Obsah (5)
§ 1046§ 1047§ 131§ 1045§ 134KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Kai Kullerkupp Määruse tegemise aeg ja koht 5. september 2013.a, Tartu Tsiviilasja number 2-13-23797 Tsiviilasi G.K.
-ga kaitstud õigus. Samuti ringkonnakohtule 01.07.2013.a esitatud käsikirjalises avalduses kinnitavad määruskaebuse esitajad, et soovivad kaitsta oma au ja väärikust olukorras, kus neid süüdistatakse tegudes, mida nad toime ei ole pannud ja nende väidetava tegevuse kohta ei ole esitatud mingeid tõendeid. Vastustaja seisukohad 4. Vastustaja M.K. palus jätta määruskaebus rahuldamata. Samuti palus vastustaja kõrvaldada menetlusest määruskaebuse esitajate lepinguline esindaja Sergei Desjatnikov. Vastustaja leidis, et: 1) maakohus keeldus õigesti hagiavalduse menetlusse võtmisest, kuna vastustaja ei ole hagejate õigusi rikkunud. Vastupidi, Tartu Ringkonnakohtu menetluses oli ja nüüd on juba Riigikohtus tsiviilasi nr 2-13-11078, kus vastustaja on taotlenud määruskaebuse esitajate suhtes lähenemiskeelu kehtestamist, mida ka Tartu Maakohus ja osaliselt Tartu Ringkonnakohus on teinud. Hagiavalduse ja määruskaebuse sisust tulenevalt on ilmne, et määruskaebuse esitajad soovivad uue tsiviilasja alustamisega käsitleda asjaolusid, mis on Riigikohtu menetluses oleva tsiviilasja nr 2-13-11078 sisuks; 2) on määruskaebuse esitajad esitanud sarnased väited juba kirjalikult nii Tartu Ringkonnakohtule (samuti said nad oma seisukohti esitada kirjalikult ja suuliselt tsiviilasja nr 2-13-11078 menetluse raames Tartu Maakohtus) ning ka Riigikohtule ning nüüd on määruskaebuse esitajad esitanud kohtule hagi ja määruskaebuse sooviga ümber lükata teises kohtuasjas tõendamist leidnud asjaolusid; 3) vaatamata sellele, et lisandunud on küll mittevaralise kahju nõue, on hagiavalduse näol tegemist menetlusdokumendiga, mille eesmärgiks on menetleda juba Tartu Maakohtus kaotatud vaidlust teise nurga alt; 4) kohaldades analoogiat TsMS § 428 lg 1 p-ga 2 saab kohus lõpetada menetluse ka asjas, mille osas ei ole küll jõustunud lahendit, kuid mille menetlus on pooleli (tsiviilasi nr 2-13-11078 Riigikohtus). Ei ole mõeldav, et üks pool esitab tsiviilasja liikumisel teise või kolmanda astme kohtusse esimese astme kohtule samadel või sarnastel alustel hagiavalduse. TsMS § 200 lg 2 kohaselt ei lubata menetlusosalisel ega tema esindajal või nõustajal õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. Käesoleval juhul on määruskaebuse esitajad ja nende esindaja soovinud kohut eksitada ning esitanud sarnaselt kaotatud tsiviilasjale uue hagi – õiguslikud alused on küll osaliselt erinevad, kuid nende eesmärk on ikkagi lükata ümber teises tsiviilasjas juba tuvastamist leidnud asjaolud; 4
(7)5) juhul kui kohus otsustab jätkata käesoleva määruskaebuse edasist menetlemist, tuleks vastustaja taaskordselt tõendada juba varasemas tsiviilasjas tuvastatud asjaolusid. Vastustaja on seisukohal, et teises tsiviilasjas tõendatud asjaolu suhtes peab tõendamiskoormise kandnud pool saama kindluse, et ta mingeid asjaolusid enam tõendama ei pea; 6) määruskaebuse esitajatel on võimalus tsiviilasjas nr 2-13-11078 esitada omapoolsed seisukohad jätkates vaidlust kõrgema astme kohtus. Õigussüsteemi toimimise olemusest tulenevalt ei ole loogiline alustada teises kohtuastmes olevas tsiviilasjas tuvastatud asjaolude vaidlustamiseks uut vaidlust esimese kohtuastme tasandil.
