KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 12. detsember 2013 Tartu Tsiviilasja number 2-10-60991 Tsiviilasi A.

§ 376

lg 1 kohaselt võib hageja pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist muuta üksnes hagi eset või alust. Hagi eseme ja aluse üheaegne muutmine ei ole lubatud. Esialgses hagiavalduses on hagi esemeks laste nõue kostja vastu seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmiseks PKS alusel. Hagi muutmise avalduses on J.B. esitanud lepingust tuleneva rahalise kohustuse täitmise nõude võlaõigusseaduse alusel. Seega on lisaks hageja muutmisele muudetud ka hagi eset. Esialgses hagiavalduses esitatud viide laste ema ja kostja vahel sõlmitud elatise maksmise lepingule ei ole mitte hagi aluseks olev asjaolu, vaid hagi esitamise põhjuse selgitus. Seega kuna kostja ei ole täitnud laste emaga sõlmitud lepingut, esitasid lapsed ise hagi kostja vastu nõudes kostjalt seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmist. Hagi muutmise avalduses on hagi aluseks märgitud J.B. ja kostja vahel sõlmitud leping ja lepingust tuleneva kohustuse kostja poolt täitmata jätmine. Seega on muudetud ka hagi alust. Maakohus selgitas, et J.B. l on õigus esitada hagi sama kostja vastu, seda tuleb teha hagiavaldusega eraldi tsiviilasjas, seejuures võib kohus peale J.B. võimaliku hagi menetlusse võtmist otsustada tsiviilasjade liitmise, kui see on

§ 374kohaselt põhjendatud.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. J.B. esitas Viru Maakohtu
2. oktoobri 2013 määruse peale määruskaebuse, vaidlustades kohtumääruse tervikuna. J.B. palus maakohtu määrus tühistada ja saata hagi menetlemiseks tagasi maakohtule. Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) on J.B. algusest peale osalenud menetluses hagejana. J.B. ei soovi astuda menetlusse kellegi asemel, vaid on juba menetluses enda nimel (hageja 3). Küsimuse, kas A.B. ja F.B. soovivad menetlust jätkata ja mis nõude ja alusega, saab kohus lahendada eraldi ega pea seostama seda J.B. nõudega; 2) ei ole J.B. nõuet asendanud, tegemist on algusest peale olnud rahalise nõudega; 3) ei ole J.B. ka muutnud hagi alust, sest
3. detsembri 2007 leping on elulise asjaoluna välja toodud juba esialgses hagis. Kohtumääruse põhjendus, et tegemist „ei ole mitte hagi aluseks oleva asjaoluga vaid hagi esitamise põhjuse selgitamisega“ ei ole asjakohane; 4) on hagi aluseks olev leping VÕS § 80 lg 1 ja 2 tähenduses leping kolmanda isiku kasuks, mille täitmist kolmandad isikud (A.B. ja F.B. ) ei saa ise nõuda; 5) kui kohus ei võta menetlusse
4. mai 2013 J.B. hagi tervikteksti, peab kohus suuliselt eelmenetluses välja selgitama kõik selle, mis on terviktekstis ja käesolevas määruskaebuses kirjas. Lõpuks võib see kohtu selgitamiskohustusest tulenev arutelu päädida samasuguse tervikteksti esitamisega ning oleks seetõttu menetlusökonoomika seisukohalt ebaotstarbekas. VASTUSTAJA VASTUVÄITED 3
5. Kostja vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta määruskaebus rahuldamata, maakohtu määrus muutmata ja menetluse aluseks olev hagi lõppastmes rahuldamata. Vastustaja oli mh seisukohal, et PKS § 97 p-st 1 ja § 100 lg-st 3 tulenevalt on ülalpidamiskohustuse täitmist õigustatud nõudma alaealised lapsed A. ja F.B. , arvestades seaduses ja vanemate kokkuleppes sätestatut. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud maakohtu määrus tuleb tühistada menetlusõigusnormi olulise rikkumise tõttu ringkonnakohtu määruses esitatud põhjendustel. Maakohtul puudus õiguslik alus J.B. hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks. Asi tuleb tagastada maakohtule menetluse jätkamiseks, mille käigus tuleb maakohtul võtta seisukoht J.B. hagi menetlusse võtmise ja hagide liitmise küsimuses. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
7. Asja materjalide kohaselt on hagejad 1 ja 2 esitanud maakohtule
8. detsembril 2010 alaealisele lapsele elatise nõudes ja hageja 3, kes on ka hagejate 1 ja 2 seaduslik esindaja, nõude hagejale 3 laste hooldamise õiguse täielikuks üle andmiseks. Maakohus on võtnud hagi
9. märtsi 2011 määrusega menetlusse ja
10. märtsi 2011 määrusega eraldanud hageja 3 nõude hooldusõiguse ja suhtlemise korra määramiseks iseseisvasse menetlusse. Sellest ajast menetleb maakohus käesolevas asjas üksnes hagejate 1 ja 2 elatise nõuet. Seega on väär määruskaebuse esitaja seisukoht, et J.B. on jätkuvalt käesolevas asjas hagejaks. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et alates
11. juulist 2010 kehtiva perekonnaseaduse § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Kui vanem rikub ülalpidamiskohustust või on alust eeldada, et ta teeb seda tulevikus, on lapsel õigus esitada vanema vastu hagi elatise saamiseks või tulevase elatisenõude täitmiseks. Nimetatud nõude esitamisel saab last esindada üks tema hooldusõiguslik vanem, kuid kehtivast seadusest lähtuvalt ei saa see vanem olla ise lapsele elatise nõudes hagejaks. Seega ei saa J.B. olla ka seaduse alusel
12. märtsi 2011 määrusega menetlusse võetud elatisenõudes hagejaks.
13. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et
14. mai 2013 menetlusdokumendiga soovibki J.B. esitada uut hagi teisel alusel (ülalpidamislepingu täitmise nõue) sama kostja vastu. Tegemist ei ole ei hageja asendamise taotluse ega hagi muutmise taotlusega

§ 376alusel, nagu on ekslikult leidnud maakohus.

