KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-15-6342 Määruse tegemise aeg ja koht 04.02.2016, Tallinn Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Ele Liiv, Indrek Soots Tsiviilasi TH avaldus lapse suhtes ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja avaldajale üleandmiseks ning lapsega suhtlemise korra määramiseks IM vastuavaldus lapse suhtes ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja avaldajale üleandmiseks ning lapsega suhtlemise korra määramiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 19.10.2015 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik TH määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja (vastuavalduses puudutatud isik): TH (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Peep Rajavere Puudutatud isik (laps): RH (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja määratud korras vandeadvokaat Leino Biin Puudutatud isik (vastuavalduses avaldaja): IM (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja riigi õigusabi korras advokaat Kaja Kiilo Eestkosteasutused: Nissi vald (Nissi Vallavalitsuse kaudu) ja Urvaste vald (Urvaste Vallavalitsuse kaudu) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
- Võtta tõenditena asja juurde TH poolt 25.11.2015 esitatud Kinnistusraamatu registriosa väljavõte ja Ehitusregistri elamu andmete väljatrükk.
- Jätta Harju Maakohtu 19.10.2015 määrus muutmata.
- Määruskaebus jätta rahuldamata.
- Määruskaebuse läbivaatamisega seotud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda, v.a lapse määratud korras esindaja kulud, mis jäävad riigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest. Asjaolud
- 24.04.2015 esitas TH Harju Maakohtule avalduse lapse RH suhtes IM-ga ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja lapse viibimiskoha, hariduse ja tervise küsimustes otsustusõiguse avaldajale üleandmiseks ning ema ja lapse suhtlemise korra määramiseks. Avalduse kohaselt sündis TH ja IM kooselust XX.XX.XXXX poeg RH. Laps elab koos isaga alates novembrist
- Isa ja lapse elukoht on XXXXXX alevikus, perekonda kuuluvad veel isa elukaaslane, lapse poolõde ja isa elukaaslase kaks poega. Lapse ema ja isa kasvatasid last koos vaid esimesed 2,5 aastat. Praegu on lapse jaoks kodu XXXXXX ja pereks on isa pere. Ema on lapse vastu vähest huvi tundnud ja ei ole osalenud tema ülalpidamises. Laps viibis käesoleva aasta märtsis vastavalt vanemate kokkuleppele ema juures XXXXXXXX. Kui isa helistas emale, et leppida kokku lapse tagasitoomine, keeldus lapse ema last isa juurde tagasi lubamast. Ema ütles, et tahab hakata last üksi kasvatama. Isa senine pühendumine lapsele on olnud ema omast suurem, isa elukaaslane kasvatab R-t nagu oma last.
- 27.07.2015 esitas lapse ema IM vastuavalduse, paludes lõpetada vanemate ühise hooldusõiguse lapse suhtes osaliselt ja anda otsustusõigus lapse viibimiskoha, hariduse ja tervise küsimustes temale ning määrata kindlaks isa ja lapse suhtlemiskord. Vastuavalduse kohaselt lõppes R vanemate kooselu
- a juulis ja TH lahkus poolte ühisest kodust XXXXXXXX augustis. Pooled olid kooselu ajal võtnud mitmeid laene ja järelmakse, samuti olid võlgnevused üüri ja kommunaalteenuste eest. Enne kodust lahkumist lõhkus TH poolte ühises elukohas korteri sisustuse, elektroonika ja kodutehnika. TH keeldus kahju hüvitamisest ja ei osalenud võlgade tasumises. Lapse ema olukord
