Asjaolud 29.10.2015 esitas I-MK (võlausaldaja) Harju Maakohtule avalduse MR (võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks. Kohus võttis esitatud avalduse 12.11.2015 määrusega menetlusse. Tsiviilasjas toimus 26.11.2015 eelistung, millele ilmusid võlausaldaja ja võlgnik, võlgnik võlausaldaja nõudeid ei tunnistanud. Kohus teatas 16.11.2015 eelistungil, et teeb ajutise halduri määramise või määramata jätmise kohta määruse teatavaks 10.12.
) § 3 lg 2 kohaselt kohaldatakse pankrotimenetlusele TsMS sätestatut, kui
-st ei tulene teisiti. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 kohaselt vaatab hagita asja kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
lg 1 kohaselt juhul, kui pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja ei ilmu kohtuistungile, võib kohus jätta pankrotiavalduse läbi vaatamata. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kohus 21.12.2015 toimunud kohtuistungi kohtukutse kätte toimetanud lepingulisele esindajale Ardi Šuvalovile 10.12.2015. Kohtuistungi toimumise ajaks ei olnud avaldaja kohut informeerinud istungile ilmumise takistustest, kohus helistas enne istungisaali sisenemist avaldaja lepingulise esindaja telefonile nr 51 422 33, kuid telefon oli välja lülitatud. Peale kohtuistungi toimumist esitas 21.12.2015 avaldaja lepinguline esindaja kohtule taotluse määrata tsiviilasjas uus kohtuistungi aeg, kuna lepinguline esindaja ei jõudnud kohtuistungile seoses liiklusummikuga Rannamõisa teel (samal põhjusel ei olnud lepingulisel esindajal võimalik kohut teavitada istungile mitteilmumisest). Kohus oli seisukohal, et sõltumata liiklusseisakutest vms takistusest, mille tõttu hilinetakse või ei ole võimalik istungile ilmuda, on istungile ilmuma kohustatud isikul kohustus teavitada kohut takistavast asjaolust hiljemalt istungi algusajaks. Kohus püüdis ise avaldaja lepingulise esindajaga kontakti saada, et küsida istungile jõudmisele hilinemise või tulemata jätmise põhjuste kohta, kuid avaldaja lepingulise esindaja telefon oli välja lülitatud, mistõttu ei õnnestunud kohtul kontakti saada. Eeltoodust tulenevalt puudus kohtul teave, mille tõttu oleks saanud 21.12.2015 kohtuistungi jätta korraldamata või toimumisaega muuta. Kohus leidis, et peale kohtistungi toimumist avaldaja lepingulise esindaja poolt esitatud selgitus ei ole arvestades asjaolusid piisav uue kohtuistungi toimumise aja määramiseks. Antud juhul ei ole avaldaja kohut õigeaegselt teavitanud istungile ilmumise takistustest. Eeltoodud põhjendustel asus kohus seisukohale, et võlausaldaja avaldus võlgniku pankroti väljakuulutamiseks tuleb
MS § 477 lg 1 ja
MS § 426 lg 1 kohaselt loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. TsMS § 150 lg 1 p 3 kohaselt tagastatakse avaldajale tasutud riigilõiv, kui avaldus jäetakse läbi vaatamata. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Võlgniku menetluskuluks on TsMS § 144 p 1 kohaselt õigusabikulu summas 744 eurot koos käibemaksuga. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on võlgniku lepinguline esindaja vandeadvokaat Robert Sarv teavitanud kohut oma esindusõigusest 07.12.2015, varasemalt on võlgnikku tsiviilasjas esindanud Helis Selge. Lepingulise esindaja õigusabikuluks on 04.12.2015 ettevalmistamine nõupidamiseks, nõupidamine; 16.12.2015 telefoninõupidamine kliendiga, suhtlemine VG ja MK-ga; 17.12.2015 pankrotiavaldusele vastuväidete koostamine, teabenõudele vastuse täiendamine, e-kirjavahetus kliendiga, telefoninõupidamine. Kohus on seisukohal, et võlgniku õigusabikulu ei ole antud juhul põhjendatud ega vajalik rohkem, kui 360 euro ulatuses. Põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks on võlgniku poolt 20.12.2015 esitatud vastuväited pankrotiavaldusele, lisaks arvestab kohus lepingulise esindaja poolt tsiviilasja materjalidega tutvumisega ja nõupidamisega kliendiga. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel teeb kohus TsMS § 175 lg 1 kohaselt kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta. Eeltoodust tulenevalt mõistis kohus avaldajalt võlgniku kasuks välja õigusabikulud 360 eurot käibemaksuga. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on võlgnik esitanud kohtule TsMS § 177 lg 4 kohase avalduse. Seega, juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 tuleb avaldajal alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda menetluskulult viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud
§-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 16h ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 1728 eurot (s.h käibemaks 288 eurot) ja kulude katteks 50,96 eurot, kokku 1778,96 eurot. Kohus ei pidanud põhjendatuks ajutise halduri tasu kokku rohkem kui 10h ulatuses. Kohus leidis, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri tasuks 1080 eurot (10 h x 90 eurot= 900 eurot + käibemaks 20% 180 eurot= 1080 eurot) ja kulude katteks 50,96 eurot.
