MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Määruse tegemise aeg ja koht 8. jaanuar 2016. a, Tallinn Haldusasja number 3-16-13 Haldusasi Maksu- ja Tolliameti taotlus L.P., A.B.i ja O.B.i s

) § 96 lg 5 sätestatud alus vastutusotsuse väljastamiseks juhatuse liikmete suhtes. Täitmistoiminguteks loa taotlemisega alustab MTA L.P., A.B.i ja O.B.i suhtes, kes kõik olid BBP juhatuse liikmed äriühingu maksuvõla tekkimise ajal, vastutusmenetlust. Vastutusmenetluses selgitatakse välja äriühingu maksuvõla tekkimise põhjused 2014. a veebruaris. - Vastutusmenetluses tehakse tõenäoliselt vastutusotsus, millega määratakse äriühingu vääralt deklareeritud maksusumma 25 012,08 eurot tasumiseks selle endistele juhatuse liikmetele L.P.le, A.B.ile ja O.B.ile. Maksuvõlg tekkis, sest äriühingu rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise eest vastutavad isikud esitasid valeandmetega KMD-sid ja TSD-sid. Ebaõigete 2

§ 40lg 1 ja § 96 lg 1 tähenduses.

Täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist on vajalik, proportsionaalne ning põhjendatud, kuna meetmete rakendamata jätmise korral võib haldusakti täitmine asjaomaste isikute osas olla raskendatud või muutuda võimatuks.

1. aastal oli L.P. keskmine sissetulek 759,51 eurot (bruto) ning A.B.i keskmine sissetulek 500 eurot (bruto) kuus. O.B.ile tehti maksukohustuslaste registri andmetel väljamakseid
2. a jaanuarist kuni
3. a märtsini keskmiselt 950 eurot (bruto) kuus. Kuivõrd isikute sissetulekud ei ole piisavad vastutusotsusega kavandatava kohustuse täitmiseks, esineb tõenäoliselt vajadus tulevikus vastutusotsuse sundtäitmiseks. BBP maksuarvestuses valeandmete esitamine on tahtlik tegu, mis näitab omakorda asjaomaste isikute suhtumist avalik-õiguslikesse kohustustesse. Nii ei ole välistatud enda vara võõrandamine, et vältida vastutusotsuse täitmist. Isikud on küll maininud 04.12.2015 ütlustes soovi maksuvõlg maksegraafiku alusel tasuda ja vastava taotluse ka 10.12.2015 esitanud, ent maksuhalduri vastusele tagatise esitamise kohustuse kohta nad enam vastanud ei ole. Samuti ei ole isikud ega nende esindaja Kaspar Noor ilmunud 09.12.2015 kokku lepitud kohtumisele maksuhalduri ruumides. Kolm päeva enne parandusdeklaratsioonide esitamist on O.B. seadnud enda korteriomandile hüpoteegi summas 50 000 eurot K. Noore kasuks. Maksusumma määramise tähtaeg ei ole möödunud. Viieaastase aegumistähtaja puhul algab maksuvõla aegumine
4. a märtsis ning kolmeaastase aegumistähtaja puhul
5. a märtsis. Maksuvõlg on olemas: äriühingul on täitmata maksukohustused ning tal on säilinud õigusvõime. Maksuhaldur taotleb täitmistoimingutena: 1) L.P. puhul kohtuliku hüpoteegi seadmist korteriomandile asukohaga xxxxxx summas 29 053,87 eurot. Maksuhalduri hinnangul on korteriomandi turuväärtus ligikaudu 57 527,29 eurot ning tal puuduvad andmed L.P. kohustuste ulatuse kohta Swedbank AS-i ees, v.a korterile seatud hüpoteek summas 8308,51 eurot. Sellisena on õigustatud keelumärke kandmine muule varale, s.o L.P.le kuuluvale osale äriühingus OÜ Lisnet väärtusega 2500 eurot. 2) A.B.i puhul keelumärke kandmist sõidukile Honda Jazz (xxxxxx). Sõiduki hinnanguline turuhind on 4695 eurot ning selle realiseerimisväärtust on kerge hinnata. A.B.il on küll ühisomandis korteriomand, ent selle koormamine ei oleks mõistlik, kuivõrd hilisemal sundtäitmisel tekitaks see ebamõistlikke kulutusi vara realiseerimisel. Sõiduk on aga kiiresti amortiseeruv vara ja sellepärast on vaja seada keelumärge muule varale. Nii taotleb maksuhaldur keelumärke kandmist A B. osale äriühingus Kaubaland OÜ (registrikood 12751272) väärtusega 2500 eurot. 3) O.B.i puhul kohtuliku hüpoteegi seadmist korteriomandile asukohaga xxxxxxx summas 32 515,70 eurot. Korteriomandi hinnanguline turuväärtus on 185 465,65 eurot, ent sellele on seatud kolm hüpoteeki. Kuna maksuhalduril ei ole andmeid O.B.i kohustuste kohta, peab ta otstarbekaks keelumärke kandmist temale kuuluvatele osadele äriühingutes OÜ GANYMEDES ja KOMBO GRUPP OÜ väärtusega vastavalt 768 eurot ja 1275 eurot. Tegemist ei ole nõude ületagamisega, kuna vastutusmenetluse raames tuleb iga juhatuse liikme süü tuvastada eraldi ega ole välistatud, et süü tuvastatakse üksnes ühe juhatuse liikme puhul. Maksuhalduril ei ole õigust eeldada, millisel juhatuse liikmel lasub vastutus maksuvõla tekkimise eest, ta peab kõiki isikuid kohtlema võrdselt. Sellisena on õigustatud täitetoimingute kohaldamine nii L.P., A.B.i kui O.B.i suhtes. Veelgi enam, maksusumma proportsionaalne jaotamine juhatuse liikmete vahel võib sundtäitmisel viia olukorrani, kus osa maksuhalduri nõudest jääb tagamata. Arvestades, et maksuhalduri nõude suuruseks on 25 012,08 eurot, siis on kohtutäituri seaduse (KTS) § 35 lg 2 p 7 kohaselt kohtutäituri tasu 2300 eurot. O. B. puhul olekski kohtutäituri tasu 2300 eurot. KTS § 45 lg 1 kohaselt on enampakkumise korraldamise, läbiviimise ja tulemi jaotamise eest kohtutäituril õigus nõuda lisatasu kuni 3% vara müügihinnast ehk L.P. korteri müügist 1725,82 eurot ja O.B.i korteri müügist 5563,97 eurot. Seega oleks kohtutäituri tasu suuruseks maksuvõla sissenõudmisel L.P. puhul 4041,79 eurot ehk 17,11% nõude summast ja O.B.i puhul 3

