← Eesti

2-08-76919/8

Obsah (7)§ 174§ 187§ 231§ 230§ 445§ 173§ 162

Tsiviilasi nr 2-08-76919 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Hiie Lindmets Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 20. veebruar 2009 Tartu kohtumaja Tsi

§ 174lg 1, 3, 6).

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse (

§ 187lg 6).

Hageja nõue (tl 5-10) 18.11.2008 kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 27.12.2007 laenulepingu, mille kohaselt laenas hageja kostjale 525 000 krooni. Hageja kandis laenusumma samal päeval kostjale üle. Laenukohustuse täitmise tagamiseks sõlmisid pooled 27.12.2007 notariaalse hüpoteegi seadmise lepingu, mille alusel seati hageja kasuks hüpoteek kostjale kuuluvale kinnistule XXXX. Hüpoteegisummaks lepiti kokku 700 000 krooni, mis pidi katma ära kõik laenulepingust tulenevad nõuded. Laenulepingu kohaselt väljastati laen lühiajalisena tähtajaga 26.01.2008, s.o üheks kuuks, kuid tähtaja saabumisel ei olnud kostja valmis laenu tagastama. Kostja tegi laenu tähtaja saabumisel hagejale ettepaneku laenu refinantseerimiseks AS-ist Hansapank võetava täiendava laenu kaudu, kuid selleks pidi hageja andma nõusoleku oma hüpoteegi nihutamiseks II järjekohale, sest pank aktsepteerib tagatisena vaid hüpoteeki, mis asub kinnistusraamatus I järjekohal. Hageja nõustus tehinguga, tehing vormistati kolmepoolselt 29.01.2008 notaribüroos. Kostja tagastas 30.01.2008 võetud laenust ainult 190 000 krooni (millest 25 000 krooni arvestati intressi katteks ja 165 000 krooni põhivõlgnevuse kustutamiseks), kandes selle üle hageja pangakontole, ülejäänud võlgnevus 360 000 krooni ulatuses jäi tasumata, kuigi hageja andmetel sai kostja pangast laenu piisavas ulatuses, et tasuda korraga kogu võlgnevus ja selliselt oli pooled ka kokku leppinud. Sellele viitab asjaolu, et AS Hansapank kasuks seati hüpoteek summale 1 miljon krooni. Hageja ja kostja sõlmisid 08.02.2008 uue laenulepingu, mille kohaselt väljastas hageja kostjale täiendavalt laenu summas 20 000 krooni. Kuigi kostja kohustus tagastama nimetatud laenusumma hiljemalt 07.05.2008, ei maksnud hageja ka seda laenu tagasi. Sel perioodil andis kostja oma juhatuse liikme R.T. isikus korduvalt lubadusi summad ära maksta, hageja oli teadlik, et mõlemad summad on kaetud kostja kinnistu II järjekohal oleva hüpoteegiga. Hageja esitas 27.12.2007 sõlmitud hüpoteegilepingu täitmiseks kohtutäiturile, sest lepingust tulenevalt allutas kostja end kohesele sundtäitmisele laenulepingust tulenevate nõuete rahuldamiseks. Sundtäitmise raames on selgunud, et hagejal ei ole kostja kinnistu arvelt lootust oma nõuete rahuldamiseks, sest II järjekohale seatud hüpoteek on tänu kinnistu turuväärtuse langusele muutunud mõttetuks. Kuna kinnistu realiseerimisel rahuldatakse kõigepealt I järjekohal oleva AS-i Hansapank kasuks seatud hüpoteegiga tagatud nõuded, siis ei jää hagejale enam midagi järele. Hageja tellis AS-lt Tõnisson Kinnisvarakonsultant ekspertarvamuse, mille kohaselt on koormatud kostja kinnistu asukohaga XXXX turuväärtuseks 400 000 krooni. Kohtutäituri õiendi kohaselt on I järjekoha hüpoteegipidaja AS-i Hansapank nõuete suuruseks 450 000 krooni ja isegi kui kinnistu õnnestuks müüa 600 000 krooniga, jääks hageja nõue ikkagi suures osas täitmata. Põhinõuded kokku summas 380 000 krooni on muutunud sissenõutavaks. Poolte vahel 08.02.2008 sõlmitud laenulepingu p-i 3 kohaselt kohustus kostja tasuma laenujäägilt intressi 5% ühes kuus, seega kolme kuu pikkuse lepinguperioodi eest tekkis kostjal kohustus tasuda intressi kokku 3000 krooni. Laenulepingute p-i 6 kohaselt on hagejal õigus laenusumma tagastamisega viivitamisel nõuda kostjalt viivist 0,25% tähtaegselt tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. 27.12.2007 sõlmitud laenulepingu 2

