2-13-29517/12

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht

1. september
2. a Tartu Tsiviilasja number 2-13-29517 Tsiviilasi M.P. hagi S.S. vastu abielu lahutamiseks Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
3. juuni
4. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik M.P. määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende Määruskaebuse esitaja (hageja): M.P. (isikukood: XXX; viibimiskoht: Viru vangla) Vastustaja (kostja): S.S. (isikukood: XXX; elukoht: XXX) esindajad RESOLUTSIOON
5. Vabastada M.P. riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel.
6. Tühistada Viru Maakohtu
7. juuni
8. a määrus ja saata asi maakohtule menetlusabi taotluse menetlemiseks ja hagi menetlusse võtmise otsustamiseks.
9. Määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. ASJAOLUD
10. M.P. esitas 13.06.
11. a Viru Maakohtule hagi S.S. vastu abielu lahutamiseks. Koos hagiavaldusega esitas hageja Viru Maakohtule taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Hageja palus vabastada ta riigilõivu tasumisest, kuna tal puuduvad rahalised vahendid. MAAKOHTU LAHEND
12. Viru Maakohus keeldus 19.06.
13. a määrusega M.P. hagiavalduse menetlusse võtmisest ja tagastas hagi koos lisadega selle esitajale. Seoses hagi menetlusse võtmisest keeldumisega jättis kohus menetlusabi taotluse läbi vaatamata. TsMS § 371 lg 1 p 4 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui on olemas jõustunud Eesti kohtu otsus või menetluse lõpetamise määrus, samuti Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend või jõustunud lahend kohtueelses menetluses, muu hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. Kohtute infosüsteemi (KIS) kohaselt esitas M. P 17.01.
14. a Viru Maakohtusse hagi kostja S.S. vastu abielu lahutamiseks (tsiviilasi nr 2-13-2400). Koos hagiga esitas hageja riigi menetlusabi taotluse. Viru Maakohtu 04.02.
15. a määrusega rahuldati hageja taotlus ja vabastati ta riigilõivu tasumisest hagi esitamisel. 07.02.
16. a saabus kohtusse M. P avaldus hagist loobumiseks ja taotlus menetluse tsiviilasjas nr 2-13-2400 lõpetamiseks. Viru Maakohtu 14.02.
17. a määrusega lõpetas kohus tsiviilasja menetluse seoses hageja loobumisega hagist. Riigi menetlusabi kulud jättis kohus Eesti Vabariigi kanda. 13.06.
18. a esitas hageja Viru Maakohtule uue hagi kostja S.S. vastu abielu lahutamiseks. Koos hagiga esitas hageja jälle taotluse riigi menetlusabi saamiseks. Kohus, võrreldes 17.01.
19. a ja 13.06.
20. a esitatud hagisid, tuvastas, et hagiavaldused on identsed, st hageja ei ole märkinud mitte mingeid uusi asjaolusid, mis tingisid teistkordse kohtusse pöördumise. Hageja ei ole põhjendanud, miks ta esimesel korral loobus hagiavaldusest ning miks pöördub teistkordselt kohtusse sama hagiga sama kostja vastu. TsMS § 432 kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Ülaltoodust lähtuvalt puudub hagejal antud hagist lähtuvalt õigus pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu samadel alustel, seega keeldus kohus hagi menetlusse võtmisest. Kuna kohus keeldub hagi menetlusse võtmisest, siis puudub vajadus menetlusabi taotluse lahendamiseks. Siiski peab kohus vajalikuks selgitada, et kuna hagejale on antud ühel korral riigi menetlusabi hagi esitamisel abielulahutuse nõudes ja hageja loobus hagist ning riigi menetlusabi kulud jäid Eesti Vabariigi kanda (tsiviilasjas nr 2-13-2400), siis puudub alus teistkordseks menetlusabi andmiseks sama nõude raames. Seega, kui hageja soovib uute asjaolude ilmnemisel esitada kohtusse hagi abielu lahutuse nõudes kostja S.S. vastu, tuleb hagejal tasuda riigilõivuseadusega ettenähtud riigilõiv. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED 2
21. M.P. esitas määruskaebuse, mille taotleb maakohtu määruse tühistamist ja asja saatmist maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebuse kohaselt: 1) on kohus ebaõigesti kitsendanud hageja kohtusse pöördumise õigust; 2) on kohus ebaõigesti asunud seisukohale, et kui hageja juba 07.02.
