1-08-8582/55

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja viis

1. november 2015, kirjalikus menetluses Kriminaalasja number 1-08-8582 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Agu Timmi, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. oktoobri 2015 määrus, millega Sergei Makov jäeti tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata Kaebuse esitajad ja kaebuse liik Süüdimõistetu Sergei Makovi ja tema kaitsja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Anti Aasmaa, määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Jätta Viru Maakohtu
4. oktoobri 2015 määrus muutmata.
6. Määruskaebused jätta rahuldamata. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Anti Aasmaa kaudu 144 eurot (s.h käibemaks 24 eurot) Sergei Makovile määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest. Mõista Sergei Makovilt välja menetluskulud riigituludesse.
7. Sergei Makovil tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB a/a EE891010220034796011, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE403300333416110002 või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE701700017001577198 või Swedbank a/a EE
8. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Sergei Makov 1-08-8582 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 1 Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. Sergei Makov jäeti tingimisi ennetähtaegselt vabastamata talle Harju Maakohtu
10. septembri 2008 otsusega mõistetud karistusest KarS § 331 järgi. Karistust suurendati Narva Linnakohtu otsusega mõistetud karistuse - 15 aastat vangistust ärakandamata osa, s.o 8 aastat 3 kuud 11 päeva vangistust võrra. Liitkaristuseks mõisteti 8 aastat 8 kuud ja 11 päeva vangistust algusega
11. september
12. Karistuse lõpptähtaeg on
13. juuni
15. Maakohus märkis, osundades kriminaalhooldaja arvamusele, et vabanemisjärgselt asuks kinnipeetav elama vanemate juurde. Seega on tal olemas kindel elukoht. Samuti on tal kindel töökoht. Positiivseks tuleb pidada ka asjaolu, et kinnipeetav on vangistuses läbinud kõik täitmiskavas ettenähtud tegevused ning vabanedes on tal toetav sotsiaalvõrgustik. Kohus märkis sedagi, et S. Makovil puuduvad vanglas kehtivad distsiplinaarkaristused. Samas on teda aga karistatud vanglas KarS § 331 järgi. Sellest järeldas kohus, et kui süüdimõistetu ka vanglas range järelevalve tingimustes on jätkanud kuritegude toimepanemist, puudub alus arvata, et tema käitumine on vabaduses seaduskuulekas. S. Makovi on kriminaalkorras karistatud 5 korral, ta kannab 2 reaalset vangistust. Seega ei ole uute kuritegude toimepanemine olnud juhuslik, arvestades kinnipeetava kriminaalset käitumist. Vangla hinnangul seisneb kinnipeetava ohtlikkus avalikkusele vägivalla kasutamises. Oht on suurem, kui S. Makov jätkab sõltuvusainete tarvitamist. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus on 2 aasta jooksul 30%, uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 27%. Kohus leidis, et kuna S. Makovi on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning kuna ta kannab karistust raskendavatel asjaoludel tahtliku tapmise ja vanglas toime pandud narkootilise aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise eest, ei ole põhjendatud vabastada teda 1,5 aastat enne tähtaega vangistuse kandmiselt. Tema karistuse kandmiselt vabastamisel saaks ühiskonna ja kannatanu lähedaste õiglustunne riivata. MÄÄRUSKAEBUSED
16. Määruskaebustes taotletakse maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega vabastada S. Makov tingimisi ennetähtaegselt. Kaebuste põhiteesid on järgmised. 3.1 Kaitsja leiab, et KarS § 76 lg-tes 1,2 on seadusandja vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise seadnud sõltuvusse mõistetud karistusest tegelikult ärakantud ajast, mitte aga karistuse kandmise algusest. Seetõttu on kaitsja hinnangul ekslik maakohtu seisukoht, et karistuse kandmise alguseks tuleb S. Makovi puhul arvestada
17. september 2008, vaid vabastamise menetluses tuleb võtta aluseks asjaolu, et
18. novembril 2003 karistati S. Makovit 15-aastase karistusega, mille alguseks loeti
19. jaanuar
