KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Elle Kask Otsuse kuulutamise aeg ja koht 15.01.2016, Tallinn Haldusasja number 3-15-1834 Haldusasi MRD Grupp OÜ kaebu
§ 29
lg-s 1 sätestatud komponendid – käibemaks ja sellest mahaarvatav sisendkäibemaks – on teineteisest selgelt eristatavad ja üldistamine ei ole seetõttu võimalik. Maksuhaldur möönab, et käibemaksusumma leidmine tervikuna võib olla problemaatiline olukorras, kus ei ole võimalik kaebaja poolt viidatud Riigikohtu praktikas toodud põhjustel tuvastada tegelikku müüjat ja seeläbi ka käibemaksust mahaarvatava sisendkäibemaksu suurust, kuid neid asjaolusid praegu ei esine. Kaebaja käitumine seab tema versiooni usaldusväärsuse kahtluse alla. Kaebaja väidab järjekindlalt, et on esitanud maksu- ja vaidemenetluses kõik olemasolevad tõendid oma maksustatava käibe õigsuse kontrolliks. Seejuures viitab kaebaja koos kaebusega esitatud müügiaruannetele arvete lõikes perioodil 01.06.2013-30.06.2013, 01.07.2013- 31.07.2013, 01.08.2013-31.08.2013 ja 01.09.2013-30.09.2013, mis ühtivad esitatud käibedeklaratsioonidega. Isik väidab, et ettenägematutest asjaoludest tulenevalt on raamatupidamisandmed hävinenud, kuid kui need andmed oleksid olemas, siis tõendaksid need maksudeklaratsioonides esitatud andmete õigsust. Maksuhaldur kaebajaga ei nõustu. Maksuhalduri hinnangul ei ole kaebaja poolt viidatud andmete alusel võimalik käibe suurust usutavalt tuvastada. Samuti on maksuhaldur seisukohal, et isiku selgitused on vastuolus asjas kogutud teiste tõenditega ning on ebausaldusväärsed. Esiteks: kaebaja poolt kohtule esitatud täiendavad müügiaruanded arvete 4 lõikes on üldistavad ega anna midagi juurde maksuhalduri poolt kohtule esitatud dokumentidele. Veel vähem kinnitab sealtoodu deklareeritud andmete õigsust. Kaebaja on rikkunud MKS §-i 56, 57 ja
- Teiseks: 18.09.2013 teostatud vaatluse protokollist nähtub, et juhatuse liige avas vaatlust teostanud revidentide silme all kassaprogrammi BUUM august 2013 osas (tuvastatud müügikäive 67 989,81 eurot), kuid keeldus programmist väljatrükki tegemast ja septembri andmeid näitamast. Sellise käitumise võimalike põhjuste osas kaebaja mingeid selgitusi esitanud ei ole. Kolmandaks: 18.09.2013 vaatluse käigus selgunud asjaoludest tulenevalt alustas maksuhaldur kontrolli ka 2013 juuni ja juuli osas. Kaebaja juhatuse liige väitis 16.10.2013, et kuna 16.07.2015 toimus kassaprogrammi vahetus, siis ei ole juuni ja osaliselt ka juuli algdokumendid säilinud. Samas nähtub ID Süsteemide AS vastusest, et kassaprogrammi vahetus toimus juba 14.03.2013 ehk ca 4 kuud kaebaja väidetust varem. Neljandaks: 23.10.2013 oli kaebaja juhatuse liige taaskord kutsutud maksuhalduri juurde suulisi selgitusi andma - peamine põhjus varasemalt täitamata korraldused ja lubadused. Seejuures väitis isik, et september 2013 osas kassaprogrammi andmeid maksuhaldurile edastada ei saa, kuna server on katki ja remondis. Dokumentidest nähtub, et väidetav rike leidis juhuslikult aset suuliste selgituste andmisega samal päeval, s.o 23.10.