Nimetatud J.B. tahet on ta kinnitanud määruskaebuses, avaldades, et „ küsimuse, kas hagejad 1 ja 2 soovivad menetlust jätkata ja mis nõude ja alusega, saab kohus küsida eraldi ning mitte seostada J.B. nõudega“. Ringkonnakohus saab määruskaebuse esitaja, kes on samas ka hagejate 1 ja 2 seaduslik esindaja, seisukohast aru nii, et J.B. peab võimalikuks menetleda kahte hagi sama kostja vastu koos ühtses menetluses ja esitades hagi enda nimelt lepingu täitmiseks, ei pea J.B. hagejate 1 ja 2 seadusliku esindajana vajalikuks loobuda hagist hagejate 1 ja 2 nimel sama kostja vastu. 9.

§ 374

kohaselt kui kohtu menetluses on ühel ajal mitu üheliigilist hagi, milles on samad pooled või mille on esitanud üks hageja erinevate kostjate vastu või mille on esitanud mitu hagejat sama kostja vastu, võib kohus liita hagid ühte menetlusse, kui nõuded on õiguslikult omavahel seotud või need nõuded oleks võinud esitada ühes hagimenetluses ja nende ühine menetlemine võimaldab nende kiiremat lahendamist või lihtsustab nende menetlemist. Käesoleval juhul on kõigi hagejate (lapsed ja laste ema) nõuded (hagid) suunatud sama kostja (laste isa) vastu tagamaks laste ülalpidamiskohustuse täitmine. Seega esineks alus nimetatud hagide liitmiseks, kui maakohus on ka J.B. hagi menetlusse võtnud. Maakohus on ekslikult leidnud, et J.B. võib oma nõude esitada eraldi tsiviilasjana ja sel juhul võib kohus otsustada ka tsiviilasjade liitmise.

§ 374

ei reguleeri mitte tsiviilasjade, vaid hagide, liitmist ja seega võib hagi sama kostja vastu esitada ka juba olemasolevas menetluses ning sellisel juhul peab kohus samas menetluses otsustama 4 nii hagi menetlusse võtmise kui ka hagide liitmise küsimuse. Maakohtu seisukoht, et J.B. peaks esitama hagi eraldi menetlusse ei ole kooskõlas

§ 2

sätestatud tsiviilmenetluse ülesandega tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et käesolev asi on menetluses alates

1. märtsist 2011 ning maakohus ei ole suutnud ca 2,5 aasta jooksul lahendada alaealiste laste elatusraha küsimust, mis on ringkonnakohtu hinnangul nagunii ebamõistlik aeg seda liiki asja menetlemiseks. Seega tuleb J.B. hagi saata tagasi maakohtule menetlusse võtmise ja hagide liitmise otsustamiseks. J.B. hagi menetlusse võtmise küsimuse otsustamisel peab maakohus kontrollima hagiavalduse vastavust seaduse nõuetele ja mh lahendama ka hagilt riigilõivu tasumise küsimuse.
2. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida veel järgmist. Kui vanem rikub ülalpidamiskohustust või on alust eeldada, et ta teeb seda tulevikus, on lapsel õigus esitada vanema vastu hagi elatise saamiseks. Sellist õigust on ka hagejad 1 ja 2 kasutanud. Oluline on siinjuures märkida, et kui kohus lahendab lapse elatishagi vanema vastu, siis tuleb kohtul vastavate asjaolude esinemisel juhinduda ka PKS § 100 lg-s 3 sätestatust, mille kohaselt võivad vanemad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut (vt ka Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-78-13 ja 3-2-1-160-12). Samas ei võta see vanemalt, kes on sõlminud teise vanemaga lepingu lapse ülalpidamise kohustuse täitmiseks, õigust nõuda hagiga nimetatud kohustuse täitmist. Hagejatel tuleb aga nõuete esitamisel ja kohtul asja lahendamisel arvestada, et kohustatud vanemalt ei saa nõuda elatise maksmist korraga mõlemal alusel. Seetõttu tuleb maakohtul menetluse jätkamisel pärast J.B. hagi menetlusse võtmise otsustamist ja hagide liitmist kohtu selgitamiskohustuse raames selgitada menetlusosalistele menetluslikku olukorda. Maakohtul tuleb hagejatele selgitada, et hagejate 1 ja 2 ning hageja 3 nõuded konkureerivad omavahel, kuid selliseid nõudeid on võimalik esitada alternatiivselt. Oluline on siinjuures ka asjaolu, et hagejate 1 ja 2 seaduslik esindaja ning hageja 3 on üks ja seesama isik. Kai Kullerkupp Viivi Tomson Kersti Kerstna-Vaks /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 5