20. Kaitsja hinnangul tuleb arvestada liitkaristusest varaseimat karistusaja alguse tähtaega, kuivõrd see võimaldab hinnata objektiivsemalt isiku karistuse kandmise ulatust, tema muutumist karistuse kandmise ajal ning 2 proportsiooni, millises ulatuses üldpreventiivsetel kaalutlustel tuleks süüdimõistetu vabastada. S. Makov on ära kandnud oma karistusest 9/10 temale mõistetud vangistusest. 3.2 Keskse argumendina on kohus tuginenud sellele, et S. Makov pani vangistuse ajal toime kuriteo. Kaitsja leiab, et õigusriigi põhimõttega ei ole kooskõlas, kui kohus hakkaks arvestama üle 7 aasta tagasi toime pandud kuritegu pikka aega hiljem, välistades sellega täielikult S. Makovi tingimisi karistusest vabastamise. Seetõttu ei saa kuidagi nõustuda maakohtu käsitlusega, et teise inimese tapmise toimepanemine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub pikaajalises vangistuses ja eelduslikult selle täiel määral ärakandmises. Kaitsja hinnangul on S. Makov ära kandnud piisavas ulatuses oma karistust ning tema ennetähtaegne vabastamine ei riiva ühiskonna õiglustunnet. Ka raske kuriteo toimepannud isikul peab olema lootus vangistusest ennetähtaegsele vabastamisele, mis motiveeriks teda õiguskuulekalt käituma. 3.3 S. Makov on juba pikka aega viibinud avavangla režiimil ja käitunud seal korrektselt. Ta on korduvalt käinud väljasõitudel. Kaitsja hinnangul on otstarbekas, kui pikka aega avavangla režiimil viibimise järel läheks isik üle kriminaalhooldusele. 3.4 S. Makovi käitumine vangistuses on olnud seaduskuulekas. Vabanemise järgselt asuks ta elama vanemate või oma naise juurde. Seega on tal olemas elukoht. Ühtlasi on tal ka töökoht OÜ-s XXX. Ta on vangistuses läbinud kõik individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevused ning teda ootab toetav sotsiaalvõrgustik. 3.5 Kõik eeltoodud argumendid õigustavad S. Makovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Ta avaldas istungil, et on 14 vangistusaasta jooksul paljustki aru saanud, läbinud kõik programmid ning hakanud teisiti mõtlema. Arvestades, et S. Makov on pikka aega käitunud vanglas korrektselt, viibib avavanglarežiimil ning on korduvalt külastanud oma lähedasi, on kaitsja hinnangul kinnipeetava väited enese muutumisest ja õiguskuulekale teele asumisest usutavad.
21. S. Makov märgib, et kohtu põhjendus tema vabastamata jätmises seisnes KarS § 331 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises vanglas range järelevalve tingimustes. S. Makov selgitab, et range järelevalve puudus Murru vanglas täielikult. Seal liikusid vabalt narkootikumid, mille kohta annab tunnistust suur hulk kriminaalasju aastatest 2007-
22. S. Makov paigutati kambrisse, kus kuus inimest tarvitasid igapäevaselt narkootikume. Olles sellistes väljakannatamatutes tingimustes ja igapäevaselt ümbritsetud narkojoobes kambrikaaslastest, ilmutas ka S. Makov vaatamata varasema kokkupuute puudumisele narkootikumidega, nõrkust, ja tarvitas narkootikume. Eeltoodust lähtuvalt eksib kohus, väites, et kuriteo pani S. Makov toime range kontrolli tingimustes. Tartu Vanglasse üleviimisel, kus valitsesid reeglid ja järgiti kinnipidamistingimusi, hakkas S. Makov koheselt tegelema rehabilitatsiooniga ning läbis kõik vajalikud sotsiaalprogrammid. Ta on täielikult mõistnud enda poolt toime pandud kuritegu ning on seitsme aasta vältel teinud jõupingutusi, et saavutada tulemusi, mis on vajalikud seaduskuulekaks eluks vanglast vabanemisel. 4.1 Lisaks on ta lõpetanud põhikooli, kus käis juba avavanglast ja saanud sealt positiivse iseloomustuse. Samuti läbinud eesti keele kursused. Kahe avavanglas viibitud aasta jooksul on ta 1,5 aastat töötanud ettevõttes XXXXX OÜ, kust on samuti iseloomustatud teda kui vastutustundlikku töötajat. S. Makovil puuduvad riigi ja kannatanu ees võlad. Kahe viimase aasta jooksul on ta üheksal korral külastanud vanemaid, vanaema ja naist lapsega. Samuti toetab ta igakuiselt oma peret rahaliselt. Seega on kõik vabanemisjärgsed tingimused head: pere, 3 elukoht, garanteeritud töökoht ja soojad suhted vanematega, kes on valmis osutama vajalikku toetust. 4.2 Kannatanute ja ühiskonna õiglustunde osas peab S. Makov vajalikuks märkida, et ühiskonna poolt vastu võetud seadus lubab tingimisi vabastada ka temasugust isikut. Avavangla perioodil on tal olnud igapäevane kontakt ühiskonnaga, kus ta on kogenud mõistmist ja sooja suhtumist. S. Makov on oma süüd mõistnud ja teinud igakülgseid jõupingutusi enda parandamiseks. Lisaks ei tähenda ennetähtaegne vabastamine täielikku vabadust, vaid kriminaalhoolduse järelevalvet. Koos teiste vabanemisjärgsete tingimustega on seega S. Makovil paremad tingimused resotsialiseerumiseks ja seaduskuulekaks eluks motiveerimisel. Ta on ära kandnud 9/10 talle mõistetud vangistusest. 4.3 S. Makov juhib tähelepanu sellelegi, et üks kuriteokaasalane on ennetähtaegselt vabastatud ja mingeid proteste sugulaste poolt sellele ei järgnenud. Lisaks palub ta arvestada, et oli kuriteo toimepanemise ajal 18-aastane. 14 aasta möödumisel on temast saanud täiesti teistsugune inimene, kes on kindlate vaadete ja põhimõtetega, mis on orienteeritud seaduskuulekale elule, millest annab kinnitust ka 2-aastane avavanglas viibimise periood. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
23. Tutvunud kohtutoimiku materjalidega ja kaaludes kõiki KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid kogumis, soostub kohtukolleegium maakohtu seisukohaga S. Makovi vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamata jätmise kohta.