- Viiendaks: kaebaja leiab, et kassaprogramm on ettevõttesiseseks kasutamiseks ning ei kajasta adekvaatselt maksustatavat käivet. Samas kinnitas kaebaja juhatuse liige istungil, et kassaprogrammi olemasolu on toitlustuse valdkonnas elementaarne ja kõik seal kajastuvad andmed on äritegevuseks vajalikud. Veelgi enam, kaebaja deklareeris august 2013 osas maksuhalduri poolt teostatud vaatlusel avatud kassaprogrammist nähtunud andmetega samas suurusjärgus käivet. Hindamist puudutav metoodika on asjakohane. Käesolevatest asjaoludest nähtub, et ainsad käibe suurust kajastavad ülevaatlikud ehk kontrollitavad andmed sai maksuhaldur etteteatamata vaatluse käigus ja seda üksnes august 2013 kohta. Nii juuni, juuli kui ka septembri osas sama kvaliteediga andmeid, mida maksuhaldur küsis pärast augusti andmetega tutvumist, saada ei õnnestunud. Lisaks augusti andmetele olid maksuhalduril pangakonto väljavõtted ja seeläbi info kaardimaksete hulga kohta. Eelnev andis maksuhaldurile võimaluse leida keskmine kaardimaksete proportsioon, milleks oli 46,6%. Kaardimaksete proportsiooni ja kaardimakseid puudutava info alusel sai aga tuletada juuni, juuli ja septembri kogukäibe. Esmalt on kaebaja maksuhalduri metoodika põhjendatuse seadnud kahtluse alla läbi erinevate ürituste toimumise, mis väidetavalt augusti käivet ebaproportsionaalselt tõstsid. Maksuhalduri hinnangul ei ole need väited põhjendatud. Väidetava Salsa festivali osas edastas maksuhaldur enda seisukoha kohtule 04.10.2015 ja leiab jätkuvalt, et ei ole eluliselt usutav, et 100 tantsulaagris osalejat alkoholi tarbides kaebajale sedavõrd suure käibe tegid. Puutuvalt teistesse üritustesse, näiteks „Wednesday salsa night“, nähtub äriühingu poolt opereeritud baari facebooki lehelt, et sellised ürituste sarjad on igapäevased ega toimunud üksnes augustis
- aastal. Teiseks leiab kaebaja, et varjatud käibe olemasolu on vahetus seoses mingi kauba või teenuse müügiga. Seega oleks maksuhaldur pidanud tuvastama varjatud kauba soetuse. Maksuhaldur kaebajaga ei nõustu. Maksuhalduri esindaja selgitas istungil, et iseenesest ei ole välistatud ka varjatud seotuse olemasolu, kuid kogutud andmete pinnalt on tõenäoline, et äriühingu soetus oli igakuiselt samas suurusjärgus ja varjatigi üksnes müügikäivet ehk mingit varjatud soetust ei olnudki. Maksuhalduri loogikat toetavad kaebaja poolt esitatud augusti ja septembri ostuarved. Augusti soetus on tehtud summas 70 134,60 eurot ja septembri soetus summas 39 375,93 eurot. Kui esmapilgul tundub, et augusti soetus on tavapäratult suur, siis tegelikult sisaldub selles ühekordne väljaminek sõiduauto näol. Seega on augusti soetuseks tegelikult 42 134,60 (70 134,60 – 28 000) eurot, mis on omakorda samas suurusjärgus septembri soetusega. Täiendavalt on metoodikaga seonduvas kohane märkida, et kaebaja jättis maksumenetluses eriarvamuse esitamata ja seda hoolimata asjaolust, et maksuhaldur eriarvamuse esitamise tähtaega vastavalt kaebaja soovile pikendas. Seega on tõendamiskoormus maksuhaldurilt kaebajale üle läinud. 