KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja 05.02.2016, Rakvere kohtumaja Videokohtuistungi aeg – 28.01.2016 koht Kohtuasja number 1-13-3739 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas Kaitsja Epp Landberg Kohtuasi Viru Vangla materjalid Norman Kägo vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu Norman Kägo, isikukood 38703084273, viibimiskoht: Viru Vangla; vabanemisjärgne elukoht: xxxx Karistuse kandmise algus 14.11.2012 ja lõpp 12.10.2016 RESOLUTSIOON Vabastada NORMAN KÄGO temale Harju Maakohtu 03.03.2014 otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega käitumiskontrolli nõuetele. Vastavalt KarS § 76 lg 5, § 78 p 2 määrata Norman Kägole katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, s.o kuni 12.10.2016, käesoleva kohtumääruse jõustumisest ning allutada ta katseajaks käitumiskontrollile. Kohustada Norman Kägo käitumiskontrolli ajal järgima Karistusseadustiku § 75 lg-s 1 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: - elama kohtu poolt määratud alalises elukohas aadressil: xxxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldus-osakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu või töökoha vahetamiseks; 1 - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohustada Norman Kägo käitumiskontrolli ajal täitma KarS § 75 lg 2 p 21, 4, 7 alusel järgmisi lisakohustusi: - mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; - asuma tööle või võtma ennast Töötukassas arvele 14 päeva jooksul vabanemise päevast arvates; - mitte suhtlema talle teadaolevalt narkootikume tarvitavate isikutega või narkootikumide ebaseadusliku käitlemise eest süüdimõistetud isikutega. Määrata Norman Kägo kriminaalhooldusele Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Vabastada Norman Kägo tingimisi alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, Norman Kägole, kaitsjale ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 18.12.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Norman Kägo vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Harju Maakohtu 03.03.2014 kohtuotsusega tunnistati Norman Kägo süüdi KarS § 184 lg 1 ja § 328 lg 1 järgi ning KarS § 64 ja § 68 kohaldamisega mõisteti talle karistuseks 3 aastat 10 kuud 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 14.11.
- Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud ühel korral ning kannab esimest vanglakaristust. Rahalise kasu nimel ja grupi mõjutusel sooritas isik narkokuriteo. Vangistuse jooksul on kinnipeetav osalenud sotsiaalprogrammides Eluviisitreening, Sotsiaalsete oskuste treening ja Viha juhtimine. Alates 11.05.2015 õpib ta puidupingitöölise erialal. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Iseloomustuse kohaselt käib isiku suhtes hetkel kriminaalmenetlus KarS § 331 alusel. Norman Kägo taotleb tingimisi ennetähtaegset vabastamist aadressile xxxx. Korteris elavad kinnipeetava vanaema ja ema. Tegemist on 2-toalise heas seisukorras korteriga. Kinnistusregistri andmetel on korteri omanik kinnipeetava vanaema L R. Isik lõpetas
- aastal Tabasalu Ühisgümnaasiumi, peale mida asus õppima Audentese Ülikooli õigusteaduskonda, kus
- kursus jäi pooleli, kuid vabanedes on kindel soov see eksternina lõpetada. Hetkel omandab vanglas puidupingitöölise eriala. Norman Kägol on olemas töökoht vabaduses xxxx xxxx. Ema S K sõnade järgi on ta valmis ennetähtaegse vabanemise korral Norman Kägo materiaalselt toetama. Enne vangistust töötas isik kellapoes müüjana, samuti on ta töötanud autosalongis müügiabina ning ülikoolis õppimise ajal käinud juristi abi praktikal advokaadibüroos, pankrotihalduri juures ning raamatupidamisfirmas. Vangistuse ajal on teda rahaliselt toetanud vanemad. K-raha andmeil tasumata rahalisi nõudeid ei ole, vabanemisfondi on raha kogunenud 1170 eurot. 2 Kinnipeetaval on head ja toetavad suhted oma lähedaste - ema S K, isa R K, vanaema L R ja noorema vennaga. Suhted endise elukaaslasega olid pingelised. Pingelise paarisuhte tõttu endise elukaaslasega hakkas isik suhtlema kahtlase seltskonnaga ning sel perioodil oli ta ka kergesti mõjutatav. Nüüdseks suhtleb väidetavalt vaid õiguskuulekate sõpradega. Vangistuse ajal on tal toimunud regulaarselt kokkusaamised pere ja sõpradega. Varasemalt tarvitas isik alkoholi umbes 2-3 korda kuus nädalavahetuseti pidudel või perioodidel, kui elukaaslasega olid keerulised suhted. Seoses alkoholiga probleeme ei ole olnud. Esimest korda proovis isik kokaiini
