Obsah (9)

§ 428§ 430§ 168§ 4§ 5§ 442§ 429§ 1741§ 431

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 3. juuli 2013. a Tartu Tsiviilasja number 2-12-49087 Tsiviilasi Ees

§ 428lg 1 p 4 alusel mõlema kostja suhtes menetlus.

15. mai 2013 taotluses palus hageja lõpetada R.P. suhtes menetlus

§ 428lg 1 p3 alusel seoses hagist loobumisega.

MAAKOHTU LAHEND

1. Tartu Maakohus kinnitas
2. mai
3. a määrusega Eesti Vabariigi ja T.P. vahel sõlmitud kompromissi järgmises sõnastuses:
4. T.P. maksab R.P. tema osa summas 56 000 eurot. Tasumine toimub otse maksuhalduri kontole AS-is SEB Pank 10052031000004 või Swedbank AS-is 221013264447, kasutades R.P. viitenumbrit XXX.
5. T.P. igakuine osamakse on 1555,55 eurot. Esimene osamakse tasutakse
6. juuliks
7. a.
8. Maksekuupäev on kalendrikuu
9. kuupäev.
10. Kõik keelumärked vaidlusalustele kinnistutele jäävad kehtima.
11. T.P. kohustub alluma kohesele sundtäitmisele, kui osamakseid ei tasuta õigeaegselt. Viivituseks loetakse 10-päevast hilinemist. Jäägilt tuleb tasuda viivist, määra sätestab maksukorralduse seadus § 117, s.o 0,06 % päevas.
12. Kohtutäituri täitmiskulud sellelt summalt tasub T.P. . Kohus võttis vastu Eesti Vabariigi loobumise hagist R.P. vastu ja lõpetas menetluse tsiviilasjas nr 2-12-
13. Kohus jättis Eesti Vabariigi ja T.P. menetluskulud nende enda kanda ja R.P. menetluskulud Eesti Vabariigi kanda. Maakohus märkis, et

§ 428

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 sätestab, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

§ 430

lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leidis, et hageja ja T.P. vahel sõlmitud kompromissi kinnitamata jätmiseks ei esine aluseid. Kuna R.P. ei osalenud kompromissi sõlmimises, ei saa tema suhtes menetlust 2 kompromissi sõlmimise tõttu lõpetada. 15. mai 2013. a avalduses on hageja palunud menetluse R.P. osas lõpetada

§ 428lg 1 p 3 alusel.

Kohus leidis, et hageja 15. mai 2013 avaldust tuleb käsitleda hagist loobumise avaldusena R.P. suhtes. Loobumine hagist tuleb vastu võtta ja menetlus R.P. osas lõpetada.

§ 168lg 3 alusel jättis maakohus hageja ja T.P.

menetluskulud nende enda kanda ning

§ 168lg 2 alusel R.P.

menetluskulud hageja kanda. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. T.P. esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist. Määruskaebuse esitaja palus võimalust sõlmida uus kompromiss, kus oleks määratud ühisvarasse kuuluvate kinnistute (registriosa numbritega 203239, 205039 ja 203139) andmine T.P. ainuomandisse. Määruskaebuse kohaselt oleks maakohus pidanud kinnistud andma AÕS § 77 alusel T.P. ainuomandisse. Kohus ei ole määruses seda märkinud. Samuti ei nähtu kohtumäärusest, millal peaksid kinnistud minema T.P. ainuomandisse - kas kohtumääruse jõustumisel või pärast R.P. osa tasumist. T.P. on seisukohal, et pooltele tuleb anda võimalus sõlmida uus kompromiss, mille käigus küsitakse ka R.P. seisukohta ühisvara jagamises. VASTUSTAJA SEISUKOHT
2. Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) määruskaebuse esitaja väide, et määrusest ei nähtu, millal peaksid kinnistud minema T.P. ainuomandisse, ei anna alust määruse tühistamiseks. Kohtule esitatud hagiga taotles maksuhaldur T.P. ja R.P. ühisvara jagamist täitemenetluse käigus. Hageja ei esitanud maakohtule nõuet tuvastada R.P. kohustus kinnistu valduse üleandmise osas. Hageja hinnangul ei saa ühisvara jagamise vaidluses olla kohtumäärus varaliste suhete küsimuste ainsaks lahenduseks. Maksuhalduri hinnangul on kompromissi sõlmimisega hagi esitamise eesmärk saavutatud; 2) ei ole määruskaebuse esitaja esitanud faktilisi asjaolusid, millest tuleneks õigusrikkumine määruse tegemisel.
3. Kostja II maakohtus R.P. toetab määruskaebuse esitaja seisukohti, v.a punktis, mis puudutab Tartu Maakohtu määruse tühistamist täies ulatuses ja ei nõustu määruse resolutsiooni osa II tühistamisega, sest see ei riiva ega riku T.P. õigusi. R.P. ei ole olnud ega ole kompromissiga nõus. T.P. kompromissettepanek oli selles, et ta ostab R.P. käest temale kuuluva 50% ühisvarast ja tasub selle eest otse maksuhaldurile.
4. mai 2013 määruse järgi ei saa T.P. 56 000 euro tasumise eest mitte midagi. On võimalik, et kompromissi täitmise ajal või pärast seda esitab maksuhaldur ülejäänud summa osas uuesti sissenõude R.P. vastu, sest R.P. on reaalset vara selle 50% kinnistute osas. Selliselt sõnastatud kompromiss ei vasta T.P. soovile ega ka heale tavale. Kompromiss on tehtud pettuse mõjul, sest maksuhaldur varjas T.P. eest, et äriühingu Gillian arveldusarvelt on R. P vastu oleva tsiviilnõude aluseks olev summa juba maha võetud
5. augustil
6. a. Maakohus ei ole seda arvestanud. Tartu Maakohus on võtnud menetlusse R.P. hagi Eesti Vabariigi vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks tsiviilasjas nr 2-13-
7. Kuna tegemist on kohtuvaidlusega, 3 mille otsusest sõltub osaliselt või täielikult käimasoleva tsiviilasja ese, siis tuleb tsiviilasjas nr 2-12-49087 menetlus peatada kuni kohtuotsuse jõustumiseni tsiviilasjas nr 2-13-
8. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on kompromissi kinnitamisel ja asjas menetluse lõpetamisel rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme, mistõttu tuleb vaidlustatud maakohtu määrus täies ulatuses tühistada ja saata asi tagasi maakohtule asjas menetluse jätkamiseks. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
10. Maakohus on käesolevas asjas menetluse lõpetanud kostja T.P. suhtes seoses tema ja hageja vahelise kompromissi sõlmimisega

