja saaks realiseerida hea usu vastaselt garantiikirja, tekiks hagejal väljamakstud garantiisumma ulatuses otsene varaline kahju, mis väljenduks selles, et kostja rikastuks väljamakstud garantiisumma ulatuses alusetult hageja arvel. Seega omab hageja õigustatud huvi, et tuvastataks kostja õiguse puudumine garantiikiri realiseerida. Kuna kostja üritab oma õigusi realiseerida talle üleandmata jäetud garantiikirja alusel ning samuti olukorras, kus hageja ei ole faktiliselt töövõtulepingust tulenevaid kohustusi rikkunud, on kostja poolt garantiikirja realiseerimine vaieldamatult hagejale varalist kahju tekitav. Samuti õiguskirjanduses on ühemõtteliselt tunnustatud võlgniku nõudeõigust garantii realiseerinud võlausaldaja vastu, kui võlgniku ja võlausaldaja võlasuhtest tulenevalt ei eksisteerinud kohustust, mida garantiisumma arvel täita sooviti või kui võlausaldaja rikub garantiid realiseerides võlgnikuga sõlmitud lepingust tulenevaid kohustusi. Kostjal lasub kohustus käituda heas usus ning mitte üritada realiseerida garantiikirja olukorras, kus garantiikohustust ei ole kunagi tekkinud. Isegi kui eeldada garantiikohustuse tekkimist ja olemasolu, siis ka sellisel juhul on ilmne, et kostja kuritarvitaks garantiikirja realiseerides oma õigusi ja realiseeriks garantii vastuolus 5 hagejaga kokkulepitule. Poolte vahel 20.07.2010 sõlmitud töövõtulepingu nr S04TAM/11 p 11.4. kohaselt kuuluvad ehitusaegse garantii arvel täitmisele tellija nõuded töövõtjapoolsete lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmise või mittevastava täitmise korral. Seega tuleb tuvastusnõue lugeda esitatuks vaieldamatult hageja ja kostja vahelise võlasuhte raames. Garantii eesmärgiks on tagada teatava kohustuse täitmine garantii arvel olukorras, kus tagatise organiseerinud isiku poolt teatavaid kohustusi ei täideta. Garantii realiseerimine ei või olla vastuolus garantii realiseerimist käsitlevate töövõtulepingus sisalduvate kokkulepetega ega teist isikut teadvalt kahjustav. Hagi tagamine ei riku ülemäära kostja õigusi, sest hagi rahuldamata jätmise korral teostab pank vastava väljamakse. Pangagarantii tellimine on finantsteenus ning garantiiväljamakse teostamise korral nõuab pank vastava summa sisse hagejalt. Samuti panga võimalik õigusvastane käitumine ei välista hageja nõudeõigust õigusvastaselt käituva kostja vastu, kes on ka kohane kostja. Kohus on põhjendatult vaidlustatud määruses märkinud, et garantiikirja alusel pangalt summade kättesaamisel realiseeritaks lõpuni seesama õigus, millise õiguse puudumise tuvastamist hageja kohtule esitatud hagiga soovib. Riigikohus on lahendis nr. 3-2-1-74-10 leidnud, et garantii tellijast võlgnikul on õigus taotleda kohtulikus menetluses tuvastamist, et garantii saajal ei ole õigust nõuda garandilt garantii väljamaksmist ning taotlus keelata garandil väljamaksete tegemine mahub

§ 377lg 2 mõistes hagi esemeks oleva õigussuhte esialgse reguleerimise alla.

Hageja hinnangul on käesoleval juhul tegemist analoogse olukorraga. Järelikult on esitatud hagi lubatav, esitatud õige kostja vastu ja hagi tagamine ka kehtivat kohtupraktikat arvestades vajalik ja põhjendatud; 3) ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks kostja väited, mille kohaselt lahendas kohus hagi tagamise ebaõige menetlusnormi alusel. Kostja leiab, et maakohus oleks saanud hagi tagada mitte

§ 377

lg 1 alusel, vaid

§ 377lg 2 alusel.

Kostja arvates rikkus maakohus sellega oluliselt menetlusõigust. Hageja arvates ei ole maakohus menetlusõigust rikkunud. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-74-10 leidnud, et tuvastushagi tagamise alusena ei ole

§ 377lg 1 üldjuhul kohaldatav.