- aasta algul. Sama aasta suvest, kui oli elukaaslasega jälle ajutiselt lahku läinud, hakkas tarvitama paar korda kuus pidudel seltskonnas koos sõpradega. Viimati tarvitas umbes nädal enne vahistamist. On korra proovinud ka kanepit, kuid see ei meeldinud, kuna pole suitsetaja. Meditsiiniosakonna hinnangul on sõltuvusravi kohaldamine ebavajalik. Käesolevat vanglakaristust kannab KarS § 184 alusel. Vangistuse ajal on läbinud Eluviisitreeningu. Käesoleva vangistuse ajal on tema suhtes algatatud kriminaalmenetlus KarS § 331 alusel, mis hetkel on pooleli. Isiku sõnul põeb ta kroonilist haigust. Vanglas on esinenud psühholoogilisi probleeme. Isik on tarvitanud ravimeid. Ta on olnud osaline raskes autoavariis. On vajanud psühholoogilist nõustamist. Vangistuse jooksul on käinud kahel operatsioonil. Suhtlemisel on kinnipeetav ladus. Vägivaldset käitumist esinenud ei ole. Isik on teinud läbimõtlemata impulsiivseid otsuseid, mida nüüd kahetseb. Ei mõtle oma kõikide tegude võimalikele tagajärgedele. Ei pruugi osata leida probleemide lahendamiseks sobivaid strateegiaid, kuid nimetab siiski mõningaid reaalseid eesmärke (kõrgkooli lõpetamine ning pärast seda erialasele tööle asumine). Mõistab teisi inimesi, kuid pingeolukorras seda ei suuda. Vangistuse ajal on läbinud Sotsiaalsete oskuste treeningu ja Viha juhtimise programmi. Kinnipeetav mõistab kuriteo põhjuseid ning tunnistab oma süüd. Tal on soov muutuda, kuid on edu saavutamises kohati liialt enesekindel. Teadvustab kuritegeliku käitumise halbu külgi. Respekteerib teiste inimeste õigusi, kuid narkokuriteoga on tõestanud, et ei austa alati kehtestatud reegleid ja norme. Tunnistab end täielikult süüdi ka pooleliolevas kriminaalmenetluses. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on vangla hinnangul 8%, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kui kohus peab võimalikuks Norman Kägo tingimisi ennetähtaegselt vabastada, teeb vangla ettepaneku määrata kinnipeetavale katseaeg kuni 12.10.2016, tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest määrata käitumiskontroll pikkusega 6 kuud ka kohustada teda täitma KarS § 75 lg 2 p 21,4,7 sätestatud lisakohustusi. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas avaldab prokurör, et ei soovi osa võtta kinnipeetava tingimisi ennetähtaega vangistusest vabastamise küsimuse arutamisest. Prokuratuur kinnitab, et ei seisa vastu vangla poolt kohtule edastatud ettepanekule N. Kägo tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Uue kuriteo toimepanemise riske oleks võimalik vähendada eelnimetatud süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega ja käitumiskontrolli kohaldamisega, mis piirab oluliselt isiku liikumisvabadust ning elukvaliteeti, samuti lisakohustuste panemisega. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate vahenditega. Käitumiskontrolli aja jooksul on N. Kägol jätkuvalt võimalik maandada uute kuritegude toimepanemise riski. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli kuni karistusaja lõpuni. Prokurör leiab, et antud juhul oleks ennetähtaegse vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest vanglas kuni 12.10.
- Kinnipeetava käitumine vangistuses viitab sellele, et ta on teinud pingutusi õiguskuuleka elu suunas. Käesolevaks ajaks on N. Kägo 3 temale mõistetud karistusest (3 aastat 11 kuud vangistust) ära kandnud pisut enam kui 3 aastat ja 2 kuud, kanda jääks alla 9 kuu. Prokurör leiab, et on igati otstarbekas vabastada ta nüüd tingimisi ennetähtaegselt ning allutada ta vastavale kontrollsüsteemile. Kontroll ja katseaeg distsiplineerivad inimest oluliselt ning varem karistamata isiku puhul ongi karistuse peamine eesmärk, et ta edaspidi elaks õiguskuulekalt. Prokurör leiab, et varem karistamata N. Kägo on temale mõistetud karistusest väga suure osa ära kandnud, oma süüst aru saanud ning loodetavasti õiged järeldused teinud. Prokurör nõustub Viru Vangla poolt koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud arvamusega katseajaks kohustuste valiku kohta ning teeb ettepaneku allutada N. Kägo käitumiskontrollile kuni karistusaja lõpuni, s.o kuni 12.10.
