Obsah (7)

§ 378§ 383§ 377§ 388§ 156§ 381§ 129

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson Määruse tegemise aeg ja koht 27. juuni 2013 Tartu Tsiviilasja number 2-13-6793 Tsiviilasi A.R. ja A.R

§ 378

lg-le 5, mille kohaselt on võimalik mitme hagi tagamise abinõu (s.o kohtuliku hüpoteegi ja keelumärke) üheaegne rakendamine. MAAKOHTU LAHEND

1. Tartu Maakohus rahuldas
2. aprilli 2013 määrusega hagi tagamise taotluse osaliselt ja määras, et hagi tagamise abinõuna kanda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr 2451439 neljandasse jakku ühele ja samale esimesele vabale järjekohale kuni käesolevas 2 kohtuasjas kohtulahendi tegemiseni kohtulik hüpoteek A.R. kasuks hüpoteegisummaga 27 783 eurot ja kohtulik hüpoteek A.R. kasuks hüpoteegisummaga 27 783 eurot. Kohus jättis rahuldamata hagejate taotluse registriossa nr 2451439 kantud kinnistule võõrandamise keelumärke seadmiseks. Kohus jättis

§ 383

lg 12 alusel tagatise täielikult nõudmata, kuna see on hagejate kui alaealiste suhtes on ilmselt ebaõiglane. Määruses esitatud põhjenduste kohaselt tuleb hagi tagada

§ 377lg 1 alusel.

Hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Kohus leidis, et hagejate taotlus kohtulike hüpoteekide sissekandmiseks A.R. le kuuluvale kinnisasjale nr 2451439 on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus oli seisukohal, et hagi tagamine kohtuliku hüpoteegiga ei ole kostja jaoks põhjendamatult koormav, st hagi tagamiseks valitud vahend kohtuliku hüpoteegina ei piira kostjat rohkem, kui on vaja hagi rahuldava kohtuotsuse täitmiseks, s.o elatise maksmiseks vähemalt kuni laste täisealisuseni. Hagi tagamise abinõu ei koorma kostjat ebamõistlikult, kuivõrd kohtuliku hüpoteegi seadmine ei piira kostjale kuuluva kinnistu valdamist, kasutamist ega käsutamist, samuti ei tekita see kostjale kahju.

§ 378

lg 4 teise lause kohaselt tuleb rahalise nõudega hagi tagamisel arvestada hagi hinda. Tsiviilasja hind on 12 766 eurot (5 566 + 9 x 400 x 2). Hagejad taotlevad nende kasuks kohtulike hüpoteekide seadmist kokku summas 55 566 eurot (s.o 27 783 + 27 783) kuni käesolevas kohtuasjas tehtud lõpliku kohtulahendi täitmiseni. Hagejad on põhjendanud nõutava hüpoteegi suurust järgnevalt: hüpoteek tagab 50 000 euro ulatuses hageja nõude 400 (summa lapse kohta) x 2 (laste arv) x 12 (12 kuud aastas) x 5 (aastat, laste täisealiseks saamiseni) + 2000 kõrvalkulude katteks, täitmist ning leiavad, et on hagi tagamise eesmärgiga proportsionaalne. Sellele lisandub võlgnevus tagasiulatuva nõude eest summas 5 566 eurot.

§ 388lg 2 kohaselt on hüpoteegisummaks tagatava nõude summa.

Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-162-09 p-s 12 selgitanud tagatava nõude ulatust

§ 388lg 2 tähenduses.