Seega ei ole välistatud, et arvestades konkreetset kaasust võib olla tuvastushagi

§ 377lg 1 alusel tagamine ka lubatav ja õiguspärane.

Isegi kui kohus on märkinud hagi tagamise õigusliku alusena ekslikult

§ 377

lg 1, on kohtumäärus sellele vaatamata sisuliselt motiveeritud ja täiesti õiguspärane. Kohus nõustus hagi tagades hageja poolt esitatud põhjendustega hagi tagamiseks ka

§ 377lg 2 alusel.

Hageja on hagi tagamise taotluses muuhulgas viidanud otsesõnu

§ 377

lg 2 sõnastusele ning kinnitanud, et garantiikirja alusetu realiseerimine kostja poolt tekitaks hagejale otsese varalise kahju.

§ 372

lg 2 võimaldab hagi tagada ka juhul, kui see on vajalik omavoli vältimiseks või muul põhjusel. Tagatiseks oleva garantiisumma õigusvastane realiseerimine on sisuliselt käsitletav ka omavolina, s.o õiguste realiseerimine ilma õigusliku aluseta, eesmärgiga tekitada hagejale kahju või muu olulise asjaoluna, mis annab põhjendatud aluse tuvastushagi tagamiseks.

§ 377

lg 2 kohaldamise küsimuses ei oma ka mingit tähtsust, kas hagi tagamist taotleval isikul on võimalik saavutada tulevikus kahjude hüvitamine; 4) ei saa väita, et vähemalt 142 625,10 € suuruse rahalise kohustuse kandmine panga ees seoses kostja poolt garantii kuritarvitamisega oleks marginaalne summa. Sõltumata isiku varalisest seisundist on 142 625,10 € kaotus käsitletav olulise kahjuna. Olukorras, kus hageja 2010.a majandusaasta lõppes 44 113 krooni suuruse kahjumiga, puudub ka sisuline 6 alus väita, et hageja tegutseb kasumlikult ning 142 625,10 € suurune alusetu väljaminek oleks tähtsusetu; 5) ei ole hageja kohut eksitanud ega esitanud kohtule valeväiteid. Hageja esindusõiguslikud isikud ei ole mitte kunagi kostjale garantiikirja originaaleksemplari ega isegi selle koopiat üle andnud ega ka garantiikirja originaali üleandmise teemadel kostjaga e-kirja, telefoni teel või mingil muul moel suhelnud. Projektijuht Väino Kaur omas töövõtulepingu kohaselt esindusõigust üksnes tehnilistes küsimustes. Lisaks on antud juhul vaidluse all garantiikirja originaaleksemplari, mitte mingis muus vormis üleandmine. Kostja poolt lisatud 10.08.2010 e-kiri ja esitatud väited kinnitavadki hageja väidet, et garantiikohustust ei ole tekkinud, kuna garantiikirja originaaleksemplari ei ole kostjale kunagi üle antud; 6) on ainetud kostja väited tema huvide arvestamata jätmise kohta hagi tagamise otsustamisel. Hageja ei saa kanda vastutust kostja ebakohase käitumise tõttu Tamsalu valla elanike ees ega pea finantseerima Tamsalu Gümnaasiumi rekonstrueerimist; 7) on alusetu kostja väide, et kohus oleks pidanud kaaluma tagatise andmiseks kohustamist.

§ 383

lg 1 annab kohtule võimaluse seada hagi tagamine või tagamise jätkumine sõltuvaks tagatise andmisest vastaspoolele tekkiva võimaliku kahju hüvitamiseks. Mitterahalise nõudega hagi tagamise seadmine sõltuvusse tagatise esitamisest on kohtu kaalutlusotsus, mille langetamise korral tuleb seda määruses põhjendada. Oluline on ka märkida, et kostja määruskaebusest ei nähtu, nagu võiks hagi tagamisega kostjal tekkida kahju. RINGKONNAKOHTU 12.12.2011.a MÄÄRUS 5. Tartu Ringkonnakohus jättis oma 12.12.2011.a määrusega määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Ringkonnakohus nõustus maakohtu määruse põhjendustega ega pidanud vajalikuks neid korrata. Ringkonnakohus leidis, et hageja põhistas hagi tagamise avalduses nii nõuet, mille tagamist soovitakse, kui ka tagamise aluseks olevaid asjaolusid. Maakohus on vaidlustatud määruses nimetatud põhistused märkinud ning ringkonnakohus ei korranud neid. Maakohtu määrus vastab