(5)alusel võlgneb kostja viivisena alates 27.01.2008 267 300 krooni (297 p × 0,25% × 360 000). 08.02.2008 sõlmitud laenulepingu alusel võlgneb kostja viivisena alates 08.05.2008 9750 krooni (195 p × 0,25% × 20 000). Hagi esitamise hetkeks on kogunenud viiviseid kokku 277 050 krooni. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhikohustuse täitmisena 380 000 krooni, intress 3000 krooni, 18.11.2008 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 277 050 krooni ja alates 19.11.2008 viivis 0,25% põhikohustuselt kuni põhikohustuse täitmiseni. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja lisas tõenditena koopiad 27.12.2007 laenulepingust (tl 11-12), 27.12.2007 maksekorraldusest laenusumma ülekandmise kohta (tl 13), 27.12.2007 ja 29.01.2008 sõlmitud hüpoteegi seadmise lepingutest (tl 14-28), 08.02.2008 laenulepingust (tl 29-30), AS-i Tõnisson Kinnisvarakonsultant ekspertarvamuse kinnistu turuväärtusest (tl 31-42), kohtutäitur Oleg Sirotini 17.11.2008 õiendi täiteasjas nr 187/2008/4680 (tl 43) ja politsei teatise (tl 44). Kostja vastuväited (tl 55-57) Kostja tunnistas hagi osaliselt, s.o 380 000 krooni nõudes. Kostja tunnistas tema ja hageja vahel kahe kehtiva laenulepingu olemasolu. Kostja selgitas, et enne raha laenamist leppisid pooled kokku, et kostja laenab Hansapangast nii suure summa, millega saaks rahuldatud hageja nõude kostja vastu. Kuna aga Hansapanga muutunud laenupoliitika järgi väljastati laenu varasema 75% asemel vaid 40% kinnisvara väärtusest, siis sai kostja pangast oodatust vähem raha. Kostja teavitas koheselt ka hagejat ning viimane ei näinud selles probleemi. 29.01.2008 sõlmis kostja Hansapangaga laenulepingu summas 24 286,42 EUR (379 759,46 EEK), mis kanti 30.01.2008 kostja arveldusarvele. Samal päeval kandis kostja hageja arveldusarvele 190 000 krooni. 185 000 krooni tasus kostja esindaja hageja juhatuse esimehele J.K. sularahas varasema laenu tagasimaksena. Kostja, kostja esindaja ning hageja ja hageja juhatuse esimehe vahel on olnud laenusuhteid mitmeid aastaid. Laene on tasutud nii tähtaegselt, ennetähtaegselt kui ka peale kokkulepitud tähtaega. Kostjal ei ole ette näidata varasemaid laenulepinguid, kuna hageja hävitas peale laenusumma tasumist koheselt mõlema poole lepingud ning nõudis laenu tagastamist sularahas. Alati on lepingutes olnud kirjas ka viivis, aga J.K. on kinnitanud, et seda ta tegelikult ei nõuagi ja et tal on lihtsalt selline tüüptingimustega leping. Oma sõna pidas hageja kuni 2008 juuni lõpuni, kui mindi tülli ühise ettevõtte osas. Kostja märkis, et kostja ainuosanik on A.K., mitte R.T.. Alusetu on hageja väide, et kostja pettis hagejalt välja I järjekoha hüpoteegi ning pani nõnda aluse olukorrale, kus