- Vastustaja palus ühtlasi TsMS § 45 lg 2 alusel kõrvaldada menetlusest määruskaebuse esitajate lepinguline esindaja Sergei Desjatnikov. Vastustaja on seisukohal, et hagiavaldus ja määruskaebus on esitatud tema vastu kantuna määruskaebuse esitajate põhjendamatust vihavaenust ja vimmast, mida toetab ja suunab nende esindaja soov sellel alusel tulu teenida. Faktiliselt on nii esitatud hagiavaldus kui ka määruskaebus asjatundmatud, vastuolulised ning tõendamata. Vaatamata sellele, et määruskaebuse esitajate esindaja on nende esindaja ka tsiviilasja menetluses, kus vastustaja taotleb lähenemiskeelu määramist ning esindajale on teada kõik asjaga seotud asjaolud, on ta koostanud ja esitanud kohtule hagiavalduse ja seejärel määruskaebuse vastustaja vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja mittevaralise kahju nõudes. Heade õigusteadmistega ning mõistliku inimese eetiliste tõekspidamistega esindaja ei oleks taolise hagiavalduse ja määruskaebuse koostamisel ja selle esitamise soovitamisel osalenud. Tegemist on ilmselgelt alusetute ja pahatahtlike menetlusdokumentidega, millele pole lisatud mitte ühtegi tõendit, mis nendes esitatud väiteid tõendaksid. S. Desjatnikov on määruskaebuse esitajate nõustamisel tekitanud neis põhjendamatu tunde, et vastustajalt on võimalik nõuda mittevaralist kahju ning kohustada teda ümber lükkama faktilisi asjaolusid. Vastustaja leiab, et selline esindaja käitumine on ebaaus, ebamõistlik ning vastutustundetu. Selle eesmärgiks saab olla ainult soov vastustajale kannatusi põhjustada ning määruskaebuste esitajate kinnisidee „vastustaja kahjustamise“ pealt teenida raha. Ringkonnakohtu seisukoht ja põhjendused
- Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb menetlusnormi olulise rikkumise tõttu TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada. G.K. ja V.H. määruskaebus tuleb rahuldada ja tsiviilasi saata Tartu Maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.
- Hagejad (määruskaebuse esitajad) esitasid maakohtule hagiavalduse ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks. Maakohus keeldus hagiavalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 alusel, viitega TsMS § 371 lg 2 p-le 2 leides, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset. Maakohus põhjendas keeldumist asjaoluga, et hagejad nõudsid andmete ümberlükkamist, mis on kostja poolt esitatud tsiviilasjas nr 2-13-11078 (hagita menetlus samade poolte vahel lähenemiskeelu kohaldamiseks). Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et hagi ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ei ole võimalik menetleda iseseisva avaldusena ebaõigete andmete ümberlükkamiseks, kuna hagejad on vaidlustanud tsiviilasja nr 2-13-11078 avalduse aluseks olevad asjaolud.
- Hagi menetlusse võtmisest keeldumine TsMS § 371 lõike 2 järgi tähendab hagi tagasi lükkamist kohtu antava materiaalõigusliku hinnangu alusel, lähtudes eeldusest, 5
(7)et hagis esitatud faktilised asjaolud vastavad tõele. Seega tuleb kohtul nimetatud sätte kohaldamisel kontrollida, kas hagejate esitatud faktiliste asjaolude õigsust eeldades oleksid täidetud haginõuete aluseks olevate õigusnormide materiaalsed eeldused. Vaidlustatud kohtumäärusest ei nähtu, et maakohus oleks analüüsinud hagejate esitatud nõudeid, teinud kindlaks nende nõuete materiaalõigusliku aluse (asjaomased õigusnormid) ning andnud oma hinnangu, kas hagiavalduses esiletoodud faktide õigsuse korral oleks nõuete rahuldamine võimalik. 9. Hagejad on esitanud kaks nõuet: esiteks, lükata ümber kostja poolt avaldatud ebaõiged andmed, ja teiseks, mõista kostjalt välja mittevaralise kahju hüvitis. Hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamisel tuli kohtul seega mõlemad nõuded õiguslikult kvalifitseerida ja kummagi nõude puhul eraldi kontrollida nende nõuete rahuldamise võimalikkust või välistatust. Seejuures tuleb arvestada ka kohtu selgitamiskohustust hagimenetluses, mille tulemuseks võib olla hagi täpsustamine või parandamine. Kolleegium märgib, et isiku au teotamine ja maine kahjustamine on võimalik nii väärtushinnangu, sealhulgas ebakohase väärtushinnangu (
§ 1046
lg 1) kui ka tegelikkusele mittevastava asjaolu õigusvastase avaldamisega (
§ 1047lg 2).
