1-14-7919/44

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2015, kirjalikus menetluses Kriminaalasja number 1-14-7919 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. oktoobri 2015 määrus karistuse täitmisele pööramises Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Sergei Andrejevi ja tema kaitsja vandeadvokaadi abi Andrei Matvejev, määruskaebused RESOLUTSIOON Viru Maakohtu
3. oktoobri 2015 määrus jätta muutmata.
4. Määruskaebused jätta rahuldamata.
5. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Sven Sillar kaudu 176,40 eurot (s.h käibemaks 29,40 eurot) vandeadvokaadi abile Andrei Matvejevile määruskaebemenetluses Sergei Andrejevile riigi õigusabi osutamise eest.
6. Mõista Sergei Andrejevilt välja menetluskulud 176,40 eurot riigituludesse.
7. Sergei Andrejevil tasuda väljamõistetud summa Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB a/a EE351010052031000004, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE873300333499990003, Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE401700017002872300 või Swedbank a/a EE
8. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99914700019977 ja selgitus „Sergei Andrejev 1-14-7919 kohtukulud“.
9. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
10. Viru Maakohtu
11. märtsi
12. a määrusega vabastati Sergei Andrejev talle Viru Maakohtu
13. novembri
14. a kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega katseajaga 6 kuud alates kohtumääruse jõustumisest. S. Andrejevit kohustati järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja tema suhtes kohaldati järgmised kohustused: mitte tarvitada alkoholi, mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid, asuda tööle või võtta end töötuna arvele Töötukassas kahe nädala jooksul peale vabanemist, mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldusametnikult luba taotlemata ja osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis.
15. Viru Vangla kriminaalhooldusosakond esitas
16. oktoobril
17. a kohtule erakorralise ettekande S. Andrejevi ärakandmata karistuse täitmisele pööramiseks. Ettekande kohaselt on S. Andrejev katseajal korduvalt rikkunud kontrollnõudeid, samuti jätkanud narkootiliste ainete tarvitamist ja kuritegude toimepanemist. MAAKOHTU MÄÄRUS
18. Viru Maakohtu
19. oktoobri
20. a määrusega rahuldati Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna taotlus. S. Andrejevi suhtes vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine tühistati ning talle Viru Maakohtu
21. novembri
22. a kohtuotsusega kriminaalasjas mõistetud karistuse ärakandmata osa – 2 kuud ja 8 päeva vangistust pöörati täitmisele. Kohtu põhistused olid seejuures järgmised. 3.1 Kohus tegi kindlaks, et S. Andrejev ei ilmunud registreerimisele
23. aprillil,
24. mail,
25. juunil,
26. juulil,
27. augustil 2015, samuti ei ilmunud ta registreerimisele kutse alusel.
28. septembril
29. a kodukülastuse käigus tuvastati, et S. Andrejev ei ela kohtu määratud alalises elukohas ning on kriminaalhooldaja eelneva loata elukohta vahetanud. Oma taolise käitumisega on ta rikkunud talle pandud kohustusi KarS § 75 lg 1 p-de 1,2,4 ja 5 järgi. 3.2 Karistusregistri andmetest nähtub, et S. Andrejevit on karistatud NPALS § 15 1 lg 1 alusel
30. juulil ja
31. augustil
32. a. Seega on S. Andrejev rikkunud KarS § 75 lg 2 alusel pandud kohustust mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. 3.3
33. mail 2015 selgitas S. Andrejev, et ei ilmunud registreerimisele haiguse tõttu. Arsti poole ta ei pöördunud.
34. juulil selgitas S. Andrejev, et ei ilmunud
35. juuni ja
36. juuli
37. a registreerimistele haiguse tõttu ning lubas järgmisel registreerimisel esitada arstitõendi. Edasiste rikkumiste kohta seletused puuduvad, kuna registreerimistele S. Andrejev ei ilmunud. 3.4 Esmakohtumisel selgitati S. Andrejevile kriminaalhooldusaluse õigusi ja kohustusi, millest arusaamist kinnitas ta oma allkirjaga.