5 KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud kaebusega ja vastustaja kirjaliku seletusega, kuulanud menetlusosaliste suulisi selgitusi, sh kaebaja seadusliku esindaja vande all antud seletust, hinnanud käesolevas haldusasjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Käesolevas kohtuvaidluses pooled vaidlevad selle üle, kas menetletavas asjas käibemaksukohutuse tuvastamine hindamise teel on lubatud või mitte. Kaebuse esitaja on vaidlustanud maksuotsuse punkti 2.1 osas, mis puudutab varjatud käivet. Kaebaja on Riigikohtu praktikale viidates (kohtulahendid asjades nr 3-3-1-54-04 p 16 ja nr 3-3-1-5514 p 12) asunud seisukohale, et käibemaksukohutuse tuvastamine hindamise teel ei ole võimalik, millega maksuhaldur ei nõustu, selgitades, et kaebaja poolt viidatud lahendites analüüsis kohus nn ostja-müüja kaasustes tõusetuvat sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse küsimust, Riigikohus aga viidatud lahendites on andnud hinnangu mahaarvamisele kuuluva sisendkäibemaksu suuruse tuvastamise kontekstis ega anna hinnangut hindamise lubatavusele varjatud käibe ehk käibemaksu suuruse tuvastamise kontekstis. Kohus nõustub vastustaja tõlgendusega. Käibemaksuseaduse (KMS) § 29 lg 1 sätestab, et maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma on maksustamisperioodil käesoleva seaduse § 3 lõikes 4 ning lõike 6 punktides 5 ja 6 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud § 4 lõikes 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, välja arvatud maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. Kaebaja leiab, et käibemaksukohustuse väljaselgitamine hindamise teel ei ole võimalik seetõttu, et käibemaksukohustuse ühe elemendi- sisendkäibemaksu- tuvastamine hindamise teel ei ole võimalik. Samuti leiab kaebaja, et käibemaksukohustuse tuvastamine hindamise teel viisil, kus oleks arvestatud nii tehingutelt arvestatud käibemaks kui ka sisendkäibemaks ehk tasumisele kuuluva käibesumma kujunemise mõlemad elemendid, ei ole samuti võimalik. Vastustaja leiab,
§ 29
lg-t 1 grammatiliselt tõlgendades nähtub, et õigusnorm koosneb kahest komponendist. Esmalt leitakse käibemaksu suurus. Vaidlusaluse maksuotsuse p 2.1 kohaselt on maksuhaldur KMS § 3 lg 4 p-le 1 tuginedes käibemaksu suuruse leidnud. Teiseks saadud käibemaksust arvatakse maha sisendkäibemaks. Sisendkäibemaksu mahaarvamise eeldused tulenevad omakorda KMS § 29 lg-st 1 ja § 31 lg-st 1. Maksuhaldur on sisendkäibemaksu suurusega seonduvat käsitlenud maksuotsuse p-s 2.2. Eelnevast nähtub,
§ 29
lg-s 1 sätestatud komponendid – käibemaks ja sellest mahaarvatav sisendkäibemaks – on teineteisest selgelt eristatavad ja üldistamine ei ole seetõttu võimalik. Kohus, hinnanud mõlema poole argumente ning analüüsinud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et kaebaja käibemaksukohustuse väljaselgitamine hindamise teel käesolevas asjas on lubatud ning ei ole seadusega vastuolus. Kohus nõustub vastustaja tõlgendusega KMS § 29 lg 1 osas, mida ei hakka üle kordama. Kaebuse esitaja seaduslik esindaja Daniil Kukuškin soovis anda kohtule oma seletuse vande all. Kohus, tutvunud D. Kukuškini vande all antud seletusega, mis on suuline tõend, leiab, et see ei lükka ümber vastustaja seisukohad/järeldused ning maksuhalduri poolt tuvastatu. 