Viidatud määruse kohaselt ulatub kohtulik hüpoteek nii põhinõudele kui ka kõrvalnõudele, samuti ulatub kohtulik hüpoteek ka menetluskulude hüvitamise nõudele, mille suurus tuleb kindlaks määrata eelduslikult. Arvestades asjaolu, et elatise puhul ulatub vanema kohustus lapse ülalpidamiseks eelduslikult vähemalt tema täisealisuseni, on igati põhjendatud tagada hagi selles ulatuses. Ka PKS § 75 lg 2 kohaselt võib elatist välja mõista ühekordse summana, kui selleks on oluline põhjus. Kohus leidis, et hagejad on oma nõudeid piisavalt põhjendatud. Hagi eeldatav rahuldamise ulatus ilmneb edasise kohtuliku menetluse käigus. Kohus leidis, et kostja kinnisasjale keelumärke seadmise taotluse rahuldamiseks puudub alus. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-48-04 juhtinud tähelepanu, et keelumärget tuleks hagi tagamise vahendina kasutada üksnes juhul, kui muud kostjat vähem koormavad hagi tagamise vahendid ei ole piisavad (vt AÕS §-d 63 ja 631). Rahalise nõude täitmise tagamiseks piisab

§ 156

lg 1 p 1 ja AÕS § 363 järgi seatavast kohtulikust hüpoteegist nõudesumma ulatuses. Seda seisukohta ei ole hilisemas praktikas muudetud. Kui A.R. tasub vastavalt

§-le 385 tagatise 55 566 eurot või esitab sama summa ulatuses pangagarantii, siis asendab kohus kostja avalduse alusel hagi tagamise abinõu. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis tingiksid vajaduse teatada avalduse läbivaatamisest kostjale. Kostja ärakuulamine on osutunud hagi tagamise taotluse lahendamisel võimatuks. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED 3

1. A.R. esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
2. aprilli 2013 määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega hagi tagamine tühistada. Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) puudus määruskaebuse esitajal võimalus
3. märtsi 2013 kohtumääruse täitmiseks, kuna talle ei ole seda kätte toimetatud. Ta sai määrusest teada alles Viljandi kohtumaja sekretäri
4. aprilli 2013 e-kirjaga. Kostja ei ole hagimaterjalide vastuvõtmisest kõrvale hoidnud, ta ei saanud oma tervisliku seisundi tõttu kohtumajja minna ning jäi ootama menetlusdokumentide kättetoimetamist kohtu poolt. Alles pärast kirjalikku järelpärimist sai kostja teada e-toimikust ning menetlusdokumentidest. Seega on kohtu poolt esinenud olulisi puudusi kostjale menetlusdokumentide, sh 12.04.2013 määruse, teatavakstegemisel ja kättetoimetamisel. Kohtule olid teada kostja e-posti aadressid, kuid ühtegi teadet kohtuasja menetlusdokumentide kohta kostjale e-postiga ei saadetud; 2) on maakohus ebaõigesti hinnanud hagi tagamise lähteandmeid. Kostjal ei ole hagejate ees elatise võlgnevust olnud ja ta on täitnud igati korrektselt viimast Tartu Maakohtu
5. mai 2007 jõustunud kohtuotsust, maksnud elatist igakuiselt ja kohustatud suuruses.
6. aprillil 2013 esitatud hagi tagamise avalduses ei ole võrreldes eelmise hagi tagamise avaldusega (15.03.2013) uusi olulisi asjaolusid, mis annaksid kohtule aluse seisukohta oluliselt muuta; 3) koormab kohtulike hüpoteekide seadmine kostjat ülemääraselt. Kohtulik hüpoteek annab avalikkusele signaali, et tegemist on ebausaldusväärse isikuga, kellega seetõttu ei soovita astuda ärilistesse või lepingulistesse suhetesse. Kostja jaoks on hagi tagamine põhjendamatult koormav ka siis, kui hagi tagamiseks valitud vahend piirab kostjat rohkem, kui on vaja hagi rahuldava kohtuotsuse täitmiseks (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-48-04 p 11); 4) olid hagejate eeldatavad nõuded hagi tagamise hetkel alla 640 euro. Kohtulikku hüpoteeki ei seata alla 640-eurose põhinõude puhul, kui on võimalik rakendada kostjat vähem koormavaid hagi tagamise abinõusid. Seega on kohtulikud hüpoteegid seatud seadusliku aluseta. Määruskaebuse koostamise kuupäeva seisuga elatise võlgnevus puudub. Kostja on täitnud talle
7. märtsi 2013 määrusega pandud kohustuse elatise maksete osas. VASTUSTAJATE VASTUVÄITED
8. A.R. ja A.R. paluvad jätta määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Maakohtu
9. aprilli 2013 määruse muutmata. Vastuväidete kohaselt: 1) on maakohus õigesti tuvastanud, et kostja ei täitnud lubadust dokumentidele kohtukantseleisse järele tulla. Kohus on õigesti järeldanud, et tegemist on protsessinormide eiramisega, millest tulenevalt ongi hagi tagamine põhjendatud; 2) on kohus hagi tagamise taotluse lahendamisel lähtunud hagis esitatud hagi aluseks olevatest asjaoludest, hagi tagamise põhistustest ning kehtivatest seadustest. Kostjal on võlgnevus nii varasemast ajast kui ka tänase päeva seisuga. Eelmisel kuul tasus kostja elatist 263 eurot 320 euro asemel, seega 57 eurot vähem. Samuti ei tasu kostja elatist järgneva kalendrikuu eest ette. Hagejatel on õigus nõuda elatist tagasiulatuvalt ja seda uutel asjaoludel, mis hagejad on hagiavalduses ka välja toonud. Hagi tagamise määruses tuleb hinnata hagi perspektiivikust, mistõttu eksisteerib ka hagi tagamise vajadus; 3) ei koorma kohtulike hüpoteekide sissekandmine kinnistusraamatusse kostjat ebamõistlikult, kuivõrd kohtuliku hüpoteegi seadmine ei piira kostjale kuuluva kinnistu valdamist, kasutamist 4 ega käsutamist, samuti ei tekita see kostjale kahju. Kostja väited lepingute sõlmimise takistamisest on paljasõnalised; 4) on kohus õigesti tuvastanud, et