§ 120

lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt, valides tagatise liigi vastavalt

§-ile

1. Asendustagatise väärtuseks, mis sisaldab ka sundtäitmise kulusid, on L.P. puhul 29 053,87 eurot, A.B.i puhul 27 328,05 eurot ja O.B.i puhul 32 515,70 eurot. Võlgnikud võivad tagatissumma deposiiti kanda, mispuhul on deposiidi väärtuseks 25 012,08 eurot. KOHTU PÕHJENDUSED
2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seaduses sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses.

§ 1361

ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna antud juhul seadus ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata. 3.

§ 1361

lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada

§ 130lõikes 1 sätestatud täitetoimingud.

Maksuhalduril on muu hulgas õigus taotleda käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke kandmist kinnistusraamatusse või muusse vararegistrisse puudutatud isiku nõusolekuta ning kinnisasjale hüpoteegi seadmist asjaõigusseaduses sätestatud kohtuliku hüpoteegi regulatsiooni kohaselt (

§ 130

lg 1 p-d 1 ja 2).

§ 1361

lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel.

§ 1361

lg 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse või vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust. 4. Kontrollinud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust, leiab kohus, et taotlus vastab

§ 1361lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud.

Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused.

§ 1361

lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu käeso4

§ 1361

lg-s 1 sätestatud eeldus, et maksuhaldur peab kontrollima maksude tasumise õigsust ja kontrolli tulemusena määratakse maksusumma. Praegu on taotleja kinnitanud, et alustab loataotlusega L.P., A.B.i ja O.B.i suhtes vastutusmenetlust, mille tõenäoliseks tulemuseks on vastutusotsuse koostamine, kuna endised juhatuse liikmed on rikkunud