§-dele 463 ja 465. Hagi tagamist ei muuda seadusevastaseks asjaolu, et hagi menetlusse võtmise määrus on tehtud hiljem kui hagi tagamise määrus. Ringkonnakohus jättis tähelepanuta kostja väited hagi perspektiivituse kohta, sest hagi tagamise taotluse lahendamisel ei lahenda kohus vaidlust sisuliselt. Samuti ei ole maakohus keeldunud hagiavalduse menetlusse võtmisest

§ 371

lg 2 alusel, s.o maakohus ei ole lugenud esitatud hagiavaldust alusetuks või perspektiivituks. Hagi esitamise sisuline põhjendatus selgub edasise menetluse käigus. Maakohus on hagi tagamise taotluse rahuldamisel rakendanud ebaõiget menetlusnormi, st kohus tagas hagi

§ 377

lg 1 alusel, pidi aga kohaldama

§ 377lg-t 2.

Samas ei ole tegemist olulise menetlusõiguse rikkumisega, mis tingiks vaidlustatava määruse tühistamise. Ringkonnakohus juhindus Riigikohtu seisukohtadest tsiviilasjas nr 3-2-1-74-10 (p 14) ja leidis, et praegusel juhul esinevad kõik tingimused hagi tagamiseks hageja taotletud viisil, s.o panga antud garantii on seotud tihedalt käimasoleva vaidlusega, garantii realiseerimine põhjustaks hagejale olulisi kulutusi, mis väljenduksid garandile tagatissumma ja viivise tagasimaksmises, ning garantii realiseerimise peatamine ei ole kostja huve arvestades ebaproportsionaalne, sest hagi rahuldamata jätmise korral ei kaota kostja õigust nõuda garantiist tuleneva tagatissumma tasumist. 7 Kostja väitel aitaks garantiisumma tal katta töövõtulepingu nr SO4TAM/11 ennetähtaegsest lõppemisest tekkinud kahjusid ning saavutada kiiremini Tamsalu Gümnaasiumi rekonstrueerimise. Ringkonnakohus möönis, et hagi tagamine võib kostjat koormata, kuid selline koormamine ei ole ülemäärane. Ringkonnakohus leidis, et maakohus on teinud diskretsiooniotsustuse mitte kohustada hagejat andma

§ 383lg 1 alusel tagatist kostjal tekkiva võimaliku kahju hüvitamiseks.

Seejuures ei ole maakohus ületanud diskretsiooni piire ning ringkonnakohtul ei ole alust kohustada hagejat

§ 383lg 1 alusel andma tagatist.

RIIGIKOHTU SEISUKOHT TSIVIILASJAS NR 3-2-1-86-12 6. Riigikohus tühistas oma 25.09.2012.a määrusega Ringkonnakohtu määruse ja saatis asja samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Riigikohus märkis viitega tsiviilasjale nr 3-2-1-7-12 (p12), et hagi tagamine praeguse juhuga sarnastel juhtudel on põhjendatud ainult siis, kui garantii realiseerimine oleks hageja ja kostja vahelises suhtes vastuolus töövõtulepingus kokkulepituga, st kostja rikuks garantii esitamisega töövõtulepingut. Käesoleval juhul heidab hageja kostjale sisuliselt ette töövõtulepingu rikkumist, mis seisneb garantiinõude esitamises. Hagi tagamise menetluses tuleb kohtul hinnata hagi tagamisest või tagamatajätmisest pooltele tekkida võivaid võimalikke negatiivseid tagajärgi. Käesoleval juhul ei ole kohtud hagi tagamist põhjendanud sellega, et garantii realiseerimine oleks hageja arvates käsitatav töövõtulepingu rikkumisena. Hagi tagamise menetluses on üldjuhul võimalik hinnata hagi lubatavust, sh küsimust, kas hageja väidete õigsuse korral oleks tema hagil üldse edulootust. Hagi perspektiivikust ei ole hagi tagamise menetluse raames võimalik tuvastada seoses hageja alternatiivse väitega, et garantiikohustuse olemasolu korral on selle esitamine vastuolus töövõtulepinguga ja hea usu põhimõttega. Riigikohus leidis, et maakohus ei ole teinud diskretsioonil põhinevat otsust mitte kohustada hagejat andma tagatist kostjal tekkiva võimaliku kahju hüvitamiseks. Maakohtu määrusest ei nähtu, et maakohus oleks kaalunud

