MAAKOHTU LAHEND
kohaselt on vaheotsust võimalik teha kas nõude põhjendatuse või põhjendamatuse (
lg 1) kohta raha saamiseks esitatud hagi menetlemisel või aegumise kohaldamise (
Kostja ei ole tuginenud väitele, et antud hagi puhul oleks tegemist raha saamisele suunatud nõudega. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-33-08 pidanud võimalikuks vaheotsuse tegemist ühisvara jagamisel siis, kui vaheotsusega määratakse ühisvara koosseis ehk piiritletakse edaspidiseks menetluseks nende esemete ring, mille väärtust tuleks hakata määrama kalli ja/või keeruka tõendamismenetluse kaudu. Antud menetluses ei ole taotleja tuginenud sellele, et nõutava rahasumma tõendamine oleks kulukas ja/või keerukas. Kuna taotluses ei ole tuginetud aegumisele, puudub alus vaheotsuse tegemiseks nõude põhjendatuse hindamiseks. Hagi läbi vaatamata jätmise taotlusesse puutuvalt märkis kohus, et nõude õigusliku kvalifitseerimise kohustus on kohtul. Antud juhul kohus leidis, et kehtiv perekonnaseadus ei võimalda halduril esitada füüsilise isiku pankrotimenetluses ühisvara jagamise nõue ilma varaühisuse lõpetamise nõuet esitamata. Kohus nõustus osaliselt nii hageja kui kostja esitatud põhjendustega. Pooltel ei ole vaidlust selles, et nende vahel on varasuhe ja et abikaasad S.K. ja K.F. ei ole avaldanud soovi varaühisuse ehk varaliste suhete lõpetamiseks. Vaidlust ei ole ka selles, et ühe abikaasa pankrotistumisest tulenevalt on halduril pankrotivara valitsemiseks 2 pankrotiseadusest tulenevalt õigus ja kohustus võtta vastu otsustus ühisvara jagamise nõude esitamiseks. Vaidlus on selles, et alates 01.07.2010. a kehtiv perekonnaseadus ei võimalda ühisvara jagada poolte abielu kestel. Kohus möönas, et haldur oleks pidanud vormistada nõude ühisvara jagamiseks ja varaühisuse lõpetamiseks kooskõlas
-ga. Kohus leidis, et K.F. i poolt ühisvara jagamise nõude esitamine on tingitud üksnes põhihagi esitamisest (I kd lk 83), mis tähendab, et omaalgatuslikult ei ole K.F. pidanud vajalikuks ühisvara jagada. Kohus märkis, et ka vastuhageja ei ole taotlenud varaühisuse lõpetamist. Kuna kostja/vastuhageja on soovinud vastuhagi läbivaatamist (üksnes) ühises menetluses esialgse hagiga, siis
lg-st 3 lähtuvalt ei saa põhihagi läbi vaatamata jätmisel jääda vastuhagi menetlusse ja kostja vastuhagi tuleb jätta läbi vaatamata
S.K. (pankrotis) põhihagi kuulub läbivaatamata jätmisele
Viru Maakohus tegi 28.09.2012. a täiendava määruse, millega reguleeris menetluskulude jaotust. Kohus jättis S.K. (pankrotis) kanda põhihagi menetlemisel tekkinud tema enda ja kostja K.F. i kulud. Kohus jättis K.F. i kanda vastuhagi menetlemisel tekkinud tema enda ja S.K. (pankrotis) menetluskulud. Kohus vabastas S.K. (pankrotis) riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus leidis, et kuivõrd käesoleva lahendiga ei saa menetluskulusid määrata kindlaks rahalises summas, siis tuleb K.F. i vastav taotlus jätta tähelepanuta. Arvestada ei saa S.K. poolt
ja 164 alusel esitatud taotlust, kuna need rakenduksid asjas sisulise lahendi tegemise korral, kuid antud asjas on kohus teinud lahendi hagide läbivaatamata jätmise kohta ja sel puhul ei oma menetluskulude jaotuse osas tähtsust, mis liiki hagiga (perekonnaasi) tegemist oli.
Antud asjas tuleb seega nii põhihagi kui vastuhagi esitajatel vastavalt kanda nii enda kui vastava vastaspoole menetluskulud. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED 4. S.K. (pankrotis) pankrotihaldur Tarmo Villman esitas määruskaebuse, milles taotleb kohtumääruse tühistamist osas, millega kohus rahuldas K.F. taotluse ning jättis S.K. (pankrotis) hagi K.F. vastu ühisvara jagamise nõudes läbi vaatamata ja selles osas asja saatmist maakohtule menetluse jätkamiseks. Määruskaebuse esitaja palub menetluskulud jätta vastustaja kanda. S.K. (pankrotis) pankrotihaldur Tarmo Villman esitas määruskaebuse täiendava määruse peale, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist osas, millega jäeti S.K. (pankrotis) kanda põhihagi menetlemisel tekkinud tema enda ja kostja K.F. kulud ja selles osas uue määruse tegemist, millega jätta põhihagi menetlemisel tekkinud menetluskulud
S § 122 ja PKS § 35, 36, 37; 2) sätestab PKS § 35 ammendava loetelu varasuhte lõppemise aluste kohta. Ükski nimetatud alustest ei anna haldurile õigust varaühisuse lõpetamise nõude esitamiseks. Pankroti- või täitemenetluses ei ole ühisvara jagamise eesmärgiks mitte varaühisuse lõpetamine, vaid võlgniku vara eraldamine ühisomandist, et selle arvel rahuldada võlausaldajate nõudeid. Pankrotimenetluses ei saa haldur nõuda abikaasade varaühisuse lõpetamist, kuna pankrotimenetlus teatud hetkel lõpeb, kuid poolte varalised ja isiklikud suhted jätkuvad; 3 3) saavad pankrotihalduri õigused piirduda ainult pankrotivaraga seotud tehingute ja toimingutega. Halduri puutumus poolte varaühisusse on ainult pankrotivaraga seotud, mis iseenesest ei tähenda, et haldur ei saaks seetõttu esitada ühisvara jagamise nõuet, kuna perekonnaseaduses selline võimalus puudub; 4) on kohus ebaõigesti leidnud, et haldur saab ja peab ühisvara jagamise hagi esitades tuginema nii pankroti- kui ka perekonnaseaduse sätetele. Pankrotihaldur saab esitada ühisvara jagamise hagi PankrS § 122 lg 1 alusel; 5) ei saanud kohus jätta hagi läbivaatamata, vaid oleks pidanud asja sisuliselt lõpuni vaatama ning tegema nimetatud asjas sisulise lahendi. Haldur juhib siinkohal kohtu tähelepanu asjaolule, et haldur on taotlenud kohtult koos ühisvara jagamise nõudega ka poolte varaühisuse lõppemist. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et kohtul ei olnud õigust jätta hagi läbi vaatamata; 6) on kohus jätnud teadlikult järgimata
Maakohus on jätnud järgimata ka
lg-s 5 nimetatud selgitamiskohustuse, millega on samuti toimunud menetlusnormide oluline rikkumine.
lg 2 alusel kohaldatakse määrusele otsuse kohta sätestatut ning
lg 5 kohaselt on täiendav otsus täiendatava otsuse osa ning seda võib vaidlustada nagu muud otsust. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ja Viru Maakohtu 6.07.2012 määrus (arvestades täiendavat määrust) tuleb tühistada ja asi saata menetluse jätkamiseks maakohtule. Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asjas lõpplahendi tegemisel. 4
Määrus ei kuulu edasikaebamisele
Kersti Kerstna-Vaks Kai Kullerkupp 5 Andra Pärsimägi
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.