lg 1 sätestatud määras põhinõudelt 8804,31 eurot alates 20.10.2015 kuni põhinõude täitmiseni Kaupo Viikmäe kasuks. Menetluskulud jätta OÜ Soojusabi kanda. Välja mõista OÜlt Soojusabi riigilõiv 600.- eurot ja õigusabikulud 1232.- eurot Kaupo Viikmäe kasuks. Välja mõista OÜlt Soojusabi viivis menetluskuludelt alates lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Hageja esindaja R.Kuulme palub
§-de 94; 111; 113; 115; 116; 189; 222; 223; TsMS § 367 alusel kostjalt välja mõista kahjuhüvitis summas 8804,31 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise summas 147,21 eurot, viivise
lg 1 sätestatud suuruses kahjuhüvitiselt 8804,31 eurot alates 20.10.2015 kuni kahjuhüvitise tasumiseni hageja kasuks. Menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja seisukoht Kostja esindaja vaidleb hagile vastu. Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse, teine isik aga maksma selle eest tasu.
208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Hageja leiab, et pooled sõlmisid 06.10.2012 müügi- ja töövõtulepingu, mille alusel kohustus kostja müüma hagejale ja paigaldama hageja kinnistule, asukohaga xxxxxxx xxx xx, xxxxx, küttesüsteemi ning hageja kohustus tasuma selle eest kostjale tasu kokku summas 9840.eurot. Lepingu kohaselt andis kostja küttesüsteemile ja seadmetele 2-aastase garantii. Kostja paigaldas küttesüsteemi 23.10.
lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule.
lg 1 sätestab, et ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid.
lg 2 p 1 sätestab, et asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse ning tarbijalemüügi puhul ei ole asi seda liiki asjadele tavaliselt omase kvaliteediga, mida ostja võis mõistlikult eeldada, lähtudes asja olemusest ja arvestades asja müüja, tootja, varasema müüja või muu vahendaja poolt asja teatud omaduste suhtes avalikult tehtud avaldusi, eelkõige asja reklaamimisel või etikettidel.
Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid.
lg 2 p-d 1, 5 sätestavad, et töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi ning tarbijatöövõtulepingu puhul ei ole töö tavaliselt seda liiki tööle omase kvaliteediga, mida tellija võis mõistlikult eeldada, lähtudes töö olemusest ja arvestades töövõtja poolt töö teatud omaduste suhtes avalikult tehtud avaldusi, eelkõige töö reklaamimisel või etikettidel, välja arvatud juhul, kui töövõtja tõendab, et avaldust oli lepingu sõlmimise ajaks muudetud või avaldus ei mõjutanud lepingu sõlmimist. Lokaator OÜ 06.11.2014 hinnangust nähtub, et ilmselt on küttesüsteemi torustiku näol tegemist praaktorudega, s.o toru materjali vale koostis. Kõne alla ei saa tulla toru materjali vananemine, kuna selliste torude prognoositud elueaks on 50 aastat. Hageja tellis 22.01.2015 küttesüsteemi torule laboratoorsed uuringud. Tallinna Tehnikaülikooli 22.03.2015 katseprotokollist nr 5 nähtub, et uuritud torude materjaliks on taaskasutatud HDPE ning toru materjal vastavalt standardile EN 13244 peaks olema PE 80 või PE 100, mis vastaks SDR 17 märgistusele. Materjali sulamiskõvera järgi on tegemist sekundaarse toormega primaarse HDPE asemel, mis ei võimalda saada ettenähtud kvaliteediga toodangut. Polümeeri sulavoolavus on 10 korda kõrgem, mis viitab polümeeri termilisele lagunemisele ekstrusiooni protsessis. Oksüdatsiooni taluvuse näitaja OIT on praktiliselt olematu võrreldes primaarse HDPEga või temast valmistatud toruga. Kui valmistaja kasutab toodangu valmistamisel taaskasutatud materjali, peab see ka märgistusel olema väljendatud PE_RE.
lg 1 sätestab, et müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem.
lg 2 sätestab, et tarbijalemüügi puhul vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul asja üleandmisest ostjale. Tarbijalemüügi puhul eeldatakse, et kuue kuu jooksul asja ostjale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus asja või puuduse olemusega.
lg 1 sätestab, et töövõtja vastutab töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö juhuliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal, isegi kui mittevastavus ilmneb alles pärast seda. Tarbijatöövõtu puhul vastutab töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö tarbijale üleandmisel, isegi kui juhusliku hävimise ja kahjustamise riisiko üleminek lepiti kokku varasemaks ajaks.