§ 383

lg 1 kohaldamist, vaikimist ei saa aga käsitada diskretsiooniõiguse teostamisena. VASTUSTAJA AS YIT EHITUS TÄIENDAVAD SEISUKOHAD

1. AS YIT Ehitus esitas ringkonnakohtule 08.10.2012.a täiendavad seisukohad, juhindudes Riigikohtu 25.09.2012.a määrusest nr 3-2-1-86-
2. Hageja AS YIT Ehitus asus seisukohale, et Viru Maakohtu 30.09.2011.a kohtumäärus hagi tagamise kohta tuleb jätta jõusse ka pärast Riigikohtu tsiviilkolleegiumi poolt osundatud asjaolude täiendavat kaalumist ja analüüsimist. Samuti ei ole põhjendatud vastustajalt tagatise nõudmine vastaspoolele tekkiva võimaliku kahju hüvitamiseks. Vastustaja märkis, et: 1) Tamsalu vald (kostja) rikuks garantiikohustust realiseerides töövõtulepingut. Hageja hinnangul on kostja poolt garantiikirja realiseerimine töövõtulepinguga vastuolus. Esiteks tuleneb pooltevahelise töövõtulepingu p-st 11.4 ühemõtteliselt, et Tamsalu vald saab õiguspäraselt realiseerida tagatist (garantiid) üksnes juhul, kui vastav tagatis on Tamsalu vallale hageja poolt originaaldokumendina üle antud. Hageja ei ole seda aga teinud, s.o AS-i YIT Ehitus esindusõiguslik isik ei ole garantiikirja Tamsalu vallale Panga poolt väljastatud kujul ja vormis üle andnud. Kuna garantiikohustust ei ole tekkinud, siis oleks garantii realiseerimine vastuolus töövõtulepingu p-ga 11.
3. 8 Teiseks oleks ka juhul, kui eeldada garantiikohustuse tekkimist ja olemasolu, garantiikirja realiseerimisel tegemist Tamsalu valla poolse kuritarvituse ja töövõtulepingu rikkumisega. Lepingu p 11.4 järgi kuuluvad ehitusaegse garantii arvel täitmisele tellija nõuded töövõtjapoolsete lepingust tulenevate kohustuste rikkumise korral. Tamsalu vald aga asus garantiikirja realiseerima alles pärast töövõtulepingu lõppemist ning seejuures arusaadavalt selgitamata, millise nõude katteks. Töövõtulepingust tulenevalt oli Tamsalu vald õigustatud garantiid realiseerima üksnes töövõtjapoolsete kohustuste mittetäitmise või mittekohase täitmise korral. AS YIT Ehitus ei ole aga oma töövõtulepingust tulenevaid kohustusi rikkunud. Lisaks on täitmistagatise alusetu realiseerimine vastuolus ka hea usu põhimõttega (TsÜS § 138 lg 1, VÕS § 6 lg 1); 2) hagi tagamine on vajalik ja põhjendatud. Seaduse kohaselt tuleb hagi tagava abinõu valikul hinnata hagi tagamisest või tagamata jätmisest mõlemale poolele tekkida võivaid negatiivseid tagajärgi. Vastustaja on seisukohal, et hagi tagamata jätmisel tekivad ettenähtavalt negatiivsed tagajärjed üksnes AS-le YIT Ehitus, mitte aga Tamsalu vallale. Hagi tagamata jätmine tekitaks hagejale olulist kahju. See tooks kaasa hageja rahaliste vahendite vähenemise vähemalt 142 625,10 € võrra ja hagejal tuleks teostada täiendavaid kulukaid menetlustoiminguid vastava summa tagasinõudmiseks. Teisalt ei ole hagi tagamine tekitanud ega tekita jätkuvalt Tamsalu vallale mistahes nähtavaid negatiivseid tagajärgi. Tamsalu Gümnaasiumi rekonstrueerimistööd on lõppenud ja Tamsalu vald ei vaja garantiikirja alusel taotletud summat, et finantseerida vastavate tööde teostamist. Seega ei koorma konkreetsel juhul hagi jätkuv tagamine kuni vaidluse lahendamiseni kaebajat mingil tingimusel ebamõistlikult; 