Obsah (5)

§ 7§ 6§ 8§ 25§ 15

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp Määruse tegemise aeg ja koht 14. oktoober 2013 Tartu Tsiviilasja number 2-13-13195 Tsiviilasi Bigbank

) § 7 lg 1 p 1 kohaselt riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma. Riigi õigusabi taotlusest nähtub, et taotleja ei vaidle hagile vastu, vaid soovib soodsat kokkulepet võlgnevuse tasumiseks. Haginõude tunnistamise korral, ei ole vajalik riigi õigusabi korras esindaja määramine. Ka maksegraafiku kokkuleppimisel ei ole tegemist juriidiliselt niivõrd keeruka olukorraga, mis vajab taotlejale tingimata riigi arvel advokaadi määramist. Seega on taotleja ise võimeline oma õigusi kaitsma. Samuti ei oleks antud juhul alust isikut täielikult vabastada riigi õigusabi eest tasumisest, seega kaasneks taotluse rahuldamisega taotlejale täiendavad kulud, mis tuleb riigile hüvitada seoses õigusabi määramisega. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. T. Palk esitas Tartu Maakohtu
2. juuni 2013 määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja määrata enda õiguste kaitseks riigi õigusabi. Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) vajaks T. Palk siiski riigi õigusabi, kuna tal puuduvad enda esindamiseks vajalikud teadmised ja oskused. Taotlejal puudub juriidiline haridus ja piisav väljendusoskus. Seda näitab ka riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmine; 2) ei võimalda taotleja majanduslik olukord õigusabi eest tasuda. Kutsehaiguse tõttu ei saa taotleja enam töötada. T. Palk kasvatab kahte alaealist last, üürib üksi oma perele elukohta ning katab kõik kulud, puudub isiklik elamispind või muu vara. Lähedastelt sugulastelt abi paluda ei saa, kuna nad on surnud. Laste isast on taotleja lahus ning isa toetab lapsi minimaalselt. Käendaja S. Palgil on samuti alaealised lapsed ning puudub väärtuslikum vara; 3) on hageja nõude puhul intressid liiga kõrged ja ületavad mitmekordselt laenatud summat. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus on seisukohal, et Tartu Maakohtu
4. juuni 2013 määrus tuleb tühistada

§ 7lg 1 p-i 1 ebaõige kohaldamise tõttu. Ringkonnakohus rahuldab T. Palgi määruskaebuse ja teeb Ts

MS § 667 lg 2 esimese lause kohaselt asjas ise uue määruse. 5. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu määruse põhjendustega riigi õigusabi andmisest keeldumise osas. Maakohus on valesti kohaldanud

§ 7

lg 1 p-i 1 ja leidnud, et kuna kostja 1 soovib vaid soodsat kokkulepet võlgnevuse tasumiseks, ei ole talle riigi õigusabi määramine vajalik, kuna isik suudab ise oma õigusi kaitsta. Riigi õigusabi taotlusest ja 2

1. juunil 2013 esitatud määruskaebuse põhjendustest lähtuvalt on T. Palk soovinud riigi õigusabi muuhulgas ülikõrge intressimäära vähendamiseks. Tegemist võib olla TsÜS § 86 kohaldamise juhtumiga, mille puhul ei saa ilma õigusteadmisteta isikult oodata, et ta suudaks ise oma õigusi kaitsta. Maakohus on ka ekslikult asunud seisukohale, et kostja 1 on haginõuet tunnistanud. Toimiku materjalidest nähtuvalt ei ole kostjad veel hagile vastanud.
2. Järgnevalt võtab ringkonnakohus seisukoha T. Palgi riigi õigusabi taotluse osas.

§ 6

lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Kohtule esitatud riigi õigusabi taotluse kohaselt elab T. Palk koos kahe alaealise lapsega. Tema kuue kuu keskmine töötasu on 859 eurot kuus, lisaks saab taotleja pensioni 140,81 eurot kuus ja puudetoetust 47,05 eurot kuus. Taotleja alaealised lapsed saavad kumbki sotsiaaltoetust 19 eurot kuus. Seega on taotleja ja tema perekonnaliikmete keskmiseks sissetulekuks kuus 1084,86 eurot. Taotleja ja temaga koos elavate perekonnaliikmete vältimatud püsikulutused ühes kuus on korteri üür summas 300 eurot, kommunaalkulud keskmiselt 170 eurot, kulutused toidule 400-500 eurot, kulutused transpordile kokku 68 eurot (45 eurot ühe lapse koolibuss, 6 eurot ja 17 eurot kuupiletid), sidekulud 30 eurot, kultused tervishoiule 25-40 eurot. Muude vältimatute püsikulude hulka kuulub taotlejal elekter 35-40 eurot, internet 13 eurot, laste ekskursioonid 30+30 eurot, riided ja jalanõud 100-200 eurot.

§-s 7 toodud aluseid riigi õigusabi andmisest keeldumiseks ei esine. Esitatud andmetest nähtub, et taotleja ei ole täielikult maksejõuetu, kuid tema sissetulekuid ja vältimatuid püsikulutusi arvestades oleks asjatundliku õigusteenuse eest tasumine tema jaoks ülemäära raske. Ringkonnakohus annab taotlejale tema majanduslikku seisundit ning vaidluse iseloomu arvestades riigi õigusabi. Kuna taotlejal on olemas regulaarne sissetulek, tuleb talle riigi õigusabi anda

§ 8p-i 3 alusel kohustusega osamaksetena hüvitada riigi õigusabi ja kulud.

Taotleja majandusliku seisundit arvestades peab ringkonnakohus põhjendatuks riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamist täies ulatuses kuue osamaksena. Osamaksete suuruse ja hüvitamise täpse korra määrab kohus kindlaks pärast asjas lõpplahendi jõustumist, kui on selgunud riigi õigusabi kulutuste suurus. 7. Määruskaebuses on taotleja avaldanud, et ei saa kutsehaiguse tõttu enam töötada. Ringkonnakohus selgitab taotlejale, et kui tema majanduslik olukord menetluse jooksul halveneb, võib ta

§ 25

lg 3 alusel esitada kohtule taotluse õigusabikulude hüvitamise ulatuse ja osamaksete suuruse muutmiseks. 8.

§ 15lg 8 ja Ts

MS § 191 lg 1 teise lause kohaselt ei saa käesoleva määruse peale edasi kaevata. Üllar Roostoja Viivi Tomson Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 3