KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-15-7980 Määruse tegemise aeg ja koht 20.11.2015, Tallinn Kohtukoosseis Margo Klaar (eesistuja), Ele Liiv, Kaupo Paal Kohtuasi IW avaldus laste suhtes hooldusõiguse taastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 25.06.2015 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad IW määruskaebus Avaldaja: IW (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaimo Räppo Puudutatud isik I: MEW (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXX XXXXXXX) Puudutatud isik II: KMW (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXX XXXXXXX) Puudutatud isik III: MHW (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXX XXXXXXXX) Puudutatud isik IV: HW (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXX XXXXXXX) Puudutad isikutele II, III ja IV riigi õigusabi korras määratud esindaja advokaat Raivo Bergson Eestkosteasutus: Tallinna Kesklinna lepinguline esindaja Marje Paljak Menetluse liik Valitsus, Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Harju Maakohtu 25.06.2015 määrus jätta muutmata. 1
(4)- Määruskaebus jätta rahuldamata.
- Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud, välja arvatud riigi õigusabiga seotud menetluskulud, jätta IW kanda. Riigi õigusabiga seotud menetluskulud jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikele
- Asjaolud
- 25.06.2015 esitas IW (avaldaja) maakohtule avalduse, milles palus taastada avaldaja hooldusõiguse KMi (puudutatud isik II), MHW (puudutatud isik III) ja HW (puudutatud isik IV) suhtes.
- Avalduse kohaselt lapsendas avaldaja lapsed koos endise abikaasa MEW-ga (puudutatud isik I). Mõned aastad hiljem abielu lahutati, kohtumenetlus lõppes kompromissi kinnitamisega 26.10.2007 tsiviilasjas nr X-XX-XXXX. Kompromissiga määrati laste elukohaks ema elukoht. Avaldaja kaotas PKS § 214 lg 3 jõustumisega hooldusõiguse laste suhtes.
- Tallinna Kesklinna Valitsus (eestkosteasutus) oli seisukohal, et avaldus ei ole piisavalt põhjendatud. Avaldaja ei ole esitanud ühtki selgitust, põhjendust ega tõendit, mis kinnitaks, et hooldusõiguse taastamine on praegu vajalik ja vastab laste huvidele. Vestluse käigus avaldajaga selgus, et
- aasta aprillis asus MEW koos lastega elama XXXXX XXXXXXXX.
- Puudutatud isikutele II, III ja IV määratud esindaja oli seisukohal, et lapsed elavad ja käivad koolis XXXXXX. Asja ei ole võimalik lahendada lapsi ära kuulamata. Esimese astme kohtu määrus ja selle põhjendused
- Harju Maakohus 25.06.2015 määrusega jättis avalduse läbi vaatamata. Maakohus jättis avaldaja ja puudutatud isiku I menetluskulud nende endi kanda ja riigi õigusabi tasu ja kulud riigi kanda.
- 15.06.2015 eestkosteasutuse esitatud vastusest, 16.06.2015 puudutatud isikutele II, III ja IV määratud esindaja seisukohast ja 17.06.2015 ärakuulamisel avaldatust nähtuvalt elavad puudutatud isikud XXXXX XXXXXXXXX alates
- aasta aprillist (tl 3031, 35, 37).
- Nõukogu määruse (EÜ) nr 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1347/2000, art 8 lg 1 kohaselt lahendatakse hooldusõiguse küsimust liikmesriigi, kus on lapse alaline elukoht, kohtutes. Nimetatud määruse artiklites 9, 10 ja 12 sätestatud erandid antud asjas ei kohaldu. Kuna asjas on tuvastatud, et puudutatud isikute II, III ja IV 2
(4)püsielukoht on XXXXXX XXXXXXXXX, tuleb avaldajal hooldusõiguse taastamiseks pöörduda XXXXXX XXXXXXXXX kohtute poole. TsMS § 70 lg 1 koosmõjus § 70 lg 4 punktiga 2, arvestades TsMS § 71 koosmõjus §-ga 104, ei luba sõlmida kohtualluvuse kokkulepet hooldusõigusesse puutuvas, kui kohaldada tuleb Nõukogu määrust (EÜ) nr 2201/
- TsMS § 477 lg 1 ja § 423 lg 1 p 13 koostoimes tuleb avaldus jätta läbi vaatamata, kuna kohus ei ole pädev asja lahendama.
- Avaldaja ja puudutatud isiku I menetluskulud tuleb TsMS § 168 lg 2 ja § 172 lg 1 koostoimes jätta nende endi kanda, puudutatud isikute II, III ja IV esindaja tasu tuleb TsMS § 172 lg 3 alusel jätta riigi kanda. Määruskaebus ja selle põhjendused
- Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha lahendi, millega avaldus rahuldada, või saata asi maakohtule uueks lahendamiseks.
