← Eesti

2-15-7739/19

Obsah (8)§ 174§ 162§ 177§ 176§ 403§ 405§ 66§ 178

Tsiviilasi nr: 2-15-7739 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Tiit Kollom, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 12.01.2016, Tallinn Tsiviilasj

§ 174lg 2).

Kohus annab menetluskulude nimekirja ja hagiga esitamata menetluskulude tõendite esitamiseks tähtaja hagejale 20 päeva. Kui hageja esitab arvamuse kostja vastuse osas, tuleb arvamuse esitamisega seotud menetluskulu ja tõendid esitada koos arvamusega. Kostjal tuleb (menetluskulude olemasolul) oma menetluskulude nimekiri ja tõendid esitada koos kostja vastusega, seega samuti 20 päeva jooksul. Pooltel on õigus esitada seisukoht vastaspoole menetluskulude osas 10 päeva jooksul vastaspoole menetluskulude 2

(5)Tsiviilasi nr: 2-15-7739 nimekirja ja tõendite kättetoimetamisest. Tõendamata menetluskulud jätab kohus vastaspoolelt välja mõistmata.
  1. Määruses sisaldus selgitus ka tähtaegade kohta: Kohtu määratud tähtaegadest tuleb kinni pidada. Tähtaja möödalaskmisega esitatud dokumente kohus vastu ei võta, v.a kui dokumendi hilisema esitamise osas esines mõjuv põhjus või dokumendi vastuvõtmine ei takista menetlust. Kui menetlusosaline soovib kohtu antud tähtaega pikendada, tuleb seda kohtult taotleda enne tähtaja möödumist.
  2. 28.07.2015 esitas hageja menetluskulude nimekirja. Kostja vastuväited
  3. Kostja palus 04.08.2015 vastuses jätta hagi rahuldamata, lahendada asi kirjalikus menetluses ning menetluskulud jätta hageja kanda. Menetluskulude nimekirja kostja ei esitanud. Esimese astme kohtu otsus
  4. Harju Maakohus jättis 12.10.2015 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
  5. Kohus leidis, et asja võib lahendada kirjalikus menetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 403 lg 1 alusel. Hageja ja kostja on nõustunud kirjaliku menetlusega. Pooled on oma seisukohad ja vastuväited esitanud kohtule kirjalikult. 11. Menetluskulude jaotamisel lähtus kohus

§ 162

lg-st 1 ning jättis menetluskulud hageja kanda.

§ 174

lg 1 ja 2 alusel tuleks kohtul määrata menetluskulud kindlaks käesolevas kohtuotsuses. Kostja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ja tõendeid vaatamata kohtu poolt selleks tähtaja määramisele.

§ 174

lg 1 teise lause järgi määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kostja poolt kohtukulude kandmist toimikust ei nähtu, kohtuväliste kulude kandmise kohta ei ole esitatud seisukohta (kostja vastuses või hiljem) ega tõendeid. Seetõttu jätab kohus menetluskulude suuruse rahaliselt kindlaks määramata. Kuivõrd kohus andis pooltele tähtaja menetluskulude nimekirja ja tõendite esitamiseks, ei saa kostja taotleda menetluskulude kindlaksmääramist pärast kohtulahendi jõustumist

§ 177lg 2 järgi.

Apellatsioonkaebus

  1. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes selle tühistada osas, milles kohus jättis kindlaks määramata kostja menetluskulud ning tühistatud osas teha uus otsus, millega määrata kindlaks kostja menetluskulud summas 531,25 eurot, muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
  2. Apellandi hinnangul on kohus rikkunud oluliselt menetlusõigust, jättes pooled teavitamata sellest, et kohus kavatseb asjas teha kirjaliku otsuse ning jättes andmata ka täiendava tähtaja esitada nii seisukohti kui menetluskulusid. Selliselt menetlust läbi viies on kohus rikkunud

§ 176lg 2 ja § 403 lg 1.

14.