Nõude põhjendatuse hindamisel tuleb kohtul seega muuhulgas võtta seisukoht, kas kostja poolt avaldatu näol oli tegemist andmetega (faktiväidetega) või väärtushinnangutega (vrd ka Riigikohtu otsus nr 3-2-1-166-12 p 11-12). Hagiavalduses loetletud episoodide hulgas võib seejuures olla nii faktiväiteid kui väärtushinnanguid. 10. Au teotamise korral tuleb eristada kaht koosseisu: esiteks au teotava ehk ebakohase väärtushinnangu avaldamine (
§ 1046
lg 1) ning au teotava tegelikkusele mittevastava asjaolu avaldamine (
§ 1047lg-d 1 ja 2, vrd Riigikohtu otsus nr 3-2-153-07 p 18).
Ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise nõude peamiseks materiaalõiguslikuks aluseks on
§ 1047
lg 4, mille kohaselt on isikul, kelle kohta on avaldatud ebaõigeid andmeid, lisaks §-st 1043 tulenevale kahju hüvitamise nõudele võimalik nõuda ka ebaõigete andmete ümberlükkamist sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane.
§ 1047
kohaldamisel tuleb muuhulgas hinnata, kas faktiväiteid on alust lugeda kostja poolt avaldatuks. Riigikohtu praktika (RKTKo 3-2-1-95-05 p 25) kohaselt mõeldakse andmete avaldamise all mis tahes tegu või tegevusetust, mille tulemusena saavad andmed avalikkusele kättesaadavaks. Ringkonnakohus leiab, et ebakohaste väärtushinnangute või ebaõigete faktiväidete avaldamise korral näeb õiguskord üldjoontes ette võimaluse saada õiguskaitset, seega on tegemist õiguskorras kaitstava õigushüvega. Õiguskaitse andmist ei välista iseenesest asjaolu, et väidete aluseks olevad asjaolud ja nende tõendatus on vaidluse all teises tsiviilasjas (hagita menetluses). Kolleegium märgib, et lähenemiskeelu kohaldamisele suunatud hagita menetluses ei ole isikutel põhimõtteliselt võimalik kaitsta ennast ebaõigete andmete või väärtushinnangute avaldamisega kaasnevate võimalike kahjulike tagajärgede eest, mistõttu ei saa välistada võimalust pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse. Küll aga tuleb kohtul nõude rahuldamise ühe vajaliku eeldusena hinnata seda, kas andmed on kostja tegevuse tulemusena saanud kättesaadavaks avalikkusele. 11. Maakohtu määrusest ei nähtu põhjendusi selle kohta, miks kohus ei pidanud võimalikuks menetleda hagejate nõuet mittevaralise kahju hüvitise saamiseks. Tulenevalt TsMS § 463 lg 2 ja 436 ning § 465 lg 2 p 8 koostoimest ei vasta määrus seega kohtulahendi seaduslikkuse ja põhjendatuse nõudele. 6
(7)Ringkonnakohus märgib, et nii au teotava väärtushinnangu kui ka muude isiklike õiguste rikkumise korral on kannatanul põhimõtteliselt õigus nõuda talle tekitatud varalise või mittevaralise kahju hüvitamist (
§ 131ja § 134 lg 2).
Mittevaralise kahju rahalise hüvitamise kohustuse tekkimine
§ 1045
lg 1 p 4, § 1046 ja § 1047 lg-te 2 ja 3 alusel eeldab mh seda, et kõnealused andmed on hageja au teotavad ja au teotavate andmete avaldamine on õigusvastane (vrd Riigikohtu otsused nr 3-2-1-83-10 ja 3-2-1-169-11). Isikuõiguste rikkumisega tekkinud mittevaralise kahju hüvitamise nõude suuruse põhjendatust tuleb hinnata
§ 134lg 2 alusel.
- Vastusena vastustaja taotlusele kõrvaldada menetlusest määruskaebuse esitajate lepinguline esindaja Sergei Desjatnikov märgib ringkonnakohus, et ei näe selle taotluse rahuldamiseks käesolevas menetlusstaadiumis alust. Ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse, mis ei anna alust pidada esindaja poolt osutatud õigusteenust ilmselgelt ebakvaliteetseks.
- Menetluskulude jaotus tuleb TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt lahendada maakohtul. Üllar Roostoja /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/ 7
(7)