22. a hagiavalduse tagasi võttis, siis ta ei saa sama hagiga kohtusse uuesti pöörduda. Selline kohtu seisukoht on vastuolus PKS § 65 lg-tega 1 ja 2 ning § 66 p-ga 2 ja § 67 lg-tega 1 j 2 ning PS §-ga 26 ja EIÕK artikliga 8; 3) esitas hageja 07.02.
23. a kohtule avalduse hagist loobumiseks ja menetluse lõpetamiseks, kuna kostja lubas oma käitumist ja ellusuhtumist muuta, kuid oma lubadust kostja ei täitnud, mis tingiski uuesti hagiavalduse esitamise abielu lahutamiseks. Koos määruskaebusega esitas määruskaebuse esitamisel. hageja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
24. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu
25. juuni
26. a määrus tuleb tühistada ja asi tuleb saata tagasi maakohtule menetlusabi taotluse menetlemiseks ja hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus tuleb rahuldada.
27. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on ebaõigesti keeldunud hagiavalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 4 kohaselt. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga selles, et käesoleval juhul on olemas samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel jõustunud kohtulahend, mis välistab hageja õiguse pöörduda uuesti kohtusse abielu lahutamiseks. Maakohtu seisukoht, et hagejal puudus õigus pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu samadel alustel, ei ole põhjendatud. Hageja on põhjendanud, miks ta loobus 17.01.
28. a esitatud hagist tsiviilasjas nr 2-13-
29. Määruskaebuses esitatud väite kohaselt esitas hageja 07.02.
30. a kohtule avalduse hagist loobumiseks ja menetluse lõpetamiseks tsiviilasjas nr 2-13-2400, kuna kostja lubas oma käitumist ja ellusuhtumist muuta, kuid oma lubadust kostja ei täitnud, mis tingiski uuesti hagiavalduse esitamise abielu lahutamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul oli hagejal õigus esitada teistkordselt hagi abielu lahutamiseks, sest abielu on kestvussuhe ning abielu lahutamise alused võivad olla erinevad. Ringkonnakohus märgib, et kui hageja loobub hagist, on kohtul õigus loobumise vastuvõtmisest keelduda. Käesoleval juhul oleks kohane olnud küsida kostja S.S. seisukohta abielu lahutamise kohta. Maakohtu väide, et 17.01.
31. a ja 13.06.
32. a esitatud hagid on identsed, st hageja ei ole märkinud mitte mingeid uusi asjaolusid, mis tingisid teistkordse kohtusse pöördumise, ei ole põhjendus hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumiseks.
33. M.P. on esitanud menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks määruskaebuse esitamisel. Esitatud taotluse ning majandusliku seisundi teatise kohaselt kannab isik karistust Viru Vanglas. Taotleja kinnitab omakäeliselt, et tal puuduvad igasugused sissetulekud ja muu vara, millele sissenõuet pöörata. 3 TsMS § 150 lg 1 p 5 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv määruskaebuse esitajale kaebuse rahuldamise korral, kui menetluses ei osale teisi menetlusosalisi või kui kohus ei jäta riigilõivu mõne teise menetlusosalise kanda. Ringkonnakohtu hinnangul on käesoleval juhult tegemist TsMS § 150 lg 1 p-s 5 sätestatud olukorraga, kus määruskaebuse rahuldamisel tuleb määruskaebuse esitajale tagastada tasutud riigilõiv. Kuna TsMS § 150 lg 1 p 5 kohaselt tuleb määruskaebuselt tasutav riigilõiv tagastada, ei pea ringkonnakohus mõistlikuks ja otstarbekaks lahendada menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Ringkonnakohus vabastab M.P. riigilõivu tasumise kohustusest määruskaebuse esitamisel. Ringkonnakohus saadab asja tagasi maakohtule menetlusabi taotluse (riigilõivu tasumisest vabastamiseks hagiavalduse esitamisel) menetlemiseks ja hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Kersti Kerstna-Vaks /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp /digitaalselt allkirjastatud/ 4 Andra Pärsimägi /digitaalselt allkirjastatud/