lg 2 sätestab, et tarbijatöövõtu puhul vastutab töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul, alates töö üleandmisest tarbijale. Tarbijatöövõtu puhul eeldatakse, et kuue kuu jooksul töö tarbijale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas töö üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus töö või puuduse olemusega. Arve/saatelehtedest nr 335 06.09.2012, nr 337 30.09.2012, nr 339 23.10.2012, nr 340 23.10.2012 nähtub, et kostja paigaldas küttesüsteemi 23.10.2012 ning hageja tasus kostjale lepingu alusel kokku 10 640.- eurot. Hagi kohaselt 17.09.2014 avastas hageja küttesüsteemi juhtpuldi ekraanilt erinevad veakoodid ning teavitas sellest kostjat telefoni ja sms-i teel. Kostja ei reageerinud. 20.09.2014 käis hageja kostja registrijärgsel aadressil, kus hagejal õnnestus kostjaga kohtuda. Kostja teavitas hagejat, et tegemist on küttesüsteemi lekkega ning et ainus võimalus lekkekoha tuvastamiseks on küttesüsteemi suurel kogusel vett lisades (vähemalt 10 kuupmeetrit). Samal päeval ühendas hageja vastavalt kostja juhistele küttesüsteemi surve all olevasse veevõrku ja lisas lekkekoha tuvastamiseks küttesüsteemi suures koguses vett. Peale 25 kuupmeetri vee küttesüsteemi lisamist õnnestus tuvastada vaid see, et kummas küttesüsteemi kontuuris on leke, täpset lekkekohta tuvastada võimalik ei olnud. 27.09.2014 täitis kostja küttesüsteemi lekkevaba kontuuri külmainega ja lülitas pumba sisse, et mingilgi määral majja soojust saada. Kostja leket ära ei parandanud. Kostja käis 27.10.2014 küttesüsteemi lekkekohta parandamas ja selgus, et küttesüsteemi maakontuuris on veel kuskil leke, kohta kostja tuvastada ei suutnud. Hageja pöördus Lokaator OÜ poole, kes tuvastas uue lekkekoha. Kostja tuli küttesüsteemi täitma 24.11.2014. Kohus leiab, et Lokaator OÜ hinnanguga ja Tallinna Tehnikaülikooli katseprotokolliga leidis tõendamist, et kostja on hagejale müünud ja paigaldanud küttesüsteemi, mis ei vasta lepingutingimustele, kuna küttesüsteemitorud on ebakvaliteetsed, mis on põhjustanud senised lekked ning mille tulemusena ei saa küttesüsteem toimida, kuna torud lagunevad. Küttesüsteemi tavapärane kvaliteet peab olema vähemalt selline, et küttesüsteemi torustiku lekked oleks välistatud 50 aastat. Eksperdiarvamuse kohaselt on paigaldatud torud algusest peale olnud mittekvaliteetsed. Kohus loeb Tallinna Tehnikaülikooli eksperdi arvamuse usaldusväärseks tõendiks, millega haakub ka Lokaator OÜ hinnang. Kostja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit, mis kummutaks hageja esitatud tõenditega tuvastatu. Käesoleval juhul on müüdud küttesüsteemi lepingutingimustele mittevastavus ilmnenud 2 aasta jooksul alates küttesüsteemi hagejale üleandmisest 23.10.2012, küttesüsteemi torustiku puudused ilmnesid 2014.a septembris.
lg 1 sätestab, et ostja peab teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. 17.09.2014 avastas hageja küttesüsteemi juhtpuldi ekraanilt erinevad veakoodid ning teavitas sellest kostjat telefoni ja sms-i teel. Kostja ei reageerinud. 20.09.2014 käis hageja kostja registrijärgsel aadressil, kus hagejal õnnestus kostjaga kohtuda. Kostja teavitas hagejat, et tegemist on küttesüsteemi lekkega ning et ainus võimalus lekkekoha tuvastamiseks on küttesüsteemi suurel kogusel vett lisades. Kostja ei ole eeltoodud hageja väidetele vastu vaielnud. Seega asub kohus seisukohale, et hageja on veakoodidest kostjat teavitanud mõistliku aja jooksul, arvates nendest teadasaamisest.
lg 1 sätestab, et kui asi ei vasta lepingutingimustele, võib ostja nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist, kui see on võimalik ja sellega ei põhjustata müüjale võrreldes teiste õiguskaitsevahendite kasutamisega ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust, lepingutingimuste mittevastavuse olulisust ning ostja võimalust saada lepingutingimustele vastav asi oluliste ebamugavusteta mujalt. Müüja võib parandamise asemel asendada asja lepingutingimustele vastava asjaga.
lg 1 sätestab, et kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Töövõtja võib töö parandamise asemel teha lepingutingimustele vastava uue töö. Hageja on alates 2014.a septembrist kostjalt korduvalt nõudnud küttesüsteemi parandamist ja praaktorude asendamist, kuid kostja ei ole küttesüsteemi parandanud ega praaktorusid asendanud.
lg 1 sätestab, et müügigarantiiks käesoleva peatüki tähenduses on müüja, varasema müüja või tootja lubadus müüdud asi garantiis või reklaamis ettenähtud tingimustel tasuta või tasu eest välja vahetada, parandada või tagada muul viisil asja vastavus garantiis või reklaamis ettenähtud tingimustele, millega antakse ostjale seaduses sätestatud soodsam seisund.