lg 1 p 2 ja p 5 kohaselt on pankrotimenetluse kulud ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on avaldaja 10.12.2015 määruse alusel kandnud 17.12.2015 kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks 1300 eurot. Kohus oli seisukohal, et ajutise halduri tasu ja kulud tuleb määrata väljamaksmisele kohtu deposiiti 17.12.2015 laekunud summast. Määruskaebus 06.01.2016 esitatud määruskaebuses palub võlausaldaja tühistada Harju Maakohtu 23.12.2015 määruse. Kaebuses märgib võlausaldaja
lg-le 1 viidates, et kohtul on õigus, mitte kohustus jätta avaldus läbi vaatamata. Kohus võib ka lükata kohtuistungi edasi ja määrata uue kohtuistungi toimumise aja. Seega pidanuks määruses põhistama, miks ei saanud lükata kohtuistungit edasi ja miks tuli avaldus jätta läbi vaatamata. Maakohtu sellekohased põhistused on vastuolulised. Ühel juhul märgitakse, et võlausaldaja lepinguline esindaja ei teavitanud kohut õigeaegselt istungile ilmumise takistusest, teisel juhul märgitakse, et võlausaldaja lepingulise esindaja selgitus ei ole 3 piisav uue kohtuistungi aja määramiseks. Vastuolulise põhistusega on rikutud TsMS § 669 lg 1 pi 5 nõuet. Lisaks märgib võlausaldaja, et menetlustoimingu protokoll ei kajasta menetlustoimingu olulist käiku – ei kajasta võlausaldaja lepingulise esindaja taotluse lahendamist nagu seda kajastab määrus. Võlausaldaja on seisukohal, et TsMS § 345 reguleerib olukorda, kus menetlusosalisele on ette teada, et ta ei saa kohtuistungil osaleda, mis juhul peab ta kohtule sellest õigeaegselt teatama. Liiklusummikut, mis takistab kohtuistungile ilmumast ja millest ei ole võimalik õigeaegselt teatada, käsitleb TsMS § 422 lg
MS § 477 lg 1 ja
lg 1 alusel õigus jätta võlausaldaja avaldus võlgniku pankroti väljakuulutamiseks läbi vaatamata. Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtuga selles, et pärast kohtistungi toimumist võlausaldaja lepingulise esindaja poolt esitatud selgitus ei ole 4 piisav uue kohtuistungi toimumise aja määramiseks. Võlausaldaja seisukohaga, justkui oleks maakohus jätnud määruses põhistamata, miks ei saanud lükata kohtuistungit edasi ja miks tuli avaldus jätta läbi vaatamata, ringkonnakohus ei nõustu. Võlausaldaja on kaebuses ka ise märkinud, et maakohtu sellekohased põhistused on vastuolulised. Sellega on võlausaldaja möönnud, et kohus on siiski omapoolsed põhistused määruses esitanud. Ringkonnakohtu hinnangul on vaidlustatud maakohtu määrus piisavalt põhjendatud. Ka ei saa selles toodud põhistusi pidada vastuolulisteks. Võlausaldaja ei ole tõendanud, et väidetav liiklusummik Tallinnas Rannamõisa teel takistas võlausaldajal kohtuistungile ilmumast ja ilmumata jätmisest kohtule teatamast. Ka juhul, kui eeldada, et väidetav liiklusummik tõepoolest aset leidis, ei saa liiklusummikut pidada mõjuvaks põhjuseks, mis takistanuks võlausaldaja lepingulisel esindajal istungile ilmumata jätmisest kohtule õigeaegselt teatamast. Objektiivseid asjaolusid, mis tingisid võlausaldaja lepingulise esindaja takistuse kohtule telefonitsi teatamast istungile ilmumata jätmisest, kaebuses esitatud ei ole. Vastuseks määruskaebuse väitele sellest, et menetlustoimingu protokoll ei kajasta võlausaldaja lepingulise esindaja taotluse lahendamist, märgib ringkonnakohus, et arusaamatuks jääb, millist võlausaldaja lepingulise esindaja taotlust on võlausaldaja kaebuses silmas pidanud. 21.12.2015 menetlustoimingu protokollist nähtuvalt on kohus 21.12.2015 istungil lahendanud võlgniku taotluse pankrotiavalduse läbivaatamata jätmiseks. Juhul kui võlausaldaja peab silmas võlausaldaja 21.12.2015 taotlust uue kohtuistungi aja määramiseks, siis nimetatud taotlust ei saanud kohus 21.12.2015 avalikul istungil arutada ega lahendada, kuivõrd võlausaldaja taotlus uue kohutistungi aja määramiseks esitati pärast 21.12.2015 toimunud kohtuistungi lõppu. Võlausaldaja on ka ise määruskaebuses märkinud, et teatas kohtule liiklusummikust e-toimiku vahendusel kell 10.46, 21.12.2015 istungi protokollist nähtuvalt