6 Kaebuse esitaja arvates kui lugeda, et hindamine on käesolevas kaasuses lubatud, leiab kaebaja, et maksuhalduri hindamise metoodika ning alusandmed on ebaõiged ning ei ole eluliselt usutavad. Kaebaja arvates MRD Grupp OÜ-le tehtud maksuotsuses on alusetult ja õigusvastaselt rakendatud maksustava sularaha käibe ning tasumisele kuuluva käibemaksu määramisel hindamist. Kohus kaebaja käsitlusega ei nõustu ning leiab, et maksuhaldur on käitunud õiguspäraselt, kohaldades maksustava sularaha käibe ning tasumisele kuuluva käibemaksu määramisel hindamist. Kohus ei hakka vastustaja põhjendusi üle kordama, millega on tutvunud ka kaebaja pool. Vastustaja hinnangul kaebuse esitaja käitumine seadis kaebaja versiooni usaldusväärsuse kahtluse alla (põhjendused on toodud vastustaja seisukohtades, mida kohus ei hakka siinkohal üle kordama). Vastustaja väitel hindamist puudutav metoodika on asjakohane. Vastustaja selgitab, et asjaoludest nähtub, et ainsad käibe suurust kajastavad ülevaatlikud ehk kontrollitavad andmed sai maksuhaldur etteteatamata vaatluse käigus ja seda üksnes august 2013 kohta. Vastustaja kinnitab, et nii juuni, juuli kui ka septembri osas sama kvaliteediga andmeid, mida maksuhaldur küsis pärast augusti andmetega tutvumist, kaebajalt saada ei õnnestunud. Seega on ebaõige MRD Grupp OÜ juhatuse liikme Daniil Kukuškini väide, et maksuhaldurile esitati kõik soovitud dokumendid. Vastustaja märgib, et lisaks augustikuu andmetele olid maksuhalduril pangakonto väljavõtted ja seeläbi info kaardimaksete hulga kohta, mis andis maksuhaldurile võimaluse leida keskmine kaardimaksete proportsioon, milleks oli 46,6%. Vastustaja selgitas, et kaardimaksete proportsiooni ja kaardimakseid puudutava info alusel sai tuletada juuni, juuli ja septembri kogukäibe, millega nõustub ka kohus. Kohtu hinnangul maksuhaldur jõudis õigele järeldusele, et kogutud andmete pinnalt võis järeldada, et MRD Grupp OÜ soetus oli igakuiselt samas suurusjärgus ning varjati üksnes müügikäivet ehk siis mingit varjatud soetust ei olnud. Kohus nõustub vastustajaga, et maksuhalduri seisukohta toetavad kaebaja poolt esitatud augustikuu ja septembrikuu ostuarved: augusti soetus on tehtud summas 70 134,60 eurot ja septembri soetus summas 39 375,93 eurot ning kui tundub, et augusti soetus on tavapäratult suur, siis selles sisaldub ühekordne väljaminek sõiduauto näol, seega on augustikuu soetuseks tegelikult 42 134,60 (70 134,60 – 28 000) eurot, mis on samas suurusjärgus septembrikuu soetusega. Kohus nõustub vastustaja selgitusega. Vastustaja viitab asjaolule, et kaebaja jättis maksumenetluses eriarvamuse esitamata ja seda vaatamata sellele, et maksuhaldur eriarvamuse esitamise tähtaega vastavalt kaebaja soovile ka pikendas. Kohtu hinnangul vastustaja on õigesti leidnud, et tõendamiskoormus on seega maksuhaldurilt üle läinud kaebajale. Kohus märgib, et kaebaja ei ole usutavalt põhjendanud ega tõendanud, et vaidlustatud osas maksuhaldur on käitunud õigusvastaselt ning kasutatud arvutuste metoodika on ebaõige. Kohus nõustub maksuhalduri seisukohtade ning järeldustega, mida ei hakka üle kordama. Kohtu hinnangul kaevatav maksuotsus punkti 2.1 osas, mis puudutab varjatud käivet, on piisavalt põhjendatud nii faktiliselt kui õiguslikult, oma sisult selge ja arusaadav, ning kaebaja argumendid ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-le 108 lg 1 menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Elle Kask Kohtunik 7