lg 2 sätestab, et garantiitähtaeg algab asja ostjale üleandmisest, kui lepingus või garantiikirjas ei ole ette nähtud garantiitähtaja hilisemat algust. Kui müüjal on kohustus asi ostjale saata, ei hakka garantiitähtaeg kulgema enne asja ostjale üleandmist. Garantiitähtaja kulg peatub ajal, mil ostja ei saa asja kasutada lepingutingimustele mittevastavuse tõttu, mille eest vastutab müügigarantii andja.
lg 3 sätestab, et eeldatakse, et müügigarantiiga on hõlmatud kõik asjal garantiitähtaja jooksul ilmnenud puudused. Lepingu kohaselt andis kostja küttesüsteemile ja seadmetele 2-aastase garantii ning küttesüsteemi eelnimetatud puudused ilmnesid 2-aastase garantiiaja jooksul. Kohus nõustub hagejaga, et kostjal on kohustus ilmnenud puudused kõrvaldada ka antud garantii alusel.
lg 5 sätestab, et kui ostja nõuab õigustatult asja parandamist ja müüja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib ostja asja ise parandada või lasta seda teha ning nõuda müüjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist.
lg 5 sätestab, et kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Kohus nõustub hageja seisukohaga, mille kohaselt kostja ei kõrvaldanud küttesüsteemi puudusi mõistliku aja jooksul ega esitanud hagejale ka põhjendusi, miks ta puudusi ei kõrvalda, lasi hageja õigustatult puudused kõrvaldada kolmandal isikul ning nõuda kostjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist.
lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.
lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähendamise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Hageja on seoses küttesüsteemi puuduste tuvastamise ja kõrvaldamisega kandnud kahju kokku summas 8804,31 eurot. Hageja tasus Lokaator OÜ arve nr 2137 kohaselt maakütte lekete määramise eest 480.eurot 28.10.2014, mida kinnitab maksekorraldus 28.10.
lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
lg 2 sätestab, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse, Kui tasu maksmise aeg ei ole kindlaks määratud vastastikuse lepingu puhul, arvestatakse tasult viivist alates käesoleva seaduse § 82¹ lõikes 1 sätestatud ajast. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eesti Panga poolt Ametlikes Teadaannetes avaldatu kohaselt oli Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär perioodil 01.01.2015 kuni käesoleva ajani 0,05% aastas.
lg 1 ja 94 lg 1 kohaselt on seega viivise määr alates 01.01.2015 kuni käesolevajani 0,022% aastas. Hageja nõudis 16.07.2015 kahju hüvitamise nõudega kostjalt kahjuhüvitise tasumist hiljemalt 31.07.2015, mistõttu nõuab hageja õigustatult kostjalt kahjuhüvitiselt viivise tasumist alates 01.08.2015. Seisuga 15.10.2015 on sissenõutavaks muutunud viivis 147,21 eurot (76 päeva x1,94 eurot päevas), mis kuulub kostjalt väljamõistmisele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskuude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulud kuuluvad jätmisele kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja esindaja R.Kuulme palub kostjalt välja mõista menetluskulud summas 1832.- eurot: riigilõiv 600.- eurot ja kulutused õigusabile 1232.- eurot koos käibemaksuga. Kostja leiab, et hageja lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud 5 tunni ulatuses: 4 tundi hagiavalduse koostamine, 1 tund hagi vastusele hageja arvamuse koostamine. Kostja peab põhjendatuks kulutusi õigusabile 720.- eurot koos käibemaksuga. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus ei nõustu kostja vastuväidetega. Kohus leiab, et hageja toodud kulutused õigusabile summas 1232.- eurot koos käibemaksuga on põhjendatud ja vajalikud. 19.10.2015 hagi ja hagi tagamise avalduse koostamine, ajakuluga 6 h 15 min, tunnitasuga 120.- eurot/tunnis, on mõistlik aeg, arvestades tsiviilasja mahtu ja keerukust. 23.11.2015 hagi vastusega tutvumine, hageja arvamuse koostamine, ajakuluga 2 h 30 min, tunnitasuga 120.- eurot/tunnis, on samuti mõistlik aeg, arvestades tsiviilasja mahtu ja keerukust. 10.12.2015 kostja 09.12.2015 seisukohaga tutvumine, hageja arvamuse koostamine, ajakuluga 1 h 30 min, tunnitasuga 120 eurot/tunnis, on mõistlik aeg, arvestades tsiviilasja mahtu ja keerukust. Hageja esindaja koostatud dokumendid on väga põhjalikud. Hageja menetluskulude rahaline suurus, arvestades tsiviilasja hinda, on mõistlik. Seega kostjalt kuuluvad väljamõistmisele hageja kasuks hageja kulutused õigusabile summas 1232.- eurot ja riigilõiv summas 600.- eurot. Kohtunik: (allkirjastatud digitaalselt)
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.