- a augustis oli katastroofiline - kaks last (lisaks R-le poeg varasemast kooselust), lõhutud korter ja kodutehnika, kohalik omavalitsus keeldus abistamisest ja ainus sissetulek oli lastetoetus 38,8 eurot. Pooled leppisid novembris 2012 kokku, et R läheb isa juurde, kuni ema majanduslik olukord stabiliseerub. Märtsiks 2015 oli ema normaalne elukorraldus taastunud, kuid isa keeldus last tagasi andmast. Lapse määratud korras esindaja seisukoht
- Lapse esindaja arvamuse kohaselt on mõlemad vanemad võrdselt võimelised last kasvatama. Vanemad on seni lapsega seotud küsimustes suutnud kokkuleppele jõuda ja võiks ka lapse viibimiskoha küsimuses kokku leppida. Laps ise avaldas esindajale, et soovib elada koos emaga. Lapse praegused elamistingimused isa juures on head, välja arvatud korteri vähene pind. Eestkosteasutuste seisukohad
- Isa elukohajärgne eestkosteasutus Nissi Vallavalitsus ja ema elukohajärgne eestkosteasutus Urvaste Vallavalitsus leidsid kirjalikes arvamustes, et mõlemad vanemad on võimelised last kasvatama. Esimese astme kohtu määrus
- Maakohus jättis TH avalduse ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks rahuldamata ja rahuldadas IM vastuavalduse, lõpetades lapse ühise hooldusõiguse osaliselt ning andes otsustusõiguse lapse viibimiskoha, hariduse ja tervise küsimustes üle IM-le. Kohus määras isa ja lapse suhtlemise korra järgnevalt: laps kohtub isaga üks kord kuus, neljapäeva õhtust pühapäeva õhtuni; lapse üleandmine vanemale neljapäeval isa juurde minnes ja pühapäeval tagasi tulles toimub XXXXXXXXX või mujal kohas, kuhu mõlemal vanemal on enam-vähem võrdne distants sõita. Kohus kohaldas perekonnaseaduse (PKS) § 123 lg 1, § 137 lg 1 ja
- 2
(7)Vanemate kokkuleppe olemasolu või puudumine selle kohta, kas laps pidi isa juures elama ajutiselt või alaliselt, ei oma iseenesest õiguslikku tähendust ja selle täitmist ei saa nõuda. Kohus tuvastas, et mõlema vanema suhted lapsega on võrdselt head ning lähedased, vanemad on osalenud lapse hooldamises, nii last kasvatades kui ka ülal pidades. Lapse isa juures elades on ema tasunud lapse ülalpidamiseks elatist 60 eurot kuus. Mõlemal vanemal on võrdne soov last kasvatada. Mõlema vanema peres on lapsel õde või vend - ema peres on 7-aastane poolvend ja isa peres 2-aastane poolõde. Lapse võimalikes elukohtades on sotsiaalvõrgustik enam-vähem võrdne. Lapse ema juures elab vahetus läheduses emapoolne vanaema ja lapse ema nooremad õed-vennad. Lapse isaga koos elab tema elukaaslane ja elukaaslase kaks last, kellega lapsel on lähedane suhe. Vanemate materiaalsed võimalused on enam-vähem võrdsed. Mõlemad vanemad töötavad lihttööl, neil on stabiilne sissetulek ja alaline elukoht. Mõlemad vanemad elavad 2-toalistes üürikorterites. Mõlemas elukohas on eluks vajalik olemas. Ema korteri miinuseks on ahiküte ja et korter ei ole seetõttu alaliselt soe, isa elukoha miinuseks on, et seal elab 2-toalises korteris kuus inimest (ema elukohas kolm inimest). Mõlema vanema elukohad on sotsiaaltöötajate poolt lapsele sobivateks hinnatud. Menetluse käigus leidis tõendamist, et vanemate kooselu ajal ühiselt võetud kohustused jäid kooselu lõppedes IM kanda, TH keeldus kohustuste täitmisest. Võlanõustaja AL teatel oli IM võlakoormus