lõppes nimetatud istung aga kell 10.18. Kuivõrd kohus ei saanud istungil arutada esitamata taotluse lahendamist, ei saa seda kajastada ka istungi protokoll. Ringkonnakohus märgib, et määruskaebuses osundatu pankrotihalduri aruande laekumise ajast võlausaldaja tööalasele meilile ei ole käesoleva määruskaebuse lahendamise seisukohast asjakohane. Pankrotihalduri aruande saatmise aeg võlausaldaja meilile ja võlausaldajal väidetav andmete puudumine võlgniku varalise seisundi ja maksejõulisuse kohta ei ole asjaoludeks, mis saanuks objektiivselt takistada võlausaldajal kohtuistungile ilmuda. Seega ei võimalda sellekohased kaebuse väited ka väärata vaidlustatud maakohtu määruse seisukohti. Kuna määruskaebus jääb eeltoodud põhjendustel rahuldamata, jäävad määruskaebuse menetlemise kulud TsMS § 171 lg 1 järgi võlausaldaja kanda. Vastavalt TsMS-i alates 01.01.2015 kehtiva redaktsiooni § 174 lõikele 1 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Võlgniku poolt 16.02.2016 ringkonnakohtule esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avalduses palub võlgnik määrata kindlaks ja mõista võlausaldajalt võlgniku kasuks välja menetluskulud summas 384 eurot (koos käibemaksuga) ja kohustada võlausaldajat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Võlgniku menetluskulud koosnevad lepingulise esindaja kuludest. Avaldusele lisatud lepingulise esindaja tööaruandest nähtuvalt on võlgniku lepinguline esindaja käesolevas määruskaebemenetluses osutanud võlgnikule õigusabi 4 tunni ja 3 minuti ulatuses tunnihinnaga 120 eurot (ilma käibemaksuta). Osutatud õigusabi koosneb järgmistest toimingutest: 08.01.2016 suhtlemine 5 kliendiga (e-kirjavahetus), tähtaja pikendamise taotluse koostamine ja tutvumine määruskaebusega – 40min (80 eurot) ning 28.01.2016 vastuse koostamine 04.01.2016 määruskaebusele – 3h 23min (240 eurot), kokku koos käibemaksuga 384 eurot. Võlgnik kinnitas, et kõik kulutused on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega. Samuti kinnitas võlgnik TsMS § 174 lg 10 alusel, et ta ei saa lepingulise esindaja kuludelt käibemaksu tagasi. Võlausaldaja võlgniku menetluskulude osas vastuväiteid ei esitanud. Ringkonnakohus selgitab, et menetluskulude väljamõistmise aluseks on õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus. Riigikohus on asjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Ringkonnakohus leiab, et võlgniku vandeadvokaadist lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot (ilma käibemaksuta) saab esindaja kvalifikatsiooni arvestades pidada mõistlikuks tasuks. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud avaldusele lisatud esindaja tööaruandest nähtuv ajakulu 40 minutit suhtlemiseks kliendiga, tähtaja pikendamise taotluse koostamiseks ja määruskaebusega tutvumiseks, arvestades seejuures ka koostatud ja tutvutud dokumentide mahtu. Ringkonnakohus ei pea tsiviilasja keerukuse ega määruskaebusele koostatud vastuse mahuga kooskõlas olevaks tööaruandest nähtuvat ajakulu 3 tundi ja 23 minutit määruskaebusele vastuse koostamiseks. Vaidluse sisu ja koostatud dokumendi mahtu (ca 2 lk põhjenduste osa) silmas pidades leiab ringkonnakohus, et võlgniku vandeadvokaadist lepingulisel esindajal ei saanud määruskaebusele vastuse koostamiseks kuluda enam kui 2 tundi. Samas on ka võlgniku menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatud esindaja tööaruandes vaatamata nimetatud toimingu osas märgitud ajakulule 3h 23min õigusabitasu arvestatud siiski 2 tunni ulatuses, s.o 240 eurot. Eelneva põhjal määrab ringkonnakohus võlgniku menetluskulude rahaliseks suuruseks taotletud 384 eurot koos käibemaksuga (2h 40min x 120 + käibemaks 64 eurot). Vastavalt võlgniku taotletule tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel võlausaldajalt võlgniku kasuks välja mõista ka viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Reet Allikvere /allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav /allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.