kostja nõue ei ole enam tagatud. J.K. oli oma tegevuse tagajärgedest täiesti teadlik ning selle kõigega nõus. Ülemaailmse majanduskriisi tagajärjel on ka OÜ-l XXX rasked ajad ning kui ettevõttel lihtsalt pole raha ja ta vaatab, kuidas saaks igapäevased kulutused tasutud, siis tal puuduvad vahendid sellises suuruses võla tasumiseks lühikese aja jooksul, mitte ei hoita tahtlikult tasumisest kõrvale ega põhjustata maksejõuetust. Põhjendamatu on hageja esindaja poolt viitamine kostja juhatuse liikme R.T. kuritegudele. Hageja oli nimetatud kriminaalasjast kogu aeg teadlik ja see ei häirinud teda. Käesoleva hagi tegelik põhjus peitub selles, et J.K. ja R.T. ühisel ettevõttel OÜ XXX hakkas väga hästi minema ja J.K. soovis vabaneda R.T. ning kogu kasumi endale saada. Kostja leiab, et hageja tellitud ekspertarvamus XXX asuva kinnistu turuhinna määramiseks ei näita tegelikku kinnistu väärtust, tegemist võib olla nn teadlikult madalamat hinda näitava dokumendiga. Kostja ei pea ekspertarvamust tõeseks, kuna sealsed faktid ei kajasta tegelikkust ning kostja ei usu, et ka pank võtaks endale põhjendamatuid riske. Kui selle kinnistu turuhind oleks 400 000 krooni, siis nõuaks pank lisatagatisi, aga seda ei ole teinud. Kostja ei ole nõus hageja nõutava viivise suurusega, kuna see on laenuvõtjale liigselt koormav ning J.K. lubas, et tegelikult viiviseid ei nõuagi nagu ka varasemate laenulepingute puhul. Juhul kui kohus ei arvesta, et hageja ja kostja vahel oli suuline kokkulepe, siis palub kostja kohtul vähendada viiviseid mõistliku suuruseni. Kohtu põhjendused ja menetluskulude jaotus 3
(5)Tulenevalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 403 lahendab kohus poolte nõusolekul käesoleva tsiviilasja kirjalikus menetluses. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et: hageja ja kostja sõlmisid 27.12.2007 laenulepingu, mille alusel hageja andis kostjale laenu 525 000 krooni, tagasimaksetähtajaga 26.01.2008; hageja ja kostja sõlmisid 08.02.2008 laenulepingu, mille alusel hageja andis kostjale laenu 20 000 krooni, tagasimaksetähtajaga 07.05.2008; kostja tasus 30.01.2008 laenu tagastamiseks 190 000 krooni, millest hageja arvestas 25 000 krooni intressi katteks ja 165 000 krooni põhivõlgnevuse kustutamiseks; mõlema laenulepingu p 6 alusel on laenuandjal (hagejal) õigus nõuda laenusaajalt (kostjalt) viivist 0,25% tähtaegselt tasumata summalt iga maksmisega viivitatud päeva eest. Kostja ei vaidlusta laenulepingutes kokkulepitud laenu saamist. Kuna kostja võttis omaks hageja põhinõude 380 000 krooni osas, siis jätab kohus tähelepanuta kostja selgitused hageja ja kostja vaheliste laenusuhete kohta, samuti kostja taotluse kuulata tunnistajana põhinõude osas üle A.K..