- Maakohus ei ole määruses leidnud, et kokkulepe kohtualluvuse kohta oleks tühine. Avaldaja ja puudutatud isik I leppisid kompromissis kokku kohtualluvuses, et vältida olukorda, kus võimalik XXXXXX viibimine tekitaks takistusi vaidluse lahendamisel Eesti kohtus. Seega on asjas kohtualluvus erandlik (TsMS
- ptk). Kuigi puudutatud isik I on enda püsivaks elukohaks väitnud olevat XXXXX, on tal siiski piisavad sidemed Eestiga. Seda kinnitab asjaolu, et puudutatud isikute registrijärgseks elukohaks on XXXXX XXX XX-XX, Tallinn. Maakohus on jätnud kohaldamata vanemliku vastutuse asjade kohtualluvust käsitleva õigusakti art 12, mille kohaselt on kohtualluvuses võimalik kokku leppida. Lastel on oluline side Eestiga (art 12 p 3), nad on Eesti kodanikud ja avaldaja kui üks vanem elab alaliselt Eestis. Menetluse edasine käik
- Eestkosteasutus Tallinna Kesklinna Valitsus on seisukohal, et ei ole pädev andma hinnangut kohtualluvuse väljaselgitamisel, kuid jääb sisuliselt 15.06.2015 kirjas esitatud arvamuse juurde.
- Puudutatud isikutele II, III ja IV määratud esindaja on seisukohal, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
- Puudutatud isik I ei esitanud määruskaebusele vastust.
- Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
- Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
- Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS § 659 ja § 654 lg 6 järgi ei korda neid. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 3
(4)- Nõukogu määrus (EÜ) nr 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1347/2000, artikli 12 lõiget 3 puudub alus antud asjas kohaldada. Nõukogu määruse art 12 lg 3 alapunktide a ja b kohaselt on liikmesriigi kohtutel seoses vanemliku vastutusega pädevus juhul, kui lapsel on oluline side selle liikmesriigiga, eeskätt seetõttu, et üks vanemliku vastutuse kandjatest elab alaliselt selles liikmesriigis või et laps on selle liikmesriigi kodanik ning kõik menetluse osapooled on kohtusse pöördumise ajal sõnaselgelt või muul viisil ühehäälselt kohtute pädevust tunnistanud ning see on lapse parimates huvides. Kõik käesoleva menetluse menetlusosalised ei ole Eesti kohtu rahvusvahelist pädevust tunnistanud käimasoleva menetluse ajal. Määruskaebuse väide, mille kohaselt Harju Maakohtu 26.10.2007 määrusega tsiviilasjas nr X-XXXXXX kinnitatud kompromissis sisalduv kohtualluvuse kokkulepe on kehtiv, ei anna alust Harju Maakohtul asja menetleda. Võimalik kohtualluvuse kokkulepe, millega väidetavalt on puudutatud isik I tunnistanud Eesti kohtu pädevust seoses vanemliku vastutusega, on sõlmitud enne käesolevas asjas avalduse esitamist. Puudutatud isik I ei ole käesoleva menetluse ajal Eesti kohtu pädevust tunnistanud. Kolleegium märgib, et EÜ määruse nr 2201/2003 sõnastusest tulenevalt ei ole võimalik enne käimasolevat vaidlust sõlmida siduvaid kohtualluvuse kokkuleppeid vanemliku hoolduse vaidluste osas viisil, kus oleks hõlmatud kõik tulevikus tekkivad vaidlused. Eeltoodu on ennekõike laste huvides.
- Määruskaebuse viide kohtualluvuse kokkuleppe sõlmimisest tulenevale TsMS kohasele erandlikule kohtualluvusele on asjakohatu. Liikmesriikide omavahelist pädevust vanemliku vastutusega seotud asjades, seejuures vastavat kokkuleppelist kohtualluvust, reguleerib nõukogu määrus nr 2201/2003 ammendavalt. TsMS sätted, mille järgi määratakse, millal võib tsiviilasja menetleda Eesti kohus, ei kuulu liikmesriikide omavahelise pädevuse määramisel kohaldamisele. Sama tuleneb TsMS § 70 lg 4 p-st
- Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud, välja arvatud riigi õigusabiga seotud menetluskulud, tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel jätta avaldaja kanda. Ringkonnakohus jätab riigi õigusabiga seotud menetluskulud ringkonnakohtu menetluses TsMS § 172 lg 3 teise lause alusel riigi kanda. Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/ 4
(4)