- Lähtudes eeltoodust toetab prokuratuur Norman Kägo vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist süüdimõistetu taasühiskonnastamise huvides. Maakohtu istung 28.01.2016 toimunud videokohtuistungil selgitas kinnipeetav, et tal on siiralt kahju oma käitumise ja eluviisi pärast, millega ta on põhjustanud perele ja ühiskonnale valu. Ta palus võimalust, et ta saaks seda tõestada ühiskonnale ja eelkõige pereliikmetele. Ta kinnitas, et ei pane neid enam sellisesse situatsiooni ega soovi neile põhjustada seda häbi. Ta on kandnud karistust vanglas 3 aastat 2 kuud ja 19 päeva, kahetseb tehtut ning tunnistab oma süüd. Mis puudutab pooleli olevat menetlust, siis see on kestnud 1 aasta ja 10 kuud, lahendit ei ole. Tallinnas eeluurimisvanglas leiti 2 tabletti tema kambrist. Süüdistus on talle esitatud, see on prokuratuuri menetluses - Põhja Ringkonnaprokuratuuris. See on tulemas üldmenetluses või lühimenetluses, aega, millal see tuleb, ei oska ta öelda. Samuti ei oska ta kommenteerida, miks menetlus on veninud, 24.03.2014 algatati menetlus, kuid venimine ei ole tulenenud temast. Ta võttis ühendust ka riigi prokuröriga ning temalegi oli üllatus, miks menetlus on veninud. Kinnipeetav selgitas, et kui ta vabaneb, siis ta soovib toetada oma perekonda. Tema vanaema on kriitilises olukorras haiglas, tal oli insult. Kinnipeetav soovib töökoha leida ja õpinguid jätkata. Kaitsja seisukoht Kaitsja taotleb Norman Kägo tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Kaitsja leiab, et koos käitumiskontrolliga võimaldab see teostada järelevalvet ning ka prokurör ja vangla toetavad tema vabastamist. Kaitsja nõustub prokuröri seisukohaga, et tegu on varem karistamata isikuga ning suurema osa karistusest on ta kandnud ära. Taasühiskonnastamise huvides tuleb ta vabastada. Tal on head suhted perega, ema ja vanaemaga ning ta soovib nende juurde elama asuda. Tal on olemas töökoht, mis on heaks motiveeringuks. KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestatakse tema käitumist karistuse kandmise ajal, tal ei ole ühtegi distsiplinaarkaristust, ta on läbinud 3 erinevat sotsiaalprogrammi. Eluviisitreeningu eesmärgiks on õppida tulevikus ütlema ei, ei halbadele sõpradele ja harjumustele. Ta on vastava koolituse läbinud ning suudab edaspidi jääda kindlaks oma sõnadele, et ei pane enam toime kuritegusid. Viru Vangla on hinnanud uue kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 8% ning toetab tema vabastamist. Kinnipidamise ajal on isik omandanud Ida-Viru Kutsehariduskeskuses puidupingieriala, kus teda iseloomustati hea õpilasena. KarS § 331 alusel toimuv menetlus on toimunud pikalt, riik ei ole oma seisukohta võtnud, kas on süüdi või ei. See ei ole takistuseks tema ennetähtaegsele vabastamisele. Õigusorganitele võiks ette heita nende tegevusetust. Enne tähtaegne vabastamine on hea resotsialiseerumisele, perega suhtlemisel ning toob positiivseid tagajärgi. Kinnipeetaval puudub probleem alkoholiga. Lähtuvalt eeltoodust palub kaitsja taotlus rahuldada. 4 Maakohtu määruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tema kaitsja ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjaliga, leiab, et kinnipeetav kuulub vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamisele. Kohus võtab arvesse, et tegemist on isikuga, kes on ühel korral kriminaalkorras karistatud ning kes kannab esimest vanglakaristust. Kinnipeetava käitumine vangistuses on olnud eeskujulik, tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, ta on läbinud erinevaid sotsiaalprogramme ning omandanud puidupingitöölise eriala. Kohtu hinnangul saab sellest järeldada, et reaalselt vangistuses viibitud aeg on täitnud oma eesmärgi ning isik on astunud konkreetseid samme õiguskuuleka elu suunas, olles juba muutunud ning edaspidigi motiveeritud muutuma. Vabanedes on isikul olemas kindel alaline elukoht oma ema ja vanaema juures ning tema suhted lähedastega on head ja toetavad, mis omab kohtu hinnangul positiivset mõju kinnipeetava taasühiskonnastamisele. Lisaks on tal garanteeritud töökoht xxxx, mis aitab tagada tema majanduslikku toimetulekut vabaduses. Positiivselt iseloomustab kinnipeetavat ka tema soov lõpetada ülikooliõpingud. Vangla hinnangul on uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul 8%, mille näol on tegemist madala riskiga. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist koos tema allutamisega käitumiskontrollile toetavad nii vangla kui ka prokuratuur. Eeltoodust tulenevalt vabastab kohus Norman Kägo vangistusest tingimisi enne tähtaega, määrates talle KarS § 76 lg 5 alusel katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, s.o kuni 12.10.2016 ning allutades ta katseajaks käitumiskontrollile. Vabastades kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegselt määrates ta kriminaalhooldusele, aitab see kohtu hinnangul teda uuesti ühiskonda sotsialiseerida ning motiveerib teda hoiduma uute seadusrikkumiste toimepanekust. Samas jälgitakse kontrollnõuete ning kohtu poolt määratud kohustuste täitmist. Kohus on seisukohal, et tõhusaim viis karistatud isikuid õiguskuulekale teele tagasi aidata ja ühiskonna turvatunnet tugevdada, on vangla ja kriminaalhoolduse koostöös. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 5