24. Ärakantud karistusaja kestuse kindlakstegemisel vajaliku karistusaja arvutamist alustatakse kohtuotsuses KrMS § 313 lg 1 p 6 kohaselt vangistuse kandmise algusena märgitud kuupäevast. S. Makov kannab karistust Harju Maakohtu
25. septembri 2008 otsusega KarS § 331 järgi. Karistust suurendati Narva Linnakohtu otsusega mõistetud karistuse 15 aastat vangistust ärakandamata osa, s.o 8 aastat 3 kuud 11 päeva vangistust võrra. Liitkaristuseks mõisteti 8 aastat 8 kuud ja 11 päeva vangistust algusega
26. september
27. Seega on maakohus lähtunud õigetest formaalsetest eeldustest kinnipeetava tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel.
28. Vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine on kohtu diskretsiooniotsus. Kaalutlused, millest kohus siinjuures lähtub on süüdlast puudutavad (tema käitumine vangistuses ja tulevane elu vabaduses) ja karistuspoliitilised (kuriteo asjaolud, süüdlase isik ja tema varasem elukäik). Just viimastele tuginedes on maakohus jätnud taotluse ennetähtaegseks vabastamiseks rahuldamata, tuues välja, et S. Makovit on viiel korral kriminaalkorras karistatud. Ta kannab teist reaalset vangistust, mh kuriteo eest, mis on toime pandud vanglas. Maakohus on märkinud, et uute kuritegude toimepanemine ei ole juhuslik ning arvestades kinnipeetava varasemat käitumist, ei ole tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Ehkki S. Makov on narkootikumide tarvitamist kinnipidamise ajal selgitanud vanglas valitsenud reeglite puudumise ja väljakannatamatute oludega, mille tagajärjel ta „murdus“, annab vähemalt kinnipeetava iseloomustus aluse arvata, et S. Makovi kokkupuuted narkootiliste ainetega ulatuvad juba aega, mil ta oli alles 13-aastane.
29. Mis puudutab kaitsja ja S. Makovi enda poolt välja toodud positiivseid muudatusi karistuse kandmise ajal (individuaalse täitmiskava täitmine, toetava sotsiaalvõrgustiku, töökoha ning kindla elukoha olemasolu), siis neid faktoreid on maakohus ka arvestanud (vt maakohtu määruse põhjendused). 4
30. Maakohus on aga leidnud, et positiivsed asjaolud ei ole piisavad, et vabastada S. Makov 1,5 aastat enne karistusaja lõppu. Seejuures on kohus osundanud ühiskonna ja kannatanu lähedaste õiglustundele. Ehkki S. Makovil ja kaitsjal on sellele seisukohale rida vastuväiteid, tuleb nõustuda maakohtuga, et tegu, mille eest kinnipeetav liitkaristust kannab, ei ole tolereeritav ning toob kaasa range riigipoolse sanktsiooni. Ehkki S. Makov on väitnud, et ennetähtaegselt vabastati tema kuriteokaaslane, tuleb märkida, et S. Makovi roll toimepandud raskendavate asjaoludega tapmises oli kõige suurem, mis väljendus ka talle määratud kõige raskemas karistuses. S. Makovile etteheidetav tegu seisneb äärmises julmuses, mh süstis ta kannatanule naha alla äädikat, diiselkütust ja õhku. Kannatanu jalataldade külge kinnitati voolu all oleva triikraua juhtmed ning teda peksti rusikate ja jalgadega. Viimaks lõi S. Makov kannatanule kolmnurkse viili südame piirkonda. Ringkonnakohus märgib, et seadus lubab ka kuriteo asjaolude tõttu jätta isiku ennetähtaegselt vabastamata. Kui veel lisada sellele isiku varasem elukäik ja S. Makovi süü suurus, ei kaalu ka ringkonnakohtu arvates need asjaolud üles seda, et S. Makov on viimastel aastatel käitunud vangistuses korralikult, on ära kandnud suure osa talle mõistetud karistusest ning omab toetavat sotsiaalvõrgustikku ja töökohta.
31. Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 390 ja 337 lg 1 p-st 1 jätta Viru Maakohtu
32. oktoobri 2015 määrus muutmata ja esitatud määruskaebused rahuldamata.
33. Kaitsja on esitanud taotluse riigi õigusabi suuruse ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt on kaitsjal kulunud edasikaebuse koostamiseks ja esitamiseks 1,5 tundi. Kokku taotleb kaitsja 144 euro (sh käibemaks 24 eurot) hüvitamist. Arvestades määruskaebuse argumentide asjakohasust ja kaebuse mahtu, loeb ringkonnakohus taotluses esitatud summa põhjendatuks. KrMS § 187 lg 2 alusel jäävad määruskaebuse rahuldamata jätmise korral kulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk Agu Timmi Mati Kartau 5