§ 231

lg 2 alusel loeb kohus hagi selles osas kostja poolt omaksvõetuks ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 380 000 krooni. Kohus selgitab siinkohal, et kostjale kuuluva kinnistu turuväärtuse ekspertarvamuses antud hinnangu tegelikkusele vastavus või mittevastavus ning hagejal hüpoteegi arvel sundtäitmise korras nõude rahuldamise võimalus ei mõjuta hageja õigust pöörduda nõudega kohtusse. Hageja on taotlenud kostjalt 08.02.2008 sõlmitud laenulepingu p 3 alusel kokkulepitud intressi summas 3000 krooni väljamõistmist. Kostja ei ole hageja nõudele vastu vaielnud.

§ 231

lg 4 alusel loeb kohus hagi ka selles osas kostja poolt omaksvõetuks ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja intressi 3000 krooni. Poolte vahel on vaidlus kostja poolt tasumisele kuuluva viivise suuruse üle. Hageja palub hagis kostjalt välja mõista hagi esitamise seisuga (18.11.2008) sissenõutavaks muutunud viivis kokku summas 277 050 krooni ja viivis 0,25% päevas põhikohustuselt kuni põhikohustuse täitmiseni. Kostja ei vaidle vastu viivisearvestusele ega lepingus kokkulepitud viivisemäärale, kuid taotleb viivise vähendamist Võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 8 ja § 162 alusel. VÕS § 113 lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt §-s 162 sätestatule, s.o samadel alustel leppetrahvi vähendamisega. VÕS § 162 lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kostja taotles viivise vähendamist põhjendusega, et see on laenuvõtjale liigselt koormav ning hageja esindaja J.K. lubas, et tegelikult ta viiviseid ei nõuagi nagu ka varasemate laenulepingute puhul.

§ 230

lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Riigikohus on 14.06.2005 otsuses tsiviilasjas nr 32-1-66-05 (p 18) leidnud, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, kui võlgnik nõuab viivise vähendamist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses. Antud asjas ei ületa sissenõutavaks muutunud viivis tähtajaks tasumata põhikohustuse suurust. Seega peab viivise vähendamise asjaolusid esitama ja tõendama kostja. Kohus leiab, et kostja taotlus viivise vähendamiseks ei ole kostja nimetatud asjaolusid arvestades põhjendatud. Kostja ei ole esitanud andmeid oma majandusliku olukorra kohta, seega puudub kohtul võimalus kaaluda, kas antud juhul on viivis võlgnikule üleliia koormav. Kostja väide hageja lubaduse kohta mitte nõuda viivist jääb paljasõnaliseks, samuti ei kinnita seda hageja. Kostja on oma vastuses taotlenud A.K. tunnistajana ülekuulamist, kuid kuna kostja vastusest nähtub, et A.K. võib 4

(5)anda ütlusi hageja ja kostja vahel suulise kokkuleppe olemasolu elamu aadressil XXXX omandamise kohta (tl 56), millel ei ole otsest seost käesoleva vaidlusküsimusega, ei pea kohus põhjendatuks A.K. tunnistajana ülekuulamist. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks kostjalt välja mõista hageja kasuks viivis 277 050 krooni ja veel sissenõutavaks mittemuutunud viivis 0,25% päevas alates 19.11.2008 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Kohus peab mõistlikuks ja hea usuga kooskõlas olevaks piirata OÜ XXXX vastutust tulevikus väljamõistmisele kuuluva viivise osas lõppkokkuvõttes põhinõude suurusega. Tartu Maakohtu 19.11.2008 määrusega seati hagi tagamiseks OÜ-le XXXX (endine ärinimi XXXX OÜ) kuuluvale kinnistule asukohaga XXXX Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Tartu linna kinnistusjaoskonna registriossa nr XXXX kohtulik hüpoteek summas 660 050 krooni AS XXXX kasuks.

§ 445

lg 2 alusel tuleb kohaldatud hagi tagamise abinõu jätta jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus, rahuldades hagi põhinõude ulatuses täielikult, jätab poolte menetluskulud kostja kanda. Kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.