§ 428lg 1 p 4 alusel ja kostja R.P.

suhtes

§ 428lg 1 p 3 alusel seoses hageja poolse hagist loobumisega.

Kostja T.P. vaidlustab maakohtu määruse tervikuna ja palub anda talle võimalus sõlmida uus kompromiss, milles oleks reguleeritud ka poolte ühisvaraks olnud kinnistutele üle andmine T.P. ainuomandisse. 8.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus seadusega või rikub oluliselt avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Ringkonnakohus leiab, et maakohtule esitatud hageja ja T.P. vaheline kompromiss on vastuolus seadusega ja maakohus ei saanud seda seetõttu kinnitada.

§ 4

lg 2 kohaselt määravad hagimenetluses vaidluse eseme pooled.

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Käesoleval juhul on hagejaks kostja R.P. võlausaldaja, kes on esitanud oma nõude kostjate T.P. ja R.P. ühisvara jagamiseks täitemenetluse seadustiku (TMS) § 14 lg 2 alusel, mille kohaselt sissenõudja täitemenetluses võib nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kui menetluse esemeks on abikaasade ühisvara jagamine kui mitmele isikule kuuluv ühine õigus, saab menetluse lõpetada kompromissiga üksnes siis, kui kõik menetlusosalised kompromissiga nõustuvad. Maakohtu poolt vaidlustatud määrusega kinnitatud kompromissi punkt 1 kohaselt „T.P. maksab R.P. tema osa summas 56 000 eurot“, ometigi ei ole T.P. ja R.P. kohtumenetluses R.P. osa suuruses ühisvarast kokku leppinud, mistõttu ei saa kompromissiga kokkulepitut pidada kostjate ühisvara jagamiseks ning hageja ning T.P. vahel kokkulepitu ei ole R.P. jaoks siduv. Maakohtu poolt sõlmitud kompromissi tulemusena võttis T.P. küll endale kohustuse maksta hagejale R.P. eest 56 000 eurot, kuid T.P. ja R.P. ühisvara jäi kohtumenetluses jagamata. Seega ei ole hageja ja kostja T. P vahel sõlmitud kompromiss kooskõlas hageja nõudega ning on vastuolus

§ 4lg-ga 2 ja § 5 lg-ga 1.

9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsioon osas, millega maakohus kinnitas talle esitatud kompromissi, ei ole ka selgelt arusaadav, kuna jätab mulje, et kostjate ühisvara on jagatud ja R.P. osa suuruseks ühisvarast on 56 000 krooni, mis tuleb tasuda hagejale võlgnevuse katteks. Seega ei vasta maakohtu määruse resolutsioon

§ 442lg 5 kehtestatud nõuetele.

4

1. Asja materjalide kohaselt loobus hageja hagist kostja R.P. vastu üksnes seetõttu, et saavutas kompromissi kostja T.P. ga. Määruskaebuse kohaselt soovib T.P. sõlmida uut kompromissi selliselt, et kokku oleks lepitud temale jääv osa ühisvarast ning selle sõlmimisel oleks arvestatud ka R.P. seisukohaga ühisvara jagamise kohta. Kuna menetluse esemeks on mitme isiku ühine õigus, siis tuleb maakohtu määrus tühistada täielikult, sh ka hagist loobumise vastuvõtmise ja menetluse lõpetamise osas seoses hagist loobumisega (maakohtu määruse resolutsiooni II osa), kuna vastasel juhul ei oleks menetluse jätkamine ja hageja nõude- jagada kostjate ühisvara- lahendamine võimalik.
2. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et maakohus on hagist loobumise vastuvõtmisel ja menetluse lõpetamisel rikkunud ka teisi menetlusõigusnorme.

§ 429

lg 3 kohaselt kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima.

§ 1741

lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu määrab kohus menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Nimetatud säte on imperatiivne, mistõttu ei saanud maakohus menetluse lõpetamisel piirduda lahendis üksnes menetluskulude jaotuse esitamisega. Maakohus ei ole ka hagist loobumise avalduse esitamisest kostja R. P enne loobumise vastuvõtmist teatanud.

§ 431

lg 1 kohustab kohut, kui menetlusosalist ei esinda advokaat, selgitama poolele või tema esindajale eelnevalt menetluse lõpetamise tagajärgi. Käesolevas asjas ei esinda ühtegi menetlusosalist advokaat. Asja materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks enne menetluse lõpetamist selgitanud menetlusosalistele menetluse lõpetamise tagajärgi. 12. R.P. taotluse osas peatada käesoleva tsiviilasja menetlus seoses menetlusega tsiviilasjas nr 2-13-22587 saab seisukoha võtta maakohus asja menetlemise jätkamisel. /digitaalselt allkirjastatud/ Viivi Tomson /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi 5 /digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks