Obsah (9)

§ 428§ 430§ 431§ 661§ 164§ 168§ 179§ 150§ 171

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht 13. veebruar 2013. a Tartu Tsiviilasja number 2-11-61376 Tsiviila

§ 428

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus ei ole tuvastanud, et pooltevaheline kompromiss oleks vastuolus seaduse või heade kommetega, seega kinnitab kohus poolte kompromissi nende poolt kokkulepitud tingimustel ja lõpetab tsiviilasja menetluse.

§ 431

lg 1 kohaselt selgitab kohus menetlusosalistele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi ning märgib, et vastavalt

§-le 432 ei või samad pooled sama hagi eseme suhtes esitada uut hagi menetluse lõpetamise korral seoses poolte kompromissi kinnitamisega. Samuti selgitas kohus pooltele, et kui kostja ei täida kokkuleppega võetud kohustust, siis vastavalt täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p-le 1 on hagejal õigus pöörduda kohtutäituri poole kohtumääruse sundtäitmiseks Pooled on taotlenud määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamist.

§ 661

lg 4 alusel rahuldas kohus nende taotluse ja lühendas kaebuse esitamise tähtaega 7 päevale. Viru Maakohtu 21.10.

1. a kohtumäärusega tsiviilasjas 2-11-46278 anti hagejale riigi õigusabi kohustuseta hüvitada õigusabi tasu ja õigusabi kulud. Viru Maakohtu 18.06.
2. a kohtumäärusega rahuldati hageja esindaja vandeadvokaat Tina Mare Hiobi taotlus ja maksti esindajale riigi eelarvest välja riigi õigusabi tasu ja õigusabi kulud 692.14 eurot. Viru Maakohtu 04.06.
3. a osaotsusega on

§ 164

lg 1 alusel kummagi poole abielu lahutamisega seotud menetluskulud jäetud tema enda kanda. Tsiviilasjas 2-11-61376 09.01.2012. a määrusega vabastati hageja 479.33 eurot riigilõivu (sh 319.55 eurot abielu lahutamise nõudelt ja 159.78 eurot ühisvara jagamise nõudelt) tasumisest hagiavalduse esitamisel. Seega käesolevas asjas ei ole ühisvara jagamise nõudelt riigilõivu tasutud.

§ 168

lg 3 alusel kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.

§ 179

lg 1 järgi menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Tulenevalt

§ 150

lg 1 p-st 1 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Käesolevas asjas ½ riigilõivu moodustab 79.89 eurot (159.78 : 2). Pooled on leppinud kompromissis, et riigilõivust 40 eurot tasub riigituludesse kostja ja 39.89 eurot tasub hageja. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. V.T. esitas määruskaebuse, milles taotleb kohtumääruse resolutsiooni p 2 täiendamist lausega: „muu ei ole poolte ühisvara“. Määruskaebuse kohaselt kõrvaldas kohus põhjendamatult kompromissist lause „muu ei ole poolte ühisvara“. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et kompromissi kinnitamine ilma 3 eelnimetatud lauseta ei vasta poolte tahteavaldustele kompromissi sõlmimisel ja annab aluse täiendavate vaidluste tekkimiseks. VASTUSTAJA SEISUKOHT
2. A.T. leiab, et kohtumäärust ei ole vaja täiendada. A.T. sõlmis kokkuleppe heas usus ja kavatsusega seda täita. Hageja ja kostja on allkirjastanud kokkuleppe, millega poolte ühisvara on jagatud ja V.T. on enamsaadud vara lubanud hagejale kokkulepitud määras hüvitada. A.T. on kokkuleppe allkirjastanud selges arusaamises ning seda kinnitavat 07.12.
3. a kohtumäärust mõistnud selliselt, et ühisvara jagamise üle pooltel tulevikus vaidlusi tõusetuda ei saa: abielu on lõppenud ja sellest abielust tekkinud ühisvara poolte kokkulepitud tingimustel jagatud. A.T. arvates vastab kohtumäärus sellisena poolte tahteavaldusele ning hageja ei näe vajadust 07.12.
4. a määruse punkti 2 täiendamiseks lausega „muu ei ole poolte ühisvara“, sest kohtumäärus vastab poolte tahtele ning on piisavalt selge ja arusaadav. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu
6. detsembri
7. a määrus muutmata.
8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsiooni p 2 on selge ja üheselt arusaadav ning ei vaja täiendamist. Viru Maakohus on resolutsiooni p-s 2 nimetanud esemed, mis kuuluvad poolte ühisvara hulka. Järelikult esemed, mida kohus ei nimetanud, kuuluvad poolte lahusvara hulka. Kuna poolte ühisvara on kindlaks tehtud ja jagatud vastavalt poolte kokkuleppele, ei saa ühisvara koosseisu osas tulevikus vaidlusi tekkida. Vastustaja on vastuses määruskaebusele kinnitanud, et ta on 07.12.
9. a kohtumäärust mõistnud selliselt, et kogu ühisvara on poolte kokkulepitud tingimustel jagatud ning ühisvara jagamise osas ei saa pooltel tõusetuda vaidlusi.
10. Kuna määruskaebus tuleb jätta rahuldamata, tuleb ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta

§ 171lg 1 kohaselt määruskaebuse esitaja kanda.

Kersti Kerstna-Vaks Kai Kullerkupp 4 Andra Pärsimägi