38. aprillil toimuma pidanud registreerimisele tuli S. Andrejev
39. aprillil.
40. mail S. Andrejev registreerimisele ei ilmunud, ent tuli kutsega määratud ajal
41. mail
42. Ka katseaja jooksul on S. Andrejevile selgitatud kriminaalhooldusaluse õigusi ja kohustusi. Sellele vaatamata rikkus S. Andrejev katseaja tingimusi. 3.5 Kohus leidis, et kriminaalhooldus on S. Andrejevi suhtes ebaõnnestunud. Isik ei ole suutnud täita talle pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Te ei ilmunud registreerimistele, ei elanud kohtu määratud elukohas, vahetas ilma loata elukohta ning rikkus korduvalt kohustust mitte tarvitada narkootikume. Samuti on ta katseajal toime pannud uued varavastased kuriteod, mille tõttu viibib alates
43. septembrist
44. a vahi all. Seetõttu on piisav alus arvata, et edasine kriminaalhooldus ei ole põhjendatud, mistõttu tuleb kandmata jäänud karistus 2 kuud ja 8 päeva vangistust pöörata täitmisele. 2 2 MÄÄRUSKAEBUSED
45. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse kaitsja, kes taotleb Viru Maakohtu
46. oktoobri
47. a määruse tühistamist. Samuti taotleb kaitsja Tartu Ringkonnakohtu
48. septembri
49. a määruse tühistamist. S. Andrejev ise on taotlenud Viru Maakohtu määruse tühistamist täies ulatuses. 4.1 Kaitsja märgib, et S. Andrejevil olid vabandatavad põhjused mitte täita kontrollnõudeid. Nõuete rikkumine seisneb selles, et S. Andrejev ei ilmunud kaks korda registreerimisele. Kuid kriminaalhooldaja on selgelt märkinud, et süüdimõistetu ilmus kriminaalhooldusametniku juurde mõni päev hiljem ning teisel korral kutses määratud ajal. Sellisest käitumisest on võimalik teha järeldusi, et süüdimõistetu tegi kõik endast sõltuva, et täita kriminaalhoolduse nõudeid. Kriminaalhooldaja poolt esitatud dokumentidest ei selgu, millisel viisil oli süüdimõistetule teatatud kriminaalhooldaja juurde ilmumise kuupäevast. Puuduvad viited ka selle kohta, millised seletused esitas süüdimõistetu nende juhtumite kohta. Ei ole välistatud, et süüdimõistetul võisid olla mõjuvad põhjused kriminaalhooldaja juurde mitteilmumiseks. 4.2 S. Andrejev selgitas kohtule, et sai metadoonravi, kuid tema arvates ei andnud see tulemusi, mistõttu tegeles ta aktiivselt sellega, et otsida edukat narkosõltuvusest vabanemise meetodit. Ta soovis alustada ravi keskuses, mis ei kasuta metadooni sõltuvuse ravimiseks. Elukoha osas selgitas süüdimõistetu, et ta tõsteti korterist välja ja sellest ta kriminaalhooldajat teavitada ei jõudnud. Kuna kriminaalhooldaja sai sellest teada S. Andrejevi emalt, puudus isikul endal vajadus elukoha vahetamisest teada anda. 4.3 Süüdimõistetu andis ka selgitusi karistuste osas, millised on talle määratud NPALS § 15 1 lg 1 alusel
50. juulil ja
51. augustil
52. a põhjendades positiivseid testitulemusi sellega, et metadooni jäljed on sarnased narkootikumide jälgedega. 4.4 Kaitsja leiab, et karistuse täitmisele pööramiseks peab kriminaalhooldusnõuete täitmata jätmine olema tahtlik. Juhul, kui tahtlus jääb tuvastamata, on kohtumäärus põhjendamatu. Kaitsja leiab, et S. Andrejev on väljendanud soovi tegelikult täita kriminaalhooldusnõudeid täies mahus. Erakorraline ettekanne esitati ajal, mil S. Andrejev oli kinni peetud ja ei saanud esitada tõendeid selle kohta, et tegi kõik endast oleneva kriminaalhooldusnõuete täitmiseks. Lisaks tuleb tähelepanu pöörata sellelegi, et süüdimõistetule ei olnud karistuse täitmisele pööramise menetluses tagatud kaitseõigus. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED
53. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. Ringkonnakohus põhistab oma otsustust järgmiselt.
54. Esiteks on kaitsja leidnud, et S. Andrejevile ei tagatud karistuse täitmisele pööramise menetluses kaitseõigust. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Kohtuistungi protokollist nähtub, et S. Andrejevile on tutvustatud tema õigusi ja kohustusi KrMS § 34 ja § 35 järgi. Õigused ja kohustused olid S. Andrejevile arusaadavad (lk 134). Samuti on S. Andrjevile tema taotlusel tagatud kohtulahendi venekeelne tõlge ning määratud õigusabi Viru Maakohtu
55. oktoobri
56. a määruse peale edasikaebuse esitamiseks. 3 3
57. Kaitsja keskne argument kriminaalhooldusnõuete rikkumise osas rajaneb nende vabandatavusel. Kaitsja hinnangul peaks karistuse täitmisele pööramise menetluses alati tuvastama rikkumiste tahtluse, selle puudumisel aga jätma karistuse täitmisele pööramata. Ringkonnakohus märgib, et maakohus on S. Andrejev ei ilmunud registreerimisele
58. aprillil,
59. mail,
60. juunil,
61. juulil,
62. augustil 2015, samuti ei ilmunud ta registreerimisele kutse alusel.
63. mail 2015 selgitas S. Andrejev, et ei ilmunud registreerimisele haiguse tõttu. Arsti poole ta ei pöördunud.
64. juulil selgitas S. Andrejev, et ei ilmunud
65. juuni ja
66. juuli
67. a registreerimistele haiguse tõttu ning lubas järgmisel registreerimisel esitada arstitõendi. S. Andrejev arstitõendit esitanud ei ole. Registreerimislehelt nähtub, et viimati käis S. Andrejev registreerimas
68. juulil ja kokku lepiti järgmise kohtumise aeg
69. august (lk 108). Edasisi registreerimisi lehelt ei nähtu. Ringkonnakohus märgib, et ehkki S. Andrejev on küll lubanud esitada arstitõendid, ei ole ta neid esitanud. Arvestades rikkumistest möödunud aega ja S. Andrejevi kahtlustatavana kinnipidamise aega (
70. septembril
71. a) teises kriminaalasjas, olnuks tal piisavalt aega, et tõendada rikkumiste vabandatavust, mida ta aga ei teinud. Seetõttu tuleb S. Andrejevi kaitsja väited, et tegemist ei olnud tahtliku rikkumisega, lugeda paljasõnalisteks. Kaitsja on esitanud ka taotluse menetluse peatamiseks, et S. Andrejev saaks esitada tõendeid, ent jätnud täpsustamata, milliseid tõendeid soovitakse esitada ning miks ei ole neid esitatud määruskaebemenetluses. Kaebust lugedes saavad sellisteks tõenditeks ilmselt olla arstitõendid, ent nende esitamiseks olnuks S. Andrejevil piisavalt aega juba varem. 7.1 Kaitsja on esitanud ka rida etteheiteid S. Andrejevi teavitamisele kriminaalhooldaja juurde ilmumise kuupäevadest. Maakohus on tuvastanud, et S. Andrejevile tutvustati nii esimesel korral kui ka mitmeid kordi hiljem kriminaalhooldusaluse õigusi ja kohustusi, millest arusaamist kinnitas ta esimesel korral oma allkirjaga. Registreerimislehelt nähtub, et registreerimise päeval lepiti kokku järgmise registreerimise päev. S. Andrejevi enda selgitustest nähtub, et kriminaalhooldaja juurde ilmumist ei põhjenda ta mitteteadmisega registreerimise aegadest, vaid sellega, et tal ei olnud raha sõiduks, ta oli metadoonravil ja tarvitas psühhotroopseid aineid (lk 134). Samuti ei põhjenda ta elukohast kriminaalhooldaja teavitamata jätmist sellega, et sellest andis teada tema ema, vaid on kinnitanud, et ei arvestanud sellega (lk 134). Ema selgitusest nähtuvalt elas tema poeg alates juulist uuel aadressil (lk 125). Arvestades, et kriminaalhooldajani jõudis see teave ema kaudu alles
72. septembril, tuleb elukohast teavitamise kohustuse rikkumist S. Andrejevi poolt pidada tahtlikuks. 7.2 Ehkki kaitsja kaebusest nähtub, et narkootilise aine jälgede leidmine S. Andrejevi organismis olid tingitud metadooni tarvitamisest, on süüdimõistetu ise kinnitanud, et uute kuritegude toimepanemine katseajal oli seotud narkootikumide tarvitamisega. 7.3 Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus isikule on korduvalt selgitatud kriminaalhooldusnõuete ja kohustuste täitmata jätmise tagajärgi, ent ta sellele vaatamata tahtlikult nõudeid ja kohustusi eirab, on maakohtu järeldus süüdimõistetu karistuse täitmisele pööramiseks põhjendatud. Ka täiendavate kohustuste panemist ei pea ringkonnakohus otstarbekaks. Määruskaebuses on välja toodud, et S. Andrejev sai metadoonravi, kuid tema arvates ei andnud see tulemusi.
73. Kaitsja on esitanud ka taotluse Tartu Ringkonnakohtu
74. septembri
75. a määruse tühistamiseks. Esiteks tuleb märkida, et kaebetähtaeg on antud asjas möödunud. Teiseks on kohtuinfosüsteemi kohaselt kaitsja esitanud Tartu Ringkonnakohtu
76. septembri
77. a määrusele määruskaebuse, milline on Riigikohtu eelmenetluses. Ka määruskaebuse sisust nähtub, et kaitsja kaebuse esemeks on S. Andrejevi karistuse täitmisele pööramise vaidlustamine. Seetõttu jätab ringkonnakohus kaitsja taotluse nimetatud osas tähelepanuta. 4 4
78. Kuivõrd S. Andrejevi puhul kriminaalhooldusest kõrvalehoidumiseks mõjuvad põhjused puuduvad, tema katseaja pikendamine ei ole võimalik ning ringkonnakohus ei pea otstarbekaks S. Andrejevi suhtes leebemate meetmete kohaldamist, tuleb eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätta maakohtu määrus muutmata.
79. Kaitsja on esitanud taotluse riigi õigusabi suuruse ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt on kaitsjal kulunud kliendi külastamiseks ja määruskaebuse koostamiseks kokku 3 tundi. Kokku taotleb kaitsja 144 euro (sh käibemaks 24 eurot) hüvitamist. Arvestades määruskaebuse argumentide asjakohasust ja kaebuse mahtu, loeb ringkonnakohus taotluses esitatud summa põhjendatuks. Lisaks on taotletud sõidukulude 32,40 eurot (sh käibemaks 5,40) hüvitamist sõidu eest marsruudil Jõhvi-Narva-Jõhvi (s.o 90 km). Ka see summa on põhjendatud, arvestades kohtu õigust mõista välja hüvitis riigi õigusabi osutamisega seoses kantud isikliku või advokaadibüroo pidaja sõiduauto kasutamise kulud advokaadi põhjendatud taotlusel summas 0,3 eurot iga läbitud kilomeetri kohta. KrMS § 187 lg 2 alusel jäävad määruskaebuse rahuldamata jätmise korral kulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. /allkiri/ Maarika Kuusk 5 /allkiri/ /allkiri/ Aarne Sarjas Tiit Lõhmus 5