- a 3752,91 eurot viiele võlausaldajale. Samal ajal likvideeris IM ka võlga korteriühistu ees. Poolte seletustest ja IM esitatud fotodest nähtuvalt lõhkus TH kooselu lõppedes korteri sisustuse (sealhulgas külmkapi, pesumasina, arvuti, televiisori, kraanikausi, nõud, ukse). Põhjendatud ei ole lapse isa seisukoht, et ema pole lapse vastu huvi tundnud. Ema ja laps ei ole suhelnud objektiivsetel, s.o majanduslikel, põhjustel. Ema on lapse vastu huvi tundnud ja soovis teda enda juurde elama. Juba augustis
- a, s.o üheksa kuud peale R isa juurde jäämist, avaldas lapse ema lapse elukohajärgse Nissi Vallavalitsuse sotsiaaltöötajale, et soovib lapse enda juurde tagasi võtta, kui on majandusliku olukorra kontrolli alla saanud. Peale poolte kooselu lõppu
- a lõpus oli IM kasvatada kaks last, ainuke sissetulek oli lastetoetus ja kodune vara oli TH poolt lõhutud. TH keeldus lõhutud vara hüvitamisest ja ei aidanud kooselu ajal ühiselt võetud võlgade tasumisel. Urvaste Vallavalitsuse arvamusest nähtuvalt elas IM nimetatud perioodil kahe lapsega oma ema 2-toalises puuküttega korteris. Mujal IM elada ei saanud, kuna tal puudus sissetulek ja ei olnud raha toidu ega kütte jaoks. Urvaste Vallavalitsuse arvamusest nähtuvalt IM ise sellisest olukorrast pääsemiseks midagi ette ei võtnud, kuid ta oli koostööaldis ja nõus vallalt abi vastu võtma.
- a hakkas pere saama toimetulekutoetust ja
- a alguses suunas vallavalitsus IM psühholoogilisele ja võlanõustamisele. Alates veebruarist 2015 kadus õigus toimetulekutoetusele, sest vanema lapse isa hakkas elatist maksma. IM oli arvel töötukassas ja mais 2015 sai ta alalise töökoha. IM asus
- a koostöös võlanõustajaga hüvitama võlgu summas 3752,91 eurot graafiku alusel 50-70 eurot kuus. IM seletuse kohaselt on käesoleval ajal tasuda veel 1600 eurot. Eeltoodust nähtuvalt on IM olnud majanduslikult äärmiselt raskes seisus ja selline olukord oli suuresti põhjustatud TH poolt. IM elab nn ääremaal Eesti lõunapiiri lähedal, ta on põhiharidusega ja esimese lapse sünnitas 16-aastaselt, ta on pärit toimetulekuraskustega perest. Sellistest iseloomustavatest andemetest tulenevalt oli kujunenud olukord IM-le väga raske. Siiski tuli lapse ema mõne aasta jooksul ja abi kasutades olukorrast välja ja hindab ennast käeoleval ajal võimeliseks lapse jälle enda juurde võtma. Samal seisukohal on ka eestkosteasutus. IM vanem laps on kogu aeg olnud tema kasvatada ning eestkosteasutusel ei ole lapse hooldamises etteheiteid.
- a kuni
- a alguseni sai IM toimetulekutoetust, sealt alates hakkas saama vanema lapse ülalpidamiseks elatist ja teenima alampalka. Sellises olukorras on objektiivne ja põhjendatud, et lapsega kohtumisele sõitmine lapse elukohta 250 km kaugusel ja nelja erineva transpordivahendiga, 3
(7)on takistatud. Nõustuda tuleb lapse isa seisukohaga, et ema saanuks lapsele helistada sagedamini, kui ta seda tegi. Lapse viibimiskoha otsustusõiguse määramisel tuleb lähtuda sellest, et tegemist on väikse lapsega, kes on kolm aastat kasvanud ilma emata. Emal ja lapsel on hea ja lähedane suhe, samuti isal ja lapsel. Kuna vanemad on igas mõttes võrdsed ja lapsel on hea mõlema vanema juures, tuleb lapsele anda võimalus elada ühise perena ka koos oma emaga. Lapse huvides on suhelda mõlema vanemaga. R on seni saanud emaga vähem suhelda kui teise vanemaga. Seega on käesoleval ajal lapse huvides anda lapse elukoha otsustusõigus emale. TH ei ole olnud toetav ema ja lapse omavahelise suhtlemise suhtes. Laps on mitmel korral viibinud koos isaga ema elukoha läheduses Lõuna-Eestis, kuid isa ei ole sellest emale aegsasti teatanud. TH ei hinnanud