§ 388lg 2 kohaselt on hüpoteegisummaks tagatava nõude summa.

Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-162-09 p-s 12 selgitanud tagatava nõude ulatust

§ 388

lg 2 tähenduses, mille kohaselt ulatub kohtulik hüpoteek nii põhinõudele kui ka kõrvalnõudele, samuti ulatub kohtulik hüpoteek ka menetluskulude hüvitamise nõudele, mille suurus tuleb kindlaks määrata eelduslikult. Arvestades asjaolu, et elatise puhul ulatub vanema kohustus lapse ülalpidamiseks eelduslikult vähemalt tema täisealisuseni, on igati põhjendatud tagada hagi selles ulatuses. Ka PKS § 75 lg 2 kohaselt võib elatist välja mõista ühekordse summana, kui selleks on oluline põhjus. Kohus leidis, et hagejad on oma nõudeid piisavalt põhjendatud. Hagi eeldatav rahuldamise ulatus ilmneb edasise kohtuliku menetluse käigus ja sellest tulenevalt ka hagi tagamise ulatus ja edaspidine vajadus. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ning Tartu Maakohtu 12. aprilli 2013 määrus tuleb tühistada resolutsiooni punktide 1.1., 1.1.1. ja 1.1.2. osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab A.R. ja A.R. täiendava hagi tagamise taotluse täielikult rahuldamata. 8.

§ 377

lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha.

§ 381

lg 2 sätestab, et hagi tagamise avalduses tuleb nõuet, mille tagamist soovitakse, ja tagamise aluseks olevaid asjaolusid põhistada. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on ebaõigesti rahuldanud hagejate taotluse seada hagi tagamiseks kostja kinnisasjale kohtulikud hüpoteegid. 9. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitaja seisukohaga, et hagi täiendav tagamine kostja kinnistule kohtulike hüpoteekide seadmisega ei ole põhjendatud. Maakohtu kohaldatud hagi tagamise abinõu ei ole sobiv ega proportsionaalne ega vasta

§ 378

lg-s 4 sätestatule.

