Obsah (6)

§ 174§ 138§ 667§§ 173§ 133§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp Määruse tegemise aeg ja koht 09. jaanuar 2013 Tartu Tsiviilasja number 2-10-18141 Tsiviilasi AS SEB Li

§ 174

lg 1 näeb ette, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Käesoleva tsiviilasja hind on 4037.85 eurot, millelt tuli RLS lisa 1 alusel tasuda riigilõivu 543.25 eurot; hageja on riigilõivu tasunud (I kd tlk 3, 52). Tegemist on

§ 138lg-tes 1 ja 2, §-is 139 nimetatud menetluskuluga.

Eeltoodust tulenevalt tuleb solidaarselt kostjatel hüvitada hagejale menetluskulu kokku 543.25 eurot. Nimetatud summa mõistis kohus solidaarselt kostjatelt hageja kasuks välja. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. Kostja A. Uiga esitas Tartu Maakohtu
2. juuni määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määrus täies ulatuses tühistada. Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) oli Tartu Maakohtu
3. detsembri 2010 määruse kohaselt asja sisuks 57 741.50 kr ja kõrvalnõuete väljamõistmine kirjalikus menetluses. Seega saab
4. veebruari 2011 Tartu Maakohtu otsusega välja mõistetud summat pidada lõplikuks, s.o. otsusega välja mõistetud summas 4251.77 eurot (66 525.74 kr) sisaldusid juba menetluskulud summas 543.25 eurot (8500 kr); 2) on ebatäpne kohtu seisukoht, et käesoleva tsiviilasja hind on 4037.85 eurot. Hageja on hagis selgelt märkinud, et hagihind on 57 741.50 kr ehk 3690.35 eurot. VASTUVÄITED MÄÄRUSKAEBUSELE
5. Vastustaja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Esitatud vastuväidete kohaselt on maakohus lahendanud vaidluse õigesti, jättes menetluskulud 2 solidaarselt kostjate kanda. Hageja tasutud riigilõivu puhul on tegemist seadusjärgse kohustusega ja tasutud riigilõivumäära on kohus kontrollinud, mistõttu pole vajalik selle menetluskulu täiendav põhjendamine. Hageja tasutud riigilõiv ei sisaldunud kostjatelt välja mõistetud võla ja viiviste summas. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6. Ringkonnakohus on seisukohal, et ükski määruskaebuses esitatud väidetest ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks ega tühistamiseks.

§ 667

, § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus menetluskulude rahalise kindlaksmääramise kohta muutmata.

1. Tartu Maakohtu 18.02.2011.a otsusega mõistis kohus välja OÜ-lt Feldiga ja A. Uigalt võla ja viivise kokku summas 4251,77 eurot (66 525,82 krooni). Kohtuotsus jõustus Tartu Ringkonnakohtu 23.02.2012.a määruse jõustumisel, s.o 10.03.2012.a. Otsusega jäeti menetluskulud solidaarselt OÜ Feldiga ja A. Uiga kanda. Ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulud jäid A. Uiga kanda.
2. Menetluskulude rahalise kindlaksmääramise korda reguleerib

§ 174, millest maakohus on 5.

juuni 2012.a määruse tegemisel ka juhindunud. Kohus määrab hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suuruse kindlaks jõustunud kohtulahendi alusel, mitte eelnevas menetluses esitatud esialgsete ning kohtu poolt kontrollimata arvestuste põhjal. Seetõttu on asjakohatu määruskaebuse esitaja viide, et Tartu Maakohtu 09.12.2010.a määruse kohaselt oli asja sisuks 57 741,50 krooni ja kõrvalnõuete väljamõistmine kirjalikus menetluses. Maakohtu 09.12.2010.a määruse näol oli tegemist korraldava määrusega, millega kohus ei võtnud seisukohta hageja nõude põhjendatuse ega selle suuruse osas. 7. Ebaõige on määruskaebuses esitatud seisukoht, nagu tuleks maakohtu 18.02.2011.a otsusega välja mõistetud summat 4251,77 eurot (66 525,74 kr) lugeda lõplikuks selles tähenduses, et nimetatud summas sisalduksid ka menetluskulud summas 543,25 eurot (8500 kr). Maakohtu otsuse resolutsioonist ja põhjendustest nähtub üheselt, et väljamõistetud summa 4251,77 € koosneb põhinõudest ja viivistest, kuid menetluskulud kuuluvad hüvitamisele sellest eraldi.

§§ 173

-174 ei võimaldagi üldjuhul mõista menetluskulusid välja koos hagi rahuldava kohtuotsuse tegemisega (erandina sätestatakse selleks võimalused

§-s 1741, mis aga käesolevas asjas kohaldamisele ei kuulu). 8. Asjakohane ei ole ka määruskaebuses esitatud viide maakohtu otsuses märgitud tsiviilasja hinna ebaõigsusele.

§ 133

(hagi esitamise ajal kehtinud redaktsioonis) lg-te 1 ja 2 kohaselt tuli hagihind arvutada põhinõude järgi, kusjuures arvesse ei võetud kõrvalnõuetena esitatud intressinõuet, muu hulgas viivisenõuet ega kulude hüvitamise nõuet. Maakohtu otsuses märgitud tsiviilasja hind vastab hageja põhinõude suurusele, mille kohus on jõustunud lahendiga kindlaks teinud. 9.

§ 178

lg 3 kohaselt ei kuulu hüvitamisele käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulud, mistõttu need kulud jäävad menetlusosaliste endi kanda. Viivi Tomson Üllar Roostoja 3 Kai Kullerkupp