§-is 8 sätestatud kohustusi. Vastutusotsusega määratakse asjaomastele isikutele tasumiseks 25 012,08 eurot. Maksuhaldur on juba kontrollinud BBP maksude tasumise ja deklareerimise õigsust. Maksukohustuse täitmine maksukohustuslase varade arvelt on osutunud võimatuks. Äriühingul puudub registervara ning selle kontodel pole piisavalt vahendeid. Samuti ei ole äriühingult oodata kasumi tekkimist, arvestades, et viimati deklareeriti käibemaksu ja töötajaid 2015. a märtsis. Vastutusmenetlus võib alata halduskohtule loataotluse esitamisega (vt Riigikohtu 14.05.2013 määrus nr 3-3-1-7-13, p 12). Taotluses välja toodud asjaolude pinnalt ei saa kohus väita, et vastutusotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. BBP maksuvõla tekkimise ajal olid juhatuse liikmed L.P., A.B. ja O.B.. Asjaomased isikud deklareerisid teadlikult ühendusesisest kauba soetamist ning edasimüüki ebakorrektselt. Seda on L.P. oma 04.12.2015 selgitustes ka sõnaselgelt kinnitanud. Sellisena on võimalik juhatuse liikme kohustuste süüline rikkumine ning L.P., A.B.i ja O.B.i vastutus äriühingu maksuvõla eest. Lisaks ei esine ükski

§ 96lg-s 6 nimetatud alustest, mis välistaks vastutusotsuse tegemise.

Maksusumma on määratud, see ei ole aegunud, maksuvõlga ei ole kustutatud, äriühing eksisteerib jätkuvalt ning on õigusvõimeline. 6.

§ 1361

lg 1 kohaldamine eeldab, et maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks ning et sundtäitmise võimatus tuleneb maksukohustuslase tegevusest. Kohus leiab, et on täidetud eeldus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus nõustub taotleja hinnanguga, et asjaomaste isikute käitumine BBP juhatuse liikmena ning teadlikult ebaõigete andmete esitamine viitab L.P., A.B.i ja O.B.i võimalikule suhtumisele avalikõiguslikesse kohustustesse ega välista sarnase käitumise tulevikus jätkumist, näiteks maksukohustuse vältimiseks enda vara võõrandamise näol. Isikud ei ole näidanud initsiatiivi maksusumma tasuda. Siinkohal on kohus seisukohal et ka soov maksusumma ajagraafiku alusel võrdsetes osades tasuda ei näita isikute koostöövalmidust (L.P. 04.12.2015 ütlused, tl 9) ja ei välista maksukohustusest kõrvalehoidumist. Nimelt ei ole isikud pärast 10.12.2015 kirjavahetust maksuhalduri päringutele enam vastanud. Veelgi enam, isikute ja maksuhalduri vahel oli lepitud kokku kokkusaamine 09.12.2015 maksuhalduri ruumides, ent isikud ega nende esindaja K. Noor kokkusaamisele ei ilmunud. L.P., A.B. ja O.B. ei ole individuaalselt ajatamistaotlusi esitanud. Veelgi enam, O.B.i korteriomandile on seatud hüpoteek K. Noore kasuks kolm päeva enne parandusdeklaratsiooni esitamist summas 50 000 eurot. Hinnanud neid asjaolusid kogumis, leiab kohus, et maksuvõla sundtäitmine võib tulevikus osutuda oluliselt raskemaks või muutuda võimatuks ning peab seda tõenäosust piisavaks, et anda täitetoiminguteks, s.o kohtuliku hüpoteegi seadmiseks ja keelumärke kandmiseks, luba. Kohus peab põhjendatuks anda luba võimalike solidaarvõlgnike vara suhtes täitetoimingute tegemiseks sh suuremas ulatuses, kui on arvatavast määratav maksukohustus. Kui selgub, et isiku, kelle varaga solidaarkohustus tagatakse, suhtes tegelikult vastutusotsust ei koostatagi, võivad selleks ajaks olla juba teised isikud oma vara võõrandanud või muul viisil selle arvelt maksukohustuse tagamise võimatuks muutnud. Muu hulgas nähtub taotluse lisadest, et O.B.i kinnistule on ligikaudu kuu aega tagasi, vahetult enne L.P. poolt ajatamissoovi väljendamist seatud K. Noore kasuks hüpoteek, kes on samaaegselt isikute esindaja maksumenetluses. Sellega on oluliselt vähendatud sundtäitmise võimalusi. Kohus ei nõustu sellega, et maksuhaldur kui tulevane võimalik võlausaldaja peab kohtlema soli5

§ 120lg 1 p 3, § 121 ja § 122 kohase tagatise.

8. Kohus leiab, et taotleja põhjendusi ja valitud täitetoimingut arvestades on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna ennetavate meetmete rakendamata jätmise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või muutuda koguni võimatuks. Seega vastab taotlus üldjoontes seaduses sätestatud nõuetele ja tuleb rahuldada. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Sullin 6