Obsah (5)
§ 76§ 75§ 184§ 392§ 64Kriminaalasi nr 1-13-1681 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 05. veebruar 2016. a Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 28.01.2016. a) Kriminaalasja number 1-13
§ 76lg 5 alusel määrata Andreas Luigele katseaeg tähtajaga kuni 06.02.2017.
a. Kohustada Andreas Luike täitma katseaja jooksul
§ 75
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha 1
(4)vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
§ 75
lg 2 p 2, 21, 4 alusel määrata Andreas Luigele katseajaks järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 3) asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist. Määrus Andreas Luige suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonnale. Vabastada süüdimõistetu kohtumääruse jõustumist. Andreas Luik karistuse kandmiselt peale käesoleva Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Andres Peltser tunnistati süüdi Helsingi I astme kohtu 18.04.2008. a otsusega ja karistuseks mõisteti 9 aastat 3 kuud vangistust. Helsingi Ringkonnakohtu 12.06.2009. a otsusega esimese astme kohtu otsust ei muudetud. Harju Maakohtu 26.03.2013. a kohtumäärusega tunnistati lubatavaks Andres Peltseri suhtes tehtud Soome Vabariigi Helsingi I astme kohtu 18.04.2008. a kohtuotsuse ja Helsingi Ringkonnakohtu 12.06.2009. a kohtuotsuse täitmine Eesti Vabariigis. Andres Peltseri süüteod kvalifitseeriti ümber
§ 184
lg 2 p 1 järgi ja karistuseks mõisteti 9 aastat ja 3 kuud vangistust;
§ 392
lg 2 p 2 järgi ja karistuseks mõisteti 9 aastat vangistust.
§ 64lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 9 aastat ja 3 kuud vangistust.
Kinnipeetava karistusaeg algas 06.11.
- a ja lõppeb 06.02.
- a.
§ 76
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Võimalus tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 17.12.
- a. 15.12.
- a edastas Tartu Vangla kohtule materjalid Andreas Luige ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava Andreas Luige vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistungil prokurör ei osalenud ning sisulist arvamust esitanud ei ole. Prokurör märgib vaid, et nõustub Tartu Vangla iseloomustusega ja ei toeta Andreas Luige tingimisi enne tähtaega vabastamist. Andreas Luik avaldas, et ta soovib enne tähtaega vabaneda. Ta on kaheksa vangis viibitud aasta järel oma järeldused teinud ja seadnud eesmärgid, mille poole püüdleb. Kinnipeetav selgitab, et soovib oma elu muuta. Vanglas koostatud täitmiskava on peaaegu täidetud. Ta ei ole saanud osaleda tööhõives terviseprobleemi tõttu. Kinnipeetava põlv on haige ja sellega seoses tekib vesi põlve. Selle raviks on olemas ka rohud, kuid need on kallid ja vanglas neid ei võimaldata. Alkoholi tarvitas Andreas Luik enda sõnul viimati
- aastal, vajadust alkoholi järgi ei ole. Ka narkootikume ei tarvita. Kinnipeetav tunnistab, et Soomes vanglas olles oli väike libastumine ja tarvitas narkootikume, kuna oli masenduses ning narkootikumid olid kättesaadavad. Eestis karistuse kandmise ajal on samuti üks rikkumine olnud. Veel süüdistati teda narkootikumide tarvitamise ja 2
(4)sissetoomise eest ning pandi lukustatud kambrisse, kus ta pidi viibima kaks kuud. Sellega seoses kriminaalasja ei algatatud, ka distsiplinaarmenetlust ei olnud. Andreas Luik kinnitab, et on 100% kindel, et ta enam ei libastu, ta on seda lubanud endale ja perele. Kaitsja leiab, et Andreas Luigele võiks anda võimaluse vabaneda enne tähtaega. Kui kohus praegu selle võimaluse annab, siis isik oleks üle 8 aasta vangis ikka juba olnud ja natuke rohkem kui aastaks jääks ta kriminaalhooldaja järelevalve alla koos nõuetega, mille kriminaalhooldaja on üles loetlenud oma ettekandes. Isik kinnitas, et on nõus ka elektroonilise järelevalvega. Isik on kõik programmid läbinud. Tal on küll üks distsiplinaarkaristus, kuid kaitsja leiab, et see ei ole sedavõrd tõsine, et isikut ei saaks vabastada. Andreas Luige suhtes on kohaldatud täiendavaid julgeoleku nõudeid, kuid sellele ei ole järgnenud kriminaal- ega distsiplinaarmenetlust ja kaitsja leiab, et kohus ei tohiks seda arvestada. Kaitsja palub vabastada Andreas Luik enne tähtaega ja võimalusel osaliselt võiks kohaldada katseajal elektroonilist järelevalvet. KOHTU SEISUKOHT
§ 76
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Andreas Luik temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud. Andreas Luigel on karistust kanda rohkem kui kaks kuud (
§ 76lg 3).