ka emadepäeva olulisust. Ta ei tuletanud lapsele emadepäeva meelde ja ei veennud teda emale helistama. Istungil avaldas TH, et tema arvates pidanuks helistama ema ise. Isa oleks pidanud toetama lapse ja lahuselava ema suhet selliselt, et kui ema helistas kord kahe-kolme kuu jooksul, siis isa võinuks korraldada, et laps helistab ise emale. Eeltoodust ilmneb, et kui lapse viibimiskoha otsustusõigus jääb isale, siis isa ei ole toetav ema ja lapse suhte osas. Kuna vastupidist situatsiooni pole olnud, siis ei ole käesoleval ajal võimalik anda hinnangut sellele, kui toetav oleks lapse ema lapse ja isa omavahelise suhtluse abistamisel. PKS § 143 lg 1 kohaselt lapsel on õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga, mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Lapse ema pakkus menetluses välja isa ja lapse võimaliku suhtlemise korra juhuks, kui lapse viibimiskoha otsustusõigus määratakse emale. Isa nõustus ema poolt pakutud suhtlemise korraga ja andis arvamuse, et kord on sobilik olenemata sellest, kumma vanema juurde laps elama asub. Käesolevas menetluses on vanemate elukohtade vahemaa Eesti mastaabis äärmiselt suur – 250 km, millega kaasnevad suured sõidukulud ja kummagi vanema majanduslik olukord ei võimalda neid raskusteta kanda. Eeltoodust tulenevalt on mõlema vanema poolt soovitud suhtlemise kord tavapärasest erinev: laps kohtub lahuselava isaga üks kord kuus, neljapäeva õhtust pühapäevani õhtuni; lapse üleandmine vanemale neljapäeval ja pühapäeval toimub Põltsamaal, kuhu mõlemal vanemal on enam-vähem võrdne distants sõita. Selline suhtlemise kord toimib seni, kuni vanemad elavad teineteisest kaugel ja sõiduga kaasneb märkimisväärne aja- ja rahakulu. 6. TsMS § 172 lg 3 kohaselt tuleb lapsele määratud esindaja kulud jätta riigi kanda, teiste menetlusosaliste menetluskulud tuleb TsMS § 172 lg 1 kohaselt jätta nende endi kanda Määruskaebus 7. TH palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega rahuldada TH avaldus, lõpetada osaliselt vanemate ühine hooldusõigus lapse suhtes ja anda TH-le üle õigus määrata lapse elu- ja viibimiskohta ning õigus otsustada üksi lapse lasteaia- ja koolivalikuga, huvihariduse ning tervishoiuga seotud küsimusi ning anda TH-le lapse varahooldusõigus, ühtlasi määrata kindlaks ema ja lapse suhtlemise kord. Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. 8. Maakohus on kohaldanud ebaõigesti PKS § 137 lg-s 3 sätestatut ega ole asja lahendamisel sisuliselt peaaegu üldse kaalunud vanemate vastavust PKS § 137 lg 3 kriteeriumitele ja jätnud arvestamata lapse huvid. 9. Maakohus on analüüsimata ja kaalumata kõrvale jätnud faktiväited ja tõendid lapse isa senise suurema pühendumise kohta ja tema vaimse valmisoleku kohta hooldusõigust teostada. See on oluline PKS § 137 lg 3 õigeks kohaldamiseks. Laps on viimasel kolmel aastal elanud peamiselt isa 4
(7)juures, peamiselt isa ülalpidamisel, IM poolt alates
- aasta sügisest makstav elatisraha on väiksem kui elatise alammäär. TH on lapse kasvatamisega hästi hakkama saanud – laps on perearsti tõendi kohaselt terve. Nissi vald tõendab, et pere tuleb hästi toime, pereliikmete omavaheline läbisaamine on sõbralik, lapsed on omavahel harjunud ja tegutsetakse ühtse perena. TH-l ei ole XXXXXX elamise ajal viimase kolme aasta jooksul olnud probleeme ei alkoholi kuritarvitamise, vägivaldsuse või muude laste kasvatamist takistavate käitumishäiretega.