§ 403

lg 1 kohaselt võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Sel juhul määrab kohus võimalikult kiiresti tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada avaldusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatab neist menetlusosalistele. Määruses tuleb märkida ka asja lahendav kohtunik. Antud asja menetluses ei ole kohus teavitanud pooli (vähemalt kostjat), et toimub kirjalik menetlus ja sellest johtuvalt: 1) milline on avalduste ja dokumentide esitamise tähtaeg; 2) millal teeb kohus otsuse teatavaks. 3

(5)Tsiviilasi nr: 2-15-7739
  1. Apellant ega tema esindaja ei ole saanud kohtult ühtegi e-kirja, milles oleks viidatud täiendavate seisukohtade esitamise kuupäevale või kuupäevale, millal tehakse istung. Apellandile tuli otsuse saamine üllatusena, kuna ei osanud seda ajaliselt oodata.
  2. Tõepoolest on kohus andnud menetlusse võtmise määrusega määranud kostjale vastuse andmiseks 20-päevase tähtaja ning sama tähtaja jooksul kohustusid menetlusosalised esitama ka kõik menetluskulud koos nimekirja ja vastavate tõenditega. Sel hetkel, mil kohus alles võtab hagi menetlusse, on tegu ilmselgelt algusjärgus menetlusega (ei ole kostja vastustki) ning menetluslikud tegevused jätkuvad (kostja esitas vastuse, hageja omakorda esitas sellele seisukoha).
  3. Menetluskulude nimekirja esitamiseks tähtaja andmine menetlusse võtmise määrusega on apellandi hinnangul arusaamatu ning vastuolus ka

§ 176

lg 2 mõttega.

§ 176lg 2 ei ole üksnes menetlusõiguslik norm.

Tegemist on normiga, mis reguleerib ühte spetsiifilist kahju hüvitamise olukorda, kus isik, kes on seoses enda õiguste kaitsmisega kandnud esindaja kulu, saaks tekitatud kahju hüvitatud ka kirjalikus menetluses. Apellant oli menetluses kostjaks, kes oli nii Tarbijakaitseameti kui otsuse kohaselt kannatanud lepingupooleks. 18.

§ 176

(lg 1 ja lg 2) kohaselt joonistub välja selgelt põhimõte, et kohus peab andma vahetult viimase menetlusliku toimingu (nt kirjalikus menetluses otsuse tegemine) eelselt või selle järgselt (nt istung) tähtaja, mille jooksul menetlusosalised saavad oma menetluskulud teatada. 19. Antud juhul on kohus eeldanud, et menetlusosalised jooksvalt esitavad täiendavaid taotlusi ja seda ei saa pidada menetlusökonoomia seisukohalt mõistlikuks ning on apellandi kui menetlusosalise õigusi selgelt kahjustav. Apellant on seisukohal, et sellise tulemini viis kohtu poolt menetlusnormide

§ 176lg 2 ja § 403 lg 1 alusetu kohaldamata jätmine.

  1. Apellant kui kostja kandis käesolevas tsiviilasjas kuni otsuse tegemiseni kokku kulusid kogusummas 531,25 eurot, millises ulatuses palub apellant need kindlaks määrata ja vastustajalt kui hagejalt välja mõista. Apellant juhib ka tähelepanu, et apellandile on esindaja poolt esitatud arve kõikide menetlustoimingute eest kuni otsuseni.
  2. Apellatsioonkaebusele oli lisatud arve nr 31082015-1 summas 531,25 eurot, mis kajastas järgnevaid toiminguid tunnihinnaga 125 eurot/h: esmane konsultatsioon 0,25 h; materjalidega tutvumine 0,75 h; kostja vastuse koostamine 2,75 h; hageja 15.08.2015 seisukohaga tutvumine ja analüüs 0,5 h. Vastus apellatsioonkaebusele
  3. Vastustaja leidis, et maakohus on andnud apellandile menetluskulude esitamiseks piisavalt aega, mida viimane teinud ei ole. Maakohtu poolt oli õige jätta menetluskulude suurus rahaliselt kindlaks määramata. Ringkonnakohtu seisukoht
  4. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osaliselt, osas, millega maakohus jättis menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.
  5. 10.07.2015 määrusega võttis kohus hagi menetlusse ja määras tähtajad pooltele seisukohtade esitamiseks. Määruse p 4 järgi andis kohus menetlusosalistele tähtaja menetluskulude nimekirja ja menetluskulusid tõendavate dokumentide esitamiseks 20 päeva määruse kättetoimetamisest. Kui hageja esitab arvamuse kostja vastuse osas, tuleb arvamuse esitamisega seotud menetluskulu ja menetluskulu tõendavad dokumendid esitada koos arvamusega. Menetlusosalisel on õigus esitada vastaspoole menetluskulude osas seisukoht 10 päeva jooksul menetluskulude nimekirja ja 4

(5)Tsiviilasi nr: 2-15-7739 menetluskulusid tõendavate dokumentide kättetoimetamisest.

§ 176

lg 2 järgi kui asja menetletakse kirjalikus menetluses, annab kohus enne kohtuotsuse või asja lõpetava määruse tegemist menetlusosalistele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et kohus menetles asja lihtmenetluses, kuna kohus ei määranud kirjalikku menetlust. Seetõttu ei ole põhjendatud apellatsioonkaebuse väide, et kostjat ei ole kirjalikust menetlusest teavitatud. Asja lihtsustatud korras menetledes ei pea kohus selle kohta määrust tegema vastavalt

§ 405lg 3 esimesele lausele.

Samas peab kohus

§ 405

lg 3 teise lause kohaselt menetlusosalistele teatama nende õigusest olla kohtu poolt ära kuulatud ning kohtu poolt seda normi järgides on menetlusosalisel võimalik aru saada, et asja menetletakse lihtsustatud korras. Käesolevas asjas rikkus maakohus

§ 405lg-t 3.

Arvestades apellatsioonkaebuse põhjendusi ei toonud see rikkumine kaasa siiski ebaõiget lahendit. 25. Ringkonnakohtu arvates ei ole põhjendatud apellatsioonkaebuse väide, et kohus peab vahetult enne viimase menetlustoimingu tegemist andma

§ 176lg-te 1 ja 2 järgi tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks.

Eriti juhul, kui asja menetletakse lihtsustatud menetluses, võib menetluskulude nimekirja esitamiseks määrata tähtajad üldjoontes selliselt nagu maakohus seda käesolevas asjas tegi. Maakohtu määrusest nähtuvalt hoiatati pooli, et kui nad määratud tähtajaks dokumente ei esita, siis neid dokumente vastu ei võeta ning tõendamata menetluskulud jätab kohus vastaspoolelt välja mõistmata. Kuna kostja jättis kohtu poolt määratud tähtajad menetluskulude nimekirja ja tõendite esitamiseks tähelepanuta, siis ei ole apellatsioonkaebus põhjendatud osas, millega palutakse hagejalt kostja kasuks välja mõista järgmised menetluskulud: esmane konsultatsioon 31,25 eurot, materjalidega tutvumine 93,75 eurot, kostja vastuse koostamine 343,75 eurot.

§ 66

järgi kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista või ei pikenda enda määratud tähtaega või ei menetle menetlusosalise esitatud avaldust, taotlust, tõendit või vastuväidet käesoleva seadustiku § 331 lõikes 1 sätestatud juhul. See kehtib sõltumata sellest, kas menetlusosalist sellise tagajärge eest enne hoiatati.

  1. Põhjendatud on apellatsioonkaebus selles, et kostjale ei antud maakohtu 10.07.2015 määrusega võimalust esitada kõiki menetluskulusid. Maakohus ei arvestanud sellega, et juhul, kui hageja kasutab maakohtu määrusega antud võimalust esitada seisukohad kostja vastusele, siis võib selle vastusega tutvumine kostja lepingulise esindaja poolt tuua kostjale kaasa menetluskulud. Apellatsioonkaebusele on lisatud kostja menetluskulude nimekiri, mille järgi on kostja menetluskuludeks kostja lepingulise esindaja poolt hageja 15.08.2015 seisukohaga tutvumine ja analüüs summas 62,50 eurot. Kuna maakohus kostjale selle menetluskulu esitamiseks tähtaega ei andnud, siis on apellatsioonkaebus osaliselt põhjendatud. Hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista menetluskulud summas 62,50 eurot. Menetluskulude jaotus
  2. Vastavalt

§ 178

lg-le 4 menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kollom kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.