Seega esinevad formaalsed alused Andreas Luige tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
§ 76
lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Andreas Luik, varasema nimega Andres Peltser, on kriminaalkorras karistatud korduvalt, käesolev vangistus on teine. Varasemalt on ta toime pannud vara- ja isikuvastaseid kuritegusid. Praegu kannab karistust suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise ja salakaubaveo eest. Kuriteo erilist ühiskonnaohtlikkust ning raskust näitab narkootilise aine kogus. Süüdistuse kohaselt Andres Peltser ajavahemikul 05.11.
- a kuni 06.11.
- a koos kahe teise isikuga ebaseaduslikult levitamise eesmärgil on hoidnud müügilao näol oma valduses, toonud ja lasknud tuua Eestist Soome ning vedanud või lasknud vedada Eestist Soome ja Soomes üleandmise eesmärgil suures koguses, s.o 13382 grammi amfetamiini ja 396,8 grammi kokaiini. Kohus leiab, et vaatamata sellele, et Andreas Luik on toime pannud väga kõrge ühiskonnaohtlikkusega kuriteo, võiks käesolevaks ajaks reaalselt kantud vangistus olla piisav, et mõjutada isikut hoiduma edaspidi süütegusid toimepanemast. Vangla esitatud iseloomustusest ning istungil antud ütlustest saab järeldada, et Andreas Luik ka tegelikult soovib oma elu muuta. Vabanemise korral on Andreas Luigel võimalik asuda elama õele kuuluvasse ühetoalisesse korterisse. Töökoha on valmis garanteerima OÜ Fastur, mis tegeleb küttepuudega. Suhted ema ja tema elukaaslase ning õega on toetavad. Nii ema kui õde on valmis kinnipeetavat vabanemisel moraalselt ja materiaalselt toetama. Vabanemisfondi on Andreas Luigel samuti kogunenud vahendid nt esmaseks toimetulekuks või tasumata rahaliste kohustuste täitmiseks. Seega Andreas Luige vabanemisjärgsed elutingimused on head. Karistuse kandmise ajal on kinnipeetav samuti tegelenud kuriteoriske maandava tegevusega ning läbinud sotsiaalprogrammid „Õige hetk“ ja „Agressiivsuse asendamise treening“. Kinnipeetava 3
(4)käitumisele on viimati etteheiteid tehtud 27.03.
- a kui talle määrati distsiplinaarkaristuseks isikliku elektriseadme kasutamise keeld 20 päevaks. Kohtuistungil selgitas Andreas Luik rikkumise asjaolusid. Kohtu hinnangul ei ole tegemist sellise raske rikkumisega, mis seaks kahtluse alla isiku toimetuleku käitumiskontrolliga kaasnevate nõuete täitmisel. Varasema rikkumise kohta, millega kaasnes Tartu Vangla 04.08.
- a käskkirjaga nr 6-1/805 Andreas Luige osas täiendavate julgeoleku abinõude kohaldamine selgitas kinnipeetav, et uurimist alustati kellegi jutu põhjal, kuid sellele ei ole järgnenud kriminaal- ega distsiplinaarmenetlust. Tartu Vangla 10.10.
- a käskkirjaga nr 6-1/1054 lõpetati täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine seoses kohaldamise aluseks olnud asjaolude äralangemisega. Käesolevaks ajaks on Andreas Luik talle määratud 9 aasta 3 kuu pikkusest karistusest ära kandnud enamuse, s.o 8 aastat 3 kuud ning tema vabanemisjärgsed elutingimused on head. Kohus leiab, et ülejäänud karistusajaks käitumiskontrollile allutamine võiks olla Andreas Luige puhul tulemuslikum kui järelejäänud vangistuse lõpuni kandmine. Kriminaalhoolduse näol on süüdimõistetule tagatud pärast pikka vangistust abi kohandumiseks ühiskonnas ning käitumiskontrollile allutamine tagab kohtu arvates ka piisava kontrolli Andreas Luige edasise käitumise üle.
§ 76lg 5 alusel tuleb Andreas Luigele määrata katseaeg kuni 06.02.2017.
a. Samaks tähtajaks peab kohus põhjendatuks allutada Andreas Luik ka
§ 75sätestatud käitumiskontrollile.
Selleks, et vähendada uute kuritegude toimepanemise riske, tuleb Andreas Luigele katseajaks
§ 75
lg 2 p 2 alusel määrata täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi ja
§ 75
lg 2 p 2 1 alusel mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Et vähendada seaduslike sissetulekute puudumisest tulenevaid võimalikke riske, peab kohus vajalikuks määrata ka
§ 75
lg 2 p 4 alusel Andreas Luigele kohustuse asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4
(4)