2-12-35577/58

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2013 Tartu Tsiviilasja number 2-12-35577 Tsiviilasi J.V. hagi A.V. vastu abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks Hagi tagamise avalduse lahendamine Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
2. detsembri 2012 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A.V. määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende Määruskaebuse esitaja (kostja) – A.V. (ik: XXX) Vastustaja (hageja) – J.V. (ik: XXX), esindaja Valeriy Gimaev esindajad RESOLUTSIOON
3. Tühistada Viru Maakohtu
4. detsembri 2012 määrus ja teha asjas uus määrus, millega jätta J.V. hagi tagamise avaldus rahuldamata.
5. Rahuldada määruskaebus. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule alates kättetoimetamisest. ASJAOLUD edasi kaevata 15 päeva jooksul määruskaebuse meentlusosalisele
6. J.V. esitas 07.09.2012 maakohtule A.V. vastu hagi abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks. Hageja palus ühisvara jagamisel jätta AS-ga SEB sõlmitud laenulepingust nr L070000471 tulenevad kohustused kostja kanda ning kohustada kostjat tagama laenulepingust nr L070000471 tulenevate kohustuste täitmist hüpoteegiga või muu sarnase tagatisega ja vabastada hageja lahusvarasse kuuluv korteriomand Narvas Puškini 2-40 hüpoteegi alt; jätta sõiduauto Audi A2 kostja ainuomandisse; jätta OÜ-ga Ehital Liising sõlmitud laenulepingust nr J57720T07L tulenevad kohustused hageja kanda. Hagiavaldusega koos esitas hageja hagi tagamise avalduse, milles palus esialgselt reguleerida vaidlusalust õigussuhet selliselt, et kuni käesolevas menetluses kohtuotsuse langetamiseni kannab AS-ga SEB sõlmitud laenulepingust tulenevad kohustused kostja ja OÜ-ga Ehital Liising sõlmitud laenulepingust tulenevad kohustused hageja. Avalduse kohaselt on mõlemad laenulepingud tagatud hageja lahusvarasse kuuluvatele korteriomanditele seatud hüpoteekidega. Hageja sissetulek ei võimalda enam laenulepingutest tulenevaid kohustusi täita. Kohustuste täitmata jätmisega võib kaasneda laenuandjate poolt õiguskaitsevahendite rakendamine viiviste ja trahvide näol. Krediidiasutused võivad ka laenulepingud üles öelda ning rahuldada oma nõuded hüpoteegiga koormatud korteriomandite arvel ehk hagejal on risk kaotada oma omand, millega võib kaasneda oluline kahju hagejale. 19.10.2012 muutis hageja hagiavaldust ning palus ühisvara jagamisel jätta mõlemast laenulepingust tulenevad kohustused hageja kanda ja välja mõista kostjalt hüvitis ühisvarasse kuuluvate kohustuste täitmisest vabanemise eest; jätta sõiduauto Audi A2 hageja ainuomandisse kohustusega hüvitada kostjale hüvitis ühisomandiosa kaotuse eest. MAAKOHTU LAHEND
7. Viru Maakohus rahuldas
8. detsembri 2012 määrusega hagi tagamise avalduse ning määras hagi tagamise korras AS-ga SEB sõlmitud laenulepingust nr L070000471 tulenevad kohustused kanda A. V ja OÜ-ga Ehital Liising sõlmitud laenulepingust nr J57720T07L tulenevad kohustused kanda J. V. Määruse kohaselt on hagi tagamise taotlus avalduses toodud asjaoludega piisavalt põhistatud ning kuulub juhindudes TsMS § 377 lg 1; § 377 lg 2 ja § 378 lg 4 sätetest rahuldamisele. Kohus pidas vajalikuks menetluse ajaks reguleerida AS-ga SEB ja OÜ-ga Ehital Liising sõlmitud laenulepingutest tulenevate kohustuste täitmist. Arvestades hagi tagamise avalduses toodud asjaolusid, oli kohus arvamusel, et hagi tagamise korras AS-ga SEB sõlmitud laenulepingust tulenevate kohustuste jätmine kostja kanda ning OÜ-ga Ehital Liising sõlmitud laenulepingust tulenevate kohustuste jätmine hageja kanda on vajalik ja proportsionaalne hagi tagamise abinõu. Laenulepingutest tulenevate kohustuste täitmise reguleerimine ei riiva oluliselt kostja huvisid ning ei ole kostjale põhjendamatult koormav, kuna kostja on samuti laenusaaja, kellel on pankade ees laenu tagastamise kohustus. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
9. A. V esitas määruskaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu
10. detsembri 2012 määruse tühistamist. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) kohaldas kohus vääralt TsMS § 377 lg-t 2, mille vajalikuks tingimuseks on sellise hagi esitamine, mille eesmärgiks ei ole rahaline nõue kostja vastu. Hageja esitatud ühisvara jagamise nõue, milles palutakse kostjalt välja mõista hüvitis kohustuste täitmisest vabanemise eest, on rahaline nõue; 2) kohaldas kohus vääralt TsMS § 378 lg-t