3) hagi tagamata jätmise korral ja Tamsalu vallale garantiijärgsete maksete teostamisel võib osutuda raskendatuks AS-i YIT Ehitus kahjunõude realiseerimine Tamsalu valla suhtes. Kostjal kui alla 5000 elanikuga väikevallal ei pruugi jätkuda piisavaid rahalisi vahendeid 142 625,10 € suuruse garantiisumma ja sellele lisanduvate kulude/kahjude (intress, kohtumenetluse kulud) hüvitamiseks hagejale. Seega oleks hagi jätkuv tagamine vajalik ka Tamsalu valla enda huvides; 4) arvestades kõiki asjaolusid ja mõlema poole huve on hagi jätkuv tagamine kostjale garantiisumma väljamakse keelamise näol käesoleval juhul vajalik ning kohane abinõu. Hagi tagamise abinõu on proportsionaalne ega tekita Tamsalu vallale täiendavaid kulusid või muid kõrvaldamatuid negatiivseid tagajärgi. Olukorras, kus täitmistagatise arvel ei ole vajadust lõpetada Tamsalu Gümnaasiumi ehitustöid, vaid koolihoone on juba kasutusel, ei kaalu Tamsalu valla huvid 142 625,10 € koheseks saamiseks üles hageja õigustatud huvi, et hageja arvel ei teostataks alusetut väljamakset; 5) käesoleval juhul on tegemist erandliku olukorraga mh seetõttu, et hageja on vaidlustanud garantiikirja kehtivuse. Kostja ei ole vastu vaielnud sellele, et ta ei ole kunagi saanud garantiikirja originaali; 6) hagi tagamise tühistamine oleks ebamõistlik ka menetlusökonoomia seisukohalt. Nimelt tooks hagi tagamise tühistamine kaasa vajaduse esitatud haginõuet seoses muutunud olukorraga täiendada, sh asendada tuvastusnõue rahalise nõudega. Kaasnev ajaline ja menetluslik lisakulu ei ole ei kohtu ega poolte huvides. Hagi rahuldamata jätmise korral saab Tamsalu vald esitada AS-le YIT Ehitus hagi tagamisega tekitatud võimaliku kahju hüvitamise nõude; 7) tagatise määramine ei oleks põhjendatud. Ka Tamsalu vald ise märgib oma määruskaebuses, et AS YIT Ehitus on võrreldes kaebaja endaga majanduslikult suutlikum. Tegemist ei saa olla kahtlusega hageja majanduslikus suutlikkuses hüvitada kostjale hagi 9 tagamisega tekkinud kahju. Hagi tagamine ei saa tekitada olukorda, kus hagi rahuldamata jätmisel jääks garantiikirja summa Tamsalu vallavalitsusel saamata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT ASJA UUEL LÄBIVAATAMISEL
4. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 30.09.2011.a määrus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada. Ringkonnakohus on seisukohal, et hagi tagamise taotlus ei ole põhjendatud ning see tuleb jätta rahuldamata. Tamsalu valla määruskaebus kuulub rahuldamisele.
5. Hageja on esitanud tuvastushagi, mille esemeks on üksnes kindlaks teha, et kostjal (Tamsalu vallal) puudub õigus garantiikirja nr 01T2081911476 realiseerimiseks. Hagi tagamise korras on põhimõtteliselt võimalik keelata kolmandast isikust garandil väljamaksete tegemine kostjatele. Olukorras, kus kohtul palutakse tuvastada, et kostjal ei ole õigust nõuda garandilt garantii väljamaksmist, mahub hageja taotletud hagi tagamise abinõu põhimõtteliselt hagi esemeks oleva vaidlusaluse õigussuhte esialgse reguleerimise alla. Seda võib teha sõltumata sellest, kas on alust arvata, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või teha selle võimatuks.

