KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson Määruse tegemise aeg ja koht 14. november 2013 Tartu Tsiviilasja number 2-13-17358 Tsiviilasi A.A., A

) § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata, sest taotluse esitaja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Elatise nõude menetlemiseks ei vaja isik õigusteadmisi, sest hagi rahuldamise või mitterahuldamise eeldused on tavapärased igapäevased faktilised asjaolud, mille esitamisega tuleb isik ise toime. Seadusandja on kujundanud elatise asjade menetluse nii lihtsaks, et igaüks on võimeline selles isiklikult osalema ja puudub vajadus õigusabi järele. Kohus peab selgitama elatise nõudes pooltele ka juriidilisi küsimusi, selgitama, milliseid tõendid nad peaks veel esitama või vajadusel koguma neid ise, kui saab poolelt vihje, et võiks olla mingi asjaolu, mis omab asja lahendamisel tähtsust. Maakohus möönis, et õigusabi järgi võiks olla vajadus, kui selgub, et tegemist oleks erandlike asjaoludega (nt selgub, et lapsel endal on piisavalt vara; et ongi vaidlus lapse väga suurte ja erakorraliste kulude üle; selgub vanemate väga erinev majanduslik seis jne), kuid käesolevalt sellist olukorda ei nähtu. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. A.K. esitas määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu
2. oktoobri 2013 määruse ja teha uue määruse, millega rahuldada kostja riigi õigusabi taotlus ning määrata kostja esindajaks Advokaadibüroo Lillo & Parterid advokaat Janar Kuus. Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt ei ole riigi õigusabi andmisest keeldumine põhjendatud. Kostja puhul ei ole tegemist isikuga, kes saaks iseseisvalt hakkama oma õiguste kaitsmisega. Kostja on kasvanud üles venekeelses keskkonnas ning valdab eesti kirjakeelt halvasti, mistõttu on eestikeelsete dokumentide koostamine tema jaoks raske. Samuti ei võimalda kostja haridustase tal piisavalt aru saada kohtu esitatavatest dokumentidest ning selles toodud õiguslikest põhjendustest. Käesoleval juhul on elatise nõue kompleksse õigusvaidluse osa, sest kostja vastu on esitatud lisaks hagi abielu lahutamiseks (tsiviilasi nr 2-13-17333), algatatud hagita menetlus laste ainuhoolduse saamiseks (tsiviilasi nr 2-13-23437) ning seatud kostjale ajutine lähenemiskeeld A.K. ja poolte ühiste laste suhtes (kriminaalasi nr 1-13-3294). Seega on tegemist keerulise asjaga, mille lahendamiseks on kostjale vaja õigusabi. Kohtuvaidluste tõttu on oluliselt halvenenud kostja tervislik seisund ning ka sellest tulenevalt ei tule ta ise enda esindamisega toime. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
3. Hagejate seaduslik A.K. vaidleb määruskaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja Tartu Maakohtu
4. oktoobri 2013 määruse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt on kostja võimeline end ise kohtus esindama, tal on keskharidus ning ta valdab eesti keelt. Tegemist ei ole keeruka õigusvaidlusega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu
6. oktoobri
7. a määrus tuleb tühistada ja A.K. taotlus riigi õigusabi saamiseks tuleb saata maakohtule uueks läbivaatamiseks.
8. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et antud juhul on taotleja ise võimeline oma õigusi kaitsma.

§ 2

kohaselt on riigi õigusabi seaduse eesmärgiks kõigile isikutele asjatundliku ja usaldusväärse õigusteenuse õigeaegse ja piisava kättesaadavuse tagamine.

§ 6

järgi võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Eelmärgitud sätetest tulenevalt on riigi õigusabi saamisel määravaks tingimuseks suutmatus tasuda asjatundliku õigusteenuse eest. Samas ei ole majanduslik suutmatus tasuda õigusteenuse eest siiski absoluutne tingimus.

§ 7

sätestab riigi õigusabi andmisest keeldumise alused.

§ 7

lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi juhul, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Otsustamaks selle üle, kas menetlusosaline on kohtumenetluses võimeline ise oma õigusi kaitsma, tuleb eelkõige arvestada, kas menetlusosalisel on oma õiguste kaitsmiseks vajalikud teadmised ja kogemused. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-7-08 punktis 10 leidnud, et juhul kui menetlusosalisel puudub juriidiline haridus, tuleb eeldada, et isikul ei ole vajalikke teadmisi ja kogemusi oma õiguste kaitsmiseks. Käesoleval juhul ei ole kostjal juriidilist haridust. Seetõttu tuleb eeldada, et kostjal pigem puuduvad vajalikud teadmised ja kogemused oma õiguste kaitsmiseks. Ringkonnakohus leiab, et maakohtul puudus käesoleval juhul alus riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmiseks

§ 7lg 1 p 1 järgi.

1. Ringkonnakohus saadab A.K. taotluse riigi õigusabi saamiseks maakohtule uueks läbivaatamiseks. Maakohus ei ole andnud hinnangut riigi õigusabi andmise eeldustele.
2. TsMS § 191 lg 1 kohaselt on edasikaevatav maakohtu või ringkonnakohtu määrus, millega otsustati anda menetlusabi või keelduti menetlusabi andmisest. Kuna käesoleva määrusega saadab ringkonnakohus õigusabi taotluse maakohtule uueks läbivaatamiseks, siis ei ole see edasikaevatav Riigikohtule. /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson