KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-14-55669 Määruse tegemise aeg ja koht 04.02.2016, Tallinn Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Ele Liiv, Indrek Soots Tsiviilasi AK hagi Korteri

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv.

§ 144

p 1 ja p 3 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate kulud.

§ 175

lg-s 1 sätestatult, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

1. Käesolevas tsiviilasjas on kostja tasunud 08.08.2014 maksekorraldusega nr 69 riigilõivu 300 eurot (kd I lk 35). Hageja kinnitas, et ei ole riigilõivu kostjale tagasi maksnud. Nimetatud makskorraldusega on tõendatud, et kostja on riigilõivu etteulatuvalt kandnud, mistõttu ei kuulu riigilõiv kostjalt väljamõistmisele.
2. Menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja õigusabikulud on summas 1143 eurot. Avalduse kohaselt osutas hageja esindaja õigusabi teenust hinnaga 90 eurot/tund (käibemaksuga), mis ei ületa keskmist turuhinda.
3. Hageja kandis maakohtus kulu 783 eurot järgmiste õigusabi toimingute eest: dokumentidega tutvumine, kliendiga nõupidamine ja hagiavalduse koostamine, ettevalmistus ja 16.10.2014 istungist osavõtt ning ettevalmistus ja 31.10.2014 istungist osavõtt. Kostja vastuväite kohaselt on 2

§ 177

lg 4 alusel tuleb rahuldada hageja taotlus kostja viivise maksmiseks kohustamiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Määruskaebus

1. Kostja palub maakohtu määruse tühistada osas, milles maakohus mõistis kostjalt menetluskulud välja 382 eurot ületavalt, ning osas, milles maakohus kohustas kostjat tasuma viivist, ning teha uus määrus, millega jätta hageja avaldus rahuldamata õigusabikulu osas 315 euro ulatuses ning viiviste väljamõistmise osas.
2. Maakohus on menetluskulud välja mõistnud põhjendamatult suures ulatuses. Hageja ei ole esitanud arveid ringkonnakohtus kantud menetluskulu kohta, mis nimekirja kohaselt moodustab 315 eurot. Seega ei ole hageja neid kulusid kandnud. Eeltoodud põhjustel puudus kaebajal võimalus analüüsida kõiki hageja võimalikke menetluskulusid ja esitada nendele omapoolseid vastuväiteid. Menetluskulude kindlaksmääramisel oleks kohus pidanud kontrollima ka kulude faktilist kandmist.
3. Menetluskulude ja viiviste väljamõistmine summas 697 eurot on kaebajat ebamõistlikult koormav ning vastuolus heade kommetega. Kaebaja moodustati korterelamu hooldamiseks, haldamiseks ja asjade ajamiseks. Kaebaja on mittetulundusühistu KÜS § 2 lg 1 mõttes. On ebaõiglane ja ebaproportsionaalne anda viiviste väljamõistmisega tulu saamise võimalust kaebaja liikmele. Hagejal on suur võlgnevus kaebaja ees kommunaal- ja majapidamiskulude osas. Tallinna 25 majas on ainult 8 korteriomandit, mistõttu on hageja võlgnevuse olemasolu korteriühistu eelarvele eriti tajutav. Vastus määruskaebusele
4. Hageja palub jätta määruskaebuse rahuldamata.
5. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle

§ 633lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks.

Ringkonnakohtu seisukoht 16. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning tulenevalt

§ 659

ja § 654 lg 6 ringkonnakohus ei korda maakohtu määruse põhjendusi, nõustudes nendega. Vastuseks määruskaebuses toodud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 3

§ 175

lg 1 järgi diskretsiooniõiguse alusel, millesse kõrgema astme kohtul on alust sekkuda üksnes siis, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire, sealhulgas juhul, kui väljamõistetav lepingulise esindaja kulu on ebaproportsionaalselt suur võrreldes vaieldava hüve väärtusega. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus hageja lepingulise esindaja kulu vajalikkust ja põhjendatust hinnates diskretsiooni piire ületanud. Maakohus on vähendanud väljamõistetavat lepingulise esindaja kulu ning kostjalt väljamõistetud kulu ei saa, arvestades vaidluse sisu, keerukust ja mahtu, pidada ebamõistlikult suureks.

1. Määruskaebuse esitaja väitel ei olnud maakohtul alust välja mõista lepingulise esindaja kulu ringkonnakohtus tehtud toimingute eest, kuna hageja ei esitanud selle kohta vastavaid kulu kinnitavaid dokumente. Ringkonnakohus leiab, et väide ei ole põhjendatud. Maakohus on õigesti lugenud vajalikuks ja põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulu ka apellatsioonimenetluses, arvestades hageja menetluskulude nimekirjas märgitud toiminguid ning toimikus sisalduvaid andmeid. Lisaks märgib ringkonnakohus, et lepingulise esindaja kulu väljamõistmise eelduseks ei ole nende kulude kantus menetlusosalise poolt.
2. Määruskaebuse esitaja väitel on viivise väljamõistmine mittetulundusühistult, kes ei saa oma tegevusest tulu, ebamõistlik ja ebaproportsionaalne. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole väide põhjendatud. Seadusjärgse viivise maksmiseks kohustamist kuni kohtulahendi kohase täitmiseni ei ole alust pidada ebaproportsionaalseks ega ka ebaõiglaseks. Samas on kostjal võimalik viiviste maksmist vältida, täites kohtulahendi, s.o tasudes hagejale 697 eurot, õigeaegselt.
3. Määruskaebuse esitaja väitel on viivise väljamõistmine korteriühistut ja selle liikmeid eriti koormav ka seetõttu, et hagejal on korteriühistu ees suur võlgnevus kommunaal- ja majapidamiskulu osas. Ringkonnakohus leiab, et väide on iseenesest asjakohatu, kuid märgib siiski, et korteriühistul on hageja kasuks väljamõistetud menetluskulu võimalik tasaarvestada hageja kommunaal- ja majapidamiskulu võlaga.
4. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots 4