§ 378lg 3 järgi võib tagada ka tuvastushagi.

Tegemist on

§ 378

lg 1 p-s 4 nimetatud hagi tagamise abinõuga, mille kohaselt on võimalik keelata garandil anda raha üle just kostjale. Hagi tagamine taotletud viisil võib aga olla põhjendatud ainult siis, kui garantii realiseerimine kostja poolt oleks hageja ja kostja vahelises suhtes vastuolus töövõtulepingus kokkulepituga, st kostja rikuks garantii esitamisega töövõtulepingut.

§ 368

lg 1 mõttes õiguslik huvi esitada selline tuvastushagi, mille eesmärgiks on takistada teisel poolel garantiid realiseerimast, on ainult siis, kui hageja toetub asjaolule, et kostja rikuks garantii realiseerimisega pooltevahelist lepingut.

1. Maakohtule esitatud hagiavalduses ega selle juurde kuuluvas hagi tagamise avalduses ei ole hageja tuginenud sellele, et kostja rikuks garantii realiseerimisega pooltevahelist 20.07.2010.a ehituse töövõtulepingut. Hagiavalduses kirjeldatakse pooltevahelise töövõtulepingu täitmisel tekkinud erimeelsusi ning esitatakse mh asjaolu, et mõlemad pooled on teinud teisele poolele tahteavalduse lepingu ülesütlemiseks. Hageja ei ole aga esitanud nõuet kohustada kostjat lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks, kostja poolt toimepandud lepingurikkumise tagajärgede kõrvaldamiseks ega sellega tekitatud kahju hüvitamiseks. Hagi tagamise alusena on hagejal võimalik tugineda üksnes sellele, et kostja on rikkunud hageja ja kostja vahelistest võlasuhetest (töövõtulepingust) tulenevaid kohustusi. Hageja on käesolevas asjas asunud seisukohale, et Tamsalu vald (kostja) rikuks garantiikirja realiseerimisega pooltevahelist töövõtulepingut esiteks seetõttu, et garantiikohustust ei olegi tekkinud ja teiseks seetõttu, et ehitusaegse garantii arvel kuulunuksid täitmisele üksnes tellija nõuded töövõtjapoolsete lepingust tulenevate kohustuste rikkumise korral, kuid kostja on asunud garantiikirja realiseerima alles pärast seda, kui töövõtuleping oli juba lõppenud.
2. Ringkonnakohtu arvates ei ole põhjendatud ega anna alust hagi tagamiseks hageja seisukoht, et garantiikohustust ei ole pooltevahelises suhtes üldse tekkinud, kuna kostjale (Tamsalu vallale) ei ole antud üle garantiikirja originaaldokumendina. VÕS §-s 155 ei sätestata garantiilepingu sõlmimise kohustuslikku vormi. Seejuures ei käsitle garantii andmist reguleeriv VÕS § 155 üldse garantiikirja mõistet ega õiguslikku tähendust. Erialakirjanduse kohaselt (Varul jt, VÕS I. Kommenteeritud vln, Tallinn 2006, lk 526 p 4.2.2) on garantiilepingu sõlmimine garantiikirja väljastamise teel küll praktikas tavaline, kuid sellest ei tulene, nagu ei oleks garantiilepingu sõlmimine muul viisil võimalik 10 ega lubatav. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Ei nähtu ka, et pooled oleksid kokku leppinud või hageja oleks enne garantiilepingu sõlmimist esitanud taotluse mitte lugeda lepingut sõlmituks enne sellele kindla vormi andmist (VÕS § 11 lg 2).