11. Esialgsest hagist lähtudes võinuks ilmselt eeldada sama kohustuse panemist kostja kanda tulevase kohtuotsusega. 19.10.2012 esitas 2 hageja aga muudetud hagiavalduse, milles palus jätta mõlema laenu maksekohustus tema kanda ja kostjale panna kohustus maksta hagejale hüvitis laenukohustustest vabanemise eest. Kohus ei arvestanud hagi muutmisega. Määrusega pandi kostja kanda kohustus, mida tulevase kohtuotsuse kohaselt peab täitma hageja, mis koormab kostjat ilmselt suuremal määral, kui hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades saaks pidada põhjendatuks; 3) esitati kostja vastu rahaline nõue, vastavalt TsMS § 378 lg 4 viimasele lausele tuleb rahalise nõudega hagi tagamisel arvestada hagi hinda. Määruses on hagi hind nimetamata. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
12. J. V vaidleb määruskaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) esitas hageja hagi abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks, mis ei ole rahalised nõuded. Rahalised nõuded kostja vastu on seotud ühisvara jagamise nõudega. Seega tegemist ei ole iseseisva rahalise nõudega hagiga ning kohus kohaldas õigesti TsMS 377 lg-t 2; 2) koormab hagi tagamise abinõu kostjat niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks, seda enam, et kohus jättis teisest laenulepingust tulenevad kohustused hageja kanda. Esiteks ei saa praegu kindlalt väita, et tulevase kohtuotsusega kannab AS-ga SEB sõlmitud laenulepingust tulenevad kohustused hageja. Kostja märgib vastuses hagile, et esitab vastuhagi. Teiseks on poolte ühisvara jagamata. See tähendab, et tegemist on poolte ühiskohustustega, mida abikaasad peavad kandma ühiselt; 3) ei sätesta seadus, et hagi tagamise määruses tuleb nimetada hagi hind. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud. Viru Maakohtu
14. detsembri 2012 määrus tuleb tühistada ning ringkonnakohus teeb asjas uue määruse, millega jätab J. V hagi tagamise avalduse rahuldamata.
15. Asja materjalidest nähtuvalt esitas J. V maakohtule hagi A. V vastu abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks. Koos hagiavaldusega esitas hageja maakohtule hagi tagamise avalduse, milles palus TsMS § 377 lg 2 järgi reguleerida esialgselt pooltevaheline õigussuhe selliselt, et kohtumenetluse ajal täidab AS-ga SEB Pank sõlmitud laenulepingust tulenevad kohustused A. V ja OÜ-ga Ehital Liising sõlmitud laenulepingust tulenevad kohustused täidab J. V. Maakohus rahuldas vaidlustatud määrusega hageja taotluse. Ringkonnakohus leiab, et maakohus kohaldas ebaõigesti TsMS § 377 lg-t 2 ning seetõttu tuleb maakohtu määrus tühistada.
16. Kehtiva TsMS § 132 lg 4 p 5 järgi loetakse ühisvara jagamise nõuet mittevaraliseks üksnes hagihinna tähenduses. Sisuliselt on ühisvara jagamise nõude puhul tegemist rahalise nõudega ning maakohus on hagi tagamise avalduse lahendamisel lähtunud hageja ekslikust seisukohast, et ühisvara jagamise puhul ei ole tegemist rahalise nõudega. Sellest tulenevalt ei kohaldu ühisvara jagamise nõudele TsMS § 377 lg-s 2 sätestatud vaidlusaluse õigussuhte esialgse reguleerimise regulatsioon, milline eeldab hagi esemena mitterahalist nõuet. Rahalise nõude puhul tuleneb hagi tagamise alus TsMS § 377 lg-st 1, mille kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. TsMs § 381 lg 2 kohaselt peab hageja hagi tagamise aluseks olevaid asjaolusid põhistama ning nendest peab nähtuma, miks hageja ei saa oma nõuet kostja vastu pärast kohtulahendi saamist sundtäitmise teel teostada. 3 Käesoleval juhul hageja esitatud seisukohtadest selliseid asjaolusid ei nähtu. Kuna hageja on jätnud hagi tagamise aluse põhistamata, siis tuleb hagi tagamise avaldus jätta rahuldamata. Ringkonnakohus märgib, et muudetud hagiavalduse kohaselt soovis hageja jagada laenukohustused selliselt, et nii AS-ga SEB Pank kui OÜ-ga Ehital Liising sõlmitud laenulepingustest tulenevad kohustused jäävad hagejale. Seega on hageja ise nõus täitma mõlemast laenulepingust tulenevaid kohustusi ning hageja põhistustest ei nähtu, kuidas ühest laenulepingust tulenevate kohustuste panemine kostjale kohtumenetluse ajaks aitaks kaasa kohtuotsuse täitmisele.
17. Ringkonnakohus märgib, et hagi tagamise avalduse rahuldamata jätmine ei võta hagejalt õigust asjaolude muutumise korral esitada maakohtule uus hagi tagamise avaldus. Kersti Kerstna-Vaks Andra Pärsimägi 4 Üllar Roostoja