Obsah (4)

§ 111§ 112§ 110§ 249

TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUMÄÄRUS esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse lahendamise kohta Kohtuasja number 3-15-3237 Määruse kuupäev 05.01.2016 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi A.T. taotlu

) § 110 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest. Vastavalt

§ 111

lg-le 1 antakse taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. A.T. vanglasisese isikukonto väljavõttest nähtub, et tema

§ 112

lg 1 p 1 alusel taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu (30.08.2015-29.12.2015) laekumiste ja mahaarvamiste pinnalt arvestatud kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek on 12,75 eurot, s.o (85 – 59,5)/4x2. Kohus on seisukohal, et menetlusabi andmise majanduslikud eeldused on täidetud ning käesolevas menetlusetapis ei loe kohus taotlust ilmselgelt perspektiivituks. Eeltoodust tulenevalt vabastab kohus A.T.

§ 110lg 1 p 1 alusel täielikult riigilõivu tasumisest taotluse esitamisel.

4.

§ 249

lg 1 sätestab, et kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

§ 249

lg 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.

§ 249

lg 2 sätestab, et esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal.

1. Kohus tõlgendab A.T. esialgse õiguskaitse taotlust selliselt, et selle sisuks on samad nõuded, mis A. T. on esitanud taotlusele lisatud vaietes ehk et A. T. taotleb esialgse õiguskaitse korras seda, et tal lubataks 06.01.2016 sisseoste teha ja et ta saaks kohtu ja advokaadiga suhelda elektroonilisel teel.
2. Kohus märgib, et üheks esialgse õiguskaitse taotluse lubatavuse eelduseks on asjaolu, et kaebaja kinni peetava isikuna peab olema esitanud vanglale vaidlusaluses küsimuses vaide. Esialgse õiguskaitse taotluse esitamine kohtule on lubatud vaid juhul, kui samal ajal on käimas vaidemenetlus. Käesoleval juhul väidab A.T., et ta soovis vaide/vaided esitada, kuid vangla keeldus nende vastuvõtmisest. Tartu Vangla väidab oma 04.01.2016 kohtule antud vastuses, et A. T. oli võimalus 2 vaiet esitada, kuid ta ei teinud seda. Kohtul puudub alus kahelda vangla vastuse tõele vastavuses. Seega peab antud juhul asuma seisukohale, et A.T. esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlus ei ole kohtus lubatav, sest samas asjas ei ole käimas vaidemenetlust.
3. Olenemata eeltoodust märgib kohus alljärgnevat. A.T. ei ole oma taotluses märkinud, millised oleksid need kahjulikud tagajärjed, mis esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel talle saabuksid. Seonduvalt kauplusest sisseostude tegemisega märgib kohus, et A. T. oli
4. a detsembrikuus võimalik kaupluse teenust kasutada kolmel korral. Taotluse esitaja kasutas kaupluse teenust ühel korral, sest tema enda sõnade kohaselt puudus tal raha, et enamatel kordadel sisseoste teha. Seega ei saa taotluse esitaja süüdistada Tartu Vanglat selles, et tal ei ole piisavas koguses kaupu. Lisaks nähtub vangla poolt kohtule edastatud A. T. ostunimekirjast, et perioodil september kuni detsember 2015 on A. T. soetanud kaupluse vahendusel igakuiseilt (ühe ostukorrana) vaid kaks pakki sigarette. 14.12.2015 ostetud sigaretid on A. T. detsembrikuus kätte saanud ja ka jaanuaris 2016 on tal soovi korral võimalik sigarette osta. Seega ei nähtu kahjulikud tagajärjed, mille saabumise vältimiseks A. T. esialgse õiguskaitse kohaldamist vajaks. Samuti ei ole A. T. selgitanud, miks on talle esialgse õiguskaitse kohaldamine vajalik seoses kirjavahetuse pidamisega kohtute ja advokaadiga. Taotlusest ei nähtu, millised kahjulikud tagajärjed saabuksid, kui taotluse esitaja ei saa koheselt suhelda kohtute ja advokaadiga elektroonilisel teel. Lisaks tuleb seonduvalt elektroonilise kirjavahetuse võimaldamisega tulevikus esitatavat kaebust pidada ilmselgelt perspektiivituks, sest kinnipeetaval ei ole lubatud kasutada Internetti (VangS § 311) ja kinnipeetav saab kirjavahetust pidada posti teel, kusjuures kohtule edastatavad kirjad saadetakse vangla kulul (VSkE § 47).
5. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus A.T. esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse rahuldamata. Kohus märgib selgituseks, et kohtul ei ole kohustust edastada esialgse õiguskaitse taotluse juurde lisatud kaebaja vaideid haldusorganile menetlemiseks. Tartu Vangla 04.01.2016 vastuse kohaselt ei ole A. T. viidatud vaideid vanglale esitanud. Kohus tagastab käesoleva määrusega A. T. vaiete originaalid, et ta saaks soovi korral need vanglale esitada ja asendab originaalid toimikus koopiatega. (allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks kohtunik 3