3. Hageja viidatud töövõtulepingu p-st 11.4 ei tulene ringkonnakohtu arvates hageja poolt väidetut, nagu oleks kostjal õigus garantiid realiseerida üksnes garantiikirja originaaldokumendi olemasolu korral. Lepingu p 11.4 kohaselt oli töövõtja (hageja) kohustatud ehitusaegse tagatisena andma tellijale hiljemalt 7 päeva jooksul üle ehitusaegse garantii. See sõnastus võimaldab ringkonnakohtu arvates garantii üleandmist mistahes vormis. Hageja ei ole esile toonud ka asjaolusid, mis võimaldaksid lepingu p 11.4 tõlgendamisel (VÕS § 29) asuda seisukohale, et lepingupoolte ühine tahe oli lepingu sõlmimisel anda õiguslik tähendus üksnes garantiikirja originaali üleandmisele. Ringkonnakohtu arvates on asjakohane ja piisav lähtuda hagi tagamise otsustamisel sellest, et garantii andja (Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal) on pidanud ennast garantiisuhtega seotuks, sh esitanud 28.09.2011.a dateeritud kinnituskirja (nr 1.1-7/5786-3), mille kohaselt lubab Pank teostada väljamakse garantiisumma kogu ulatuses Tamsalu Vallavalitsuse arvelduskontole kolme pangapäeva jooksul. Hagi tagamise üle otsustamisel ei ole kohtul võimalik lõplikult kindlaks teha kõigi vaidlusaluste õigussuhete asjaolusid, vaid nende asjaolude usutavust tuleb kohtul üksnes esmaselt kontrollida.
4. Hagi tagamise aluseks ei saa käesoleval juhul olla hageja väited selle kohta, et kostja arvatavad nõuded hageja vastu ei olevat garantiiga hõlmatud tulenevalt sellest, et poolte kokkuleppe kohaselt oli tegemist nn ehitusaegse garantiiga, kuid kostja asus garantiikirja realiseerima alles pärast töövõtulepingu lõppemist. Garantii näol on tegemist tagatisega lepingu täitmiseks, mis VÕS § 155 lg 2 kohaselt ei sõltu sellega tagatavast võlgniku kohustusest ega selle kohustuse kehtivusest, isegi kui garantiis sisaldub viide sellele kohustusele. Garantii olemusega on kooskõlas garantii saaja ehk võlausaldaja (Tamsalu valla) õigus esitada garantii andjale (pangale) nõue garantiisumma väljamaksmiseks ilma, et eelnevalt tuleks tuvastada võlausaldaja nõuete põhjendatus garantiisuhte tähenduses võlgniku (käesoleval juhul hageja) vastu.
5. Pooltevahelise töövõtulepingu p 11.4 kohaselt oli garantii mõeldud tagamaks tellija (kostja) nõudeid töövõtja (hageja) poolt lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmise või mittevastava täitmise korral. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja (Tamsalu vald) teatanud hagejale töövõtulepingu ülesütlemisest, tuginedes töövõtja (hageja) poolsete töövõtulepingust tulenevate kohustuste rikkumisele. Kuna garantii mõte ja olemus seisnebki selles, et võimaldada garantii saajal (võlausaldajal) ka vaieldavate õigussuhete puhul saada enda käsutusse garantiisumma, puudub alus seisukohaks, et Tamsalu vald rikub garantii realiseerimisega töövõtulepingut. Samadel põhjendustel on alusetu ka hageja seisukoht, nagu oleks täitmistagatise realiseerimine käesoleval juhul vastuolus hea usu põhimõttega või kujutaks see endast õiguste kuritarvitamist. Eeltoodust lähtudes on ringkonnakohus seisukohal, et hageja ei ole sisuliselt tuginenud asjaolule ega põhistanud, et garantii realiseerimisega rikuks kostja töövõtulepingut. Garantii realiseerimist ei muuda õigusvastaseks poolte vaidlus selle üle, kas ja kumb neist rikkus oma töövõtulepingu järgseid kohustusi.
6. Piisav ei ole hagi tagamise põhjendamine ka sellega, et hagi tagamata jätmise korral ei ole hagejal võimalik õiguskaitset saavutada. Praeguse hagi korral ei ole hagi tagamise eesmärgiks kohtulahendi täitmise tagamine, vaid pooltevahelise vaidlusaluse õigussuhte esialgne reguleerimine

§ 377lg 2 järgi.