§ 378

lg 4 järgi tuleb hagi tagava abinõu valikul arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Rahalise nõudega hagi tagamisel tuleb arvestada ka hagi hinda. Antud juhul on tegemist korduvate kohustuse täitmisele suunatud nõudega (elatisehagi) ja hagi hinnaks on

§ 129

lg-st 2 ja § 124 lg-st 1 tulenevalt 4 554 eurot (9 x (400-147) x 2).

§ 378

lg 3 p 4 kohaselt ülalpidamisasjas võib kohus menetluse ajaks reguleerida ka seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmist, muu hulgas kohustada kostjat menetluse ajal elatist maksma või selleks tagatist andma. Maakohus on

1. märtsi 2013 määrusega reguleerinud menetluse ajaks ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustanud kostjat maksma hagejatele elatist igakuiselt 320 eurot (s.o 2x160 eurot). Seega on maakohus juba esialgselt reguleerinud vaidlusalust õigussuhet ning puudub vajadus seda täiendavalt veel täiendavalt tagada kohtuliku hüpoteegi seadmisega kostja kinnisasjale.
2. Ebaõige on hagejate seisukoht, et neil on nõue kostja vastu kokku summas 55 566 eurot, mida tuleb tagada kohtulike hüpoteekide seadmise teel. Siinkohal on hagejad võtnud arvesse kogu tasumisele kuuluva elatise suurust kuni hagejate täisealisuseni ning samuti kostja poolt väidetavalt vähemmakstud elatise summat 5 556 eurot (arvestatud tagasiulatuvalt 11 kuud enne hagi esitamist). 5

§ 377

lg 1 kohaselt on hagi tagamiseks vajalik, et tagamata jätmine raskendaks kohtuotsuse täitmist või teeks selle võimatuks. Antud juhul ei raskenda ega tee võimatuks asjas tehtava lahendi täitmist see, kui kostja kinnisasjale ei ole seatud kohtulikku hüpoteeki, sest tegemist on korduvate maksetega ning nõue summas 55 566 eurot ei muutu koheselt lahendi jõustumisel sissenõutavaks. Hagejad on taotlenud muuhulgas PKS § 108 alusel kahju hüvitamist summas 5 566 eurot, mis on tingitud elatise maksmisest ebapiisavas määras ajavahemikus 08. veebruarist 2012 kuni hagi esitamiseni ehk 11 kuu ulatuses. Siinkohal peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et suure tõenäosusega jääb hagejate nõue elatise suurendamiseks tagasiulatuvalt rahuldamata. Ringkonnakohus märgib, et vastavalt Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-2-09 toodud seisukohale ei olnud hagejatel õigust nõuda varasema PKS § 70 lg 2 alusel elatist tagasiulatuvalt ning selline õigus ei tulene ka kehtiva PKS §-st 108.

ja PKS sätted ei näe ette isikule õigust nõuda kohtulahendi muutmist tagasiulatuvalt. 11. Lähtudes eeltoodust hagi täiendav tagamine hagejate taotletud viisil – s.o kohtulike hüpoteekide seadmisega kostja kinnisvarale – on kostja jaoks ülemäära koormav ning ebamõistlik ning tegemist ei ole ka kohase hagi tagamise abinõuga. Lisaks eelnimetatule nähtub hagiavaldusest, et kostja on senini varasemat kohtuotsust elatise väljamõistmise kohta täitnud, mistõttu ringkonnakohus asub seisukohale, et puudub alus kahelda, et kostja edaspidi ei täida asjas tehtavat kohtuotsust. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks seada elatisenõude kui korduvatele maksetele suunatud nõude tagamiseks kohtulikud hüpoteegid kostja kinnisasjale. /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja 6 /allkirjastaud digitaalselt/ Viivi Tomson