- TH-l on suurem palk kui lapse emal ja lapsel on tema juures paremad elamistingimused. IM on esitanud kohtule andmed oma võlgade suuruse kohta, mitte aga võlgade tekke aja ja aluse kohta. Asjas puuduvad tõendid asjaolude kohta, mis lubaks TH-t pidada kaasvastutavaks IM võlgade või raske majandusliku seisundi eest. IM raske majanduslik seisund oli tingitud ka sellest, et ta ei käinud täisealise ja töövõimelisena alates vanemate kooselu lõpust
- a sügisel kuni
- a maikuuni, s.o enam kui 2,5 aasta jooksul, tööl. Isa juures on lapse elukoht kõigi mugavustega korteris, kus on keskküte, soe vesi ja kanalisatsioon, vannituba ja vesitualett. Urvaste Vallavalitsuse tõendist nähtuvalt puuduvad IM elukohas pesemisvõimalused ja on kuivkäimla. On ilmne, et külmal aastaajal ei suuda IM pakkuda lapsele tervislikke elamistingimusi.
- Maakohus on kohtulahendi põhjendamise kohustust rikkudes motiveerimatult kõrvale jätnud faktiväited lapse isa hingelise seotuse kohta lapsega. TH hingeline side lapsega on tugev. TH on last kolm aastat kasvatanud väga vähese emapoolse toetusega. IM varasem väga juhuslik ja lapse huvidele mittevastavalt vähene suhtlemine lapsega viitab ema ja lapse mitte eriti tihedale hingelisele seotusele. Rahapuudus ei õigusta lapsele pikkade perioodide kaupa mittehelistamist. Nõustuda ei saa kohtu seisukohaga, et lapse isa oleks pidanud ise lapse ja ema suhtlemist soodustama ja ise lapse emale helistama. IM ei ole kunagi palunud lapsega suhtlemiseks talle helistada ega selgitanud lapsele mittehelistamist raha puudumisega. TH ei saa omalt poolt majanduslikult toetada ema suhtlemisel lapsega ning ema suhtlusõiguse teostamine peaks toimuma eelkõige ema arvel.
- Maakohus ei ole kaalunud ka lapse huvi stabiilsele elukeskkonnale, õigusele elada harjumuspäraselt koos õdede-vendadega. Lapse elukoht on juba 3 aastat olnud Harjumaal XXXXXX, kus on tema pere, lasteaed ja sõbrad. Ema juures Võrumaal lapsel sarnane sotsiaalne võrgustik puudub. Vajadus lapse elukoha muutmiseks puudub.
- Eeltoodust tulenevalt on kõik PKS § 137 lg-s 3 sätestatud objektiivselt kindlaksmääratavad kriteeriumid isa kasuks ning selle tõttu tulnuks rahuldada TH avaldus. Lapse arvamuse kaalumisel tuleb arvestada lapse vanust, sellest tulenevat arengutaset ja võimet ratsionaalselt hinnata, mis on tema jaoks objektiivselt parem. Arvestama peab ka, et ema juures käies hellitatakse last lahuselu tõttu rohkem kui kodus. Vastused määruskaebusele
- Lapse ema vaidleb määruskaebusele vastu, paludes jätta selle rahuldamata.
- Lapse määratud korras esindaja leiab, et määruskaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.
- Nissi Vallavalitsus toetab määruskaebust, leides, et see on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
- Urvaste Vallavalitsus seisukohta ei esitanud.
- Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 633 lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. 5
(7)Ringkonnakohtu seisukoht
- Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Tulenevalt TsMS § 659 ja § 654 lg 6 ringkonnakohus ei korda maakohtu määruse põhjendusi, nõustudes nendega. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
- Määruskaebuse väide, et maakohus ei ole lapse hooldusõiguse määramisel arvestanud seaduse nõuet lähtuda eelkõige lapse huvidest ja arvestada PKS § 137 lg-s 3 sätestatud kriteeriume, on põhjendamatu.
- Esitatud asjaoludest ei saa teha järeldust, et lapse hingeline seotus isaga oleks suurem kui emaga. Samuti ei saa teha järeldust, et isa pühendumine lapse kasvatamisele oleks suurem kui emal. Maakohus on põhjendatult leidnud, et lapse ja ema vaheline suhtlemine oli vahepeal piiratum majanduslikult raske olukorra tõttu, mis tingis lapse ema sõnul lapse ajutise elama asumise isa juurde. Lapse ema sõnul on majanduslikud raskused käesolevaks ajaks ületatud sel määral, et ta suudab lapse eest vajalikul määral hoolitseda. Lapse ema sõnu kinnitavad vaidlustamata asjaolud, et lapse emal on käesoleval ajal kindel töökoht ja ta on suutnud käesolevaks ajaks oluliselt vähendada oma võlgnevusi. Lapse ema majandusliku olukorra paranemist ja valmisolekut koostööks vallaga kinnitab ka Urvaste Vallavalituse arvamus. Maakohus leidis põhjendatult, et arvestada tuleb asjaoluga, et lapse ema sattumise majanduslikult raskesse olukorda põhjustas suures osas lapse isa käitumine, kuna lapse ema ja isa kooselu lõppedes jäid ühised võlad lapse ema kanda ja lapse isa keeldus kohustuste täitmisest. Maakohtu menetluses ei ole lapse isa vastu vaielnud asjaolule, et lapse ema kanda jäänud võlad olid lapse vanemate poolt võetud ühiselt, vaid on põhjendanud ühiste võlgade mittemaksmist üksnes sellega, et võttis lapse enda juurde elama (31.08.2015 kohtuistungi protokoll). Samuti on lapse isa tunnistanud, et ajal, mil lapse ema kasvatas last raskes majanduslikus olukorras, keeldus isa lapsele elatisraha maksmisest (31.08.2015 kohtuistungi protokoll). Lisaks on maakohus arvestanud ka asjaolu, et lapse isa oli ühisest kodust lahkudes lõhkunud koduse sisustuse esemed ja keeldunud lõhutud vara hüvitamistest. Määruskaebuse esitaja möönab kaebuses oma varasemaid probleeme alkoholi kuritarvitamisega ja vägivaldse käitumisega. Eeltoodud asjaolusid arvestades oleks põhjendamatu ja lapse ema suhtes ebaõiglane asuda seisukohale, et lapse ema pühendumine lapse eest hoolitsemisele oleks väiksem, kui lapse isal. Maakohus on põhjendatult arvestanud asjaoluga, et lapse ema on käesoleva ajani hakkama saanud oma vanema lapse kasvatamise ja hooldamisega nii, et eestkosteasutusel ei ole selles osas etteheiteid.
- Määruskaebuse esitaja väitel on ta lapse kasvatamisega hästi hakkama saanud, perearsti tõendi kohaselt on laps terve ja tema füüsiline ning vaimne areng vastab eale. See väide ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks või muutmiseks, sest käesolevas asjas ei ole vaidluse all mitte lapse isa võime last kasvatada, vaid lapse üle hooldusõiguse osaline üleandmine olukorras, kus mõlemad vanemad on võimelised last kasvatama, kuid ei suuda omavahel selles osas saavutada kokkulepet.
- Määruskaebuse esitaja väitel on tal parem majanduslik valmisolek last kasvatada ja lapsel on tema juures paremad elamistingimused. Ainuüksi asjaolu, et lapse isa igakuine sissetulek on suurem kui lapse emal, ei saa olla iseenesest määrav hooldusõiguse osalise üleandmise vaidluse lahendamisel. Oluline on see, et vanem suudab oma sissetulekuga kindlustada lapsele vajaliku ülalpidamise ja normaalsed kasvutingimused. Asjaolude järgi ei saa teha järeldust, et lapse ema ei suudaks last üleval pidada ja tagada vajalikke kasvutingimusi. Määruskaebuse esitaja väitel ei suuda lapse ema ilmselt tagada talvisel ajal lapsele tervislikke elutingimusi, kuna ema korter oli 6
(7)eestkosteorgani kodukülastuse ajal juunikuus külm. Ringkonnakohus leiab, et väide on asjakohatu ja spekulatiivne.
- Määruskaebuse esitaja on esitanud uute tõenditena kinnistusraamatu ja ehitusregistri väljavõtted, millest nähtub, et käesoleval ajal on tema perekonna kasutuses varasema 2-toalise korteri asemel 4-toaline korter. Ringkonnakohus võtab need asja juurde. Samas ei anna elamispinna suurenemine alust maakohtu määruse muutmiseks või tühistamiseks. Asjas on tuvastatud lapse emal lapse kasvatamiseks sobilikud elutingimused. Lapse isal suurema eluruumi olemasolu ei saa olla määrav hooldusõiguse osaliseks üleandmiseks lapse isale. Käesolevas hooldusõiguse vaidluses ei ole olnud asja lahendust määravaks asjoluks kummagi vanema elamistingimused, vaid maakohus on otsustanud asja asjaolude kogumi alusel.
- Määruskaebuse esitaja väitel on laps tema juures harjunud suhtlema teiste peres elavate lastega ja tal on ka suurem sotsiaalvõrgustik kui ema juures. Ka nimetatud asjaolu ei anna iseenesest alust maakohtu määruse tühistamiseks või muutmiseks. Toimiku materjalidest nähtub, et ka lapse ema elukohas elab lapse poolvend, kellega laps elas koos esimestel eluaastatel, samuti teisi lähisugulasi.
- Iseenesest on põhjendatud määruskaebuse esitaja väide, et lapsele on tähtis stabiilne elukorraldus ja äärmise vajaduseta ei ole alust selle muutmiseks. Samas on maakohus põhjendatult järeldanud, et väikelapsele on väga tähtis elada ühise perena ka koos emaga. Väikelapse elus on psühholoogiliselt kõige tähtsamad just esimesed eluaastad, mil kujuneb välja kiindumussuhe eriti emaga, kes tavapäraselt lapse eest sel ajal kõige rohkem hoolitseb. Käesoleval juhul elas laps sünnist alates kuni 2,5 eluaastani koos emaga, mistõttu tekkis eelduslikult ka ema ja lapse vaheline tugev kiindumussuhe. Ringkonnakohus märgib siinjuures, et kuigi 5-aastase lapse enda arvamusel ei ole seaduse järgi määravat tähtsust, on ka laps avaldanud kohtu määratud esindajale, et ta sooviks elada ema juures. Eeltoodu tõttu ei ole alust teha järeldust, et lapse elama asumine tagasi ema juurde oleks lapse elukorralduse ebasoovitav muutumine.
- Maakohus on asjaolusid arvestades põhjendatult teinud järelduse, et kui lapse viibimiskoha otsustusõigus jääb isale, siis ei ole isa toetav ema ja lapse suhte osas. Kuigi lapse ema suhtes ei saa selles osas võrdlevat järeldust teha, kuna vastupidist olukorda pole olnud, on õigem siiski eeldada, et lapse ema toetab enam isa ja lapse suhet. Seega saab käesoleval ajal teha järelduse, et lapse huvidega on rohkem kooskõlas see, et lapse viibimiskoha otsustab lapse ema. Ka ülejäänud määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ega muutmiseks.
- Poolte taotluste alusel jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud poolte endi kanda, v.a lapse määratud korras esindaja kulud, mis jäävad riigi kanda. /digitaalselt allkirjastatud/ Krista Kirspuu /digitaalselt allkirjastatud/ Ele Liiv /digitaalselt allkirjastatud/ Indrek Soots 7
(7)