11 16. Kuna puudub alus hagi tagamiseks (s.o hageja ei ole põhistanud, et garantii realiseerimise näol kostja poolt oleks tegemist pooltevahelise töövõtulepingu rikkumisega), ei ole ringkonnakohtu arvates vajadust

§ 378

lg 4 alusel täiendavalt käsitleda ka hagi tagamisest või tagamatajätmisest pooltele tekkida võivaid võimalikke negatiivseid tagajärgi. Ringkonnakohus märgib siiski, et hagi tagamise aluseks ei ole hageja seisukoht, et tagamata jätmise korral tekiks hagejal oluline kahju (varaliste vahendite vähenemine vähemalt 142 625,10 € võrra), kuna hagejal tekiks kohustus tagastada nimetatud summa garantii andjale (pangale) ning tuleks teha kulutusi selle summa kostjalt tagasi nõudmiseks. Kostjale pooltevahelisest töövõtulepingust tulenevate nõuete täitmise tagamiseks garantii andmisel tuli hagejal põhimõtteliselt arvestada ka võimalusega, et garantii realiseeritakse ning tal tuleb garantiisumma koos sellele lisanduvate võimalike kõrvalnõuetega garantii andjale tagastada. Niisugune tagajärg vastab garantii olemusele ning õiguskord ei pea üldjuhul pakkuma õiguskaitset selle vältimise eesmärgil (v.a kui garantii maksmapanek kujutaks endast tõepoolest kostja poolset rikkumist, seisnedes nt õiguse kuritarvitamises).

1. Põhjendatud ei ole ka hageja seisukoht, et hagi tagamata jätmise korral ja Tamsalu vallale garantiist tulenevate maksete sooritamisel võiks osutuda raskendatuks AS-i YIT Ehitus kahjunõude realiseerimine Tamsalu valla suhtes. Tamsalu valla poolt kohtule esitatud seisukohtadest nähtuvalt on Tamsalu vald sellest teadlik, et lõpptulemusena võib selguda vajadus garantiisumma koos kõrvalnõuetega hagejale regressi korras tagastada. Ühtlasi puudub alus kahelda kostja – Tamsalu valla – maksevõimes, s.o tema suutlikkuses hüvitada hagejale garantii realiseerimisest tingitud võimalikud negatiivsed tagajärjed (nt garandi tagasinõue, intressi maksmise kohustus). Tuginetud ei ole ka sellele, nagu võiks garantii realiseerimine põhjustada hageja maksejõuetuse või olulisi makseraskusi. Garantii kui mitteaktsessoorse õigusinstrumendi olemuse säilitamise huvides puudub seega käesoleval juhul alus eelistada hageja huve ning hagi tuleb jätta tagamata.
2. Seoses hageja väitega menetlusökonoomia kohta märgib kolleegium, et haginõude sisu, s.o hageja selgelt väljendatud nõude (hagi eseme) ja hagi aluseks olevad faktilised asjaolud, määratleb

363 lg 1 kohaselt eelkõige hageja ise. Hagi tagamiseks ei anna alust asjaolu, et hageja langetas valiku esitada tuvastusnõue tegemaks kindlaks kostjal garantii realiseerimise õiguse puudumine, selle asemel, et esitada kohustuse täitmisele või kahju hüvitamisele suunatud nõue. 19. Vastuseks määruskaebuses väidetule märgib ringkonnakohus, et põhjendatud ei ole pidada hagi selgelt perspektiivituks, kuna hageja olevat veendunud garantiilepingu puudumises. Hagi tagamise menetluses saab üldjuhul hinnata hagi lubatavust, sh küsimust, kas hageja väidete õigsuse korral oleks tema hagil üldse edulootust (

§ 371lg 2 p 1).

Praegu on aga hageja esitanud lisaks garantiilepingu puudumisele ka alternatiivse väite, et garantiikohustuse olemasolu korral on selle esitamine vastuolus töövõtulepinguga ja hea usu põhimõttega. Sellise sisuga väite kohta ei saa aga hagi tagamise menetluses tuvastada perspektiivikust. 20. Kuna hagi ei kuulu esitatud asjaolude põhjal tagamisele, puudub vajadus kaaluda ka

§ 383

lg-st 1 tulenevat võimalust teha hagi tagamine sõltuvaks tagatise andmisest vastaspoolele tekkiva võimaliku kahju hüvitamiseks. 21. Määruskaebuse menetlemise kulud jaotatakse maakohtu poolt lahendi tegemisel. Üllar Roostoja Viivi Tomson 12 Kai Kullerkupp