← Eesti

2-15-860/60

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-15-860 Määruse tegemise aeg ja koht 06.11.2015, Tallinn Kohtukoosseis Margo Klaar (eesistuja), Ele Liiv, Kaupo Paal Kohtuasi MN avaldus lapsega suhtlemist korraldava määruse rikkumisest tuleneva lahkheli lahendamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 05.05.2015 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad ÕM määruskaebus Avaldaja: MN (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXX XXXX, XXXXX XXXXXXX), lepinguline esindaja Kati Raudsepp Puudutatud isik I: ÕM (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Mariann Tusti Puudutatud isik II: RM (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Andres Lusmägi Eestkosteasutused: Põhja-Tallinna Valitsus, esindaja Marika Talli ja Keila Vallavalitsus, esindaja Lada Raja Kohtuistungi toimumise aeg 14.10.2015 RESOLUTSIOON 1. Harju Maakohtu 05.05.2015 määrus tühistada osas, millega lõpetati osaliselt MN ja ÕM ühine hooldusõigus lapse RM suhtes ja anti see osaliselt üle MN-le (maakohtu määruse p 2). 2. Lepitusmenetluse ebaõnnestunuks tunnistamise (maakohtu määruse p 1) ja menetluskulude jaotuse osas jätta maakohtu määrus muutmata. 3. Määruskaebus rahuldada osaliselt. 1

(9)Kohtumääruse kehtiv resolutsioon
  1. Tunnistada lepitusmenetlus ebaõnnestunuks.
  2. Määrata MN suhtlemiskord lapse RM-ga järgnevalt: 2.
  3. Tütar R on MN juures üle nädala reedeti kella 14.00 kuni kell 19.
  4. 2.
  5. Ülejäänud nädalatel on R MN juures laupäeviti kell 10.00 kuni kell 18.
  6. 2.
  7. Punktis 2.2 määratud ajal võtab MN lapse ÕM elukohast ja viib ta sinna tagasi. 2.
  8. Reedel toimuvate kohtumiste (punkt 2.1) ajal võib MN võtta lapse kaasa lasteaiast või ÕM juurest ja toob õhtul tagasi ÕM juurde. 2.
  9. ÕM peab lapse haigestumisest, mis takistab käesoleva määruse täitmist, teatama koheselt erieestkostjale ja MN-le. 2.
  10. Kohtumise ärajäämisel tuleb kohtumine asendada ja see toimub erieestkostja poolt määratud ajal. 2.
  11. MN-l on õigus helistada lapsele äripäeva õhtutel kella 18.00 kuni 20.00 ja puhkepäevadel, kui laps viibib ÕM juures, kella 10.00 kuni 20.
  13. Kohus hoiatab, et ÕM poolt takistuste tegemisel käesoleva suhtluskorra täitmisele, sealjuures ka lapse häälestamisel isa vastu, on kohtul õigus piirata tema hooldusõigust lapse suhtes viisil, kus kohus jätab ainuisikuliselt otsustusõiguse lapse elu- ja viibimiskoha, hariduse, huvihariduse, lasteaia ja tervishoiuteenuse osas MN-le. Edasikaebamise kord ja selgitused Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikele
  14. Asjaolud
  15. 19.01.2015 esitas MN (avaldaja) maakohtule avalduse, milles palus viia läbi lepitusmenetluse Harju Maakohtu 31.10.2013 määrusega tsiviilasjas nr 2-13-2014 määratud suhtlemiskorra ÕM (puudutatud isik I) poolse rikkumisega seoses. Samal kuupäeval esitas MN avalduse ka esialgse õiguskaitse rakendamiseks ja tsiviilasja menetluse ajaks suhtluskorra reguleerimiseks.
  16. Avaldaja palus 17.03.2015 menetlusdokumendis tunnistada lepitusmenetluse ebaõnnestunuks, lõpetada vanemate ühise hooldusõiguse RM (puudutatud isik II) suhtes, anda hooldusõiguse täielikult üle avaldajale või juhul, kui kohus ei pea ühise hooldusõiguse täielikku lõpetamist võimalikuks, lõpetada ühise hooldusõiguse osaliselt, andes avaldajale otsustamisõiguse puudutatud isiku II igakordse viibimiskoha ja elukoha, lasteaia valiku, hariduse, huvialaringides osalemise ja ravi suhtes, määrata, et puudutatud isik I on kohustatud andma puudutatud isiku II üle avaldajale, määrata kindlaks puudutatud isikute suhtlemise korra, määrata, et pärast iga suhtlemiskorras ettenähtud kohtumist on puudutatud isik I kohustatud andma 2
(9)puudutatud isiku II üle avaldajale, määrata, et määrust on võimalik sundtäita TMS-s sätestatud korras, kasutades kohtutäituri abi, ja kohtutäituril on lubatud rakendada puudutatud isikute suhtes jõudu, ning tunnistada kohtulahend viivitamata täidetavaks.
  1. Avalduse kohaselt lõpetati Harju Maakohtu 31.10.2014 määrusega nr 2-13-204 osaliselt ema hooldusõigus lapse suhtes, s.o otsustusõigus isa ja lapse suhtlemise korraldamisel. Isa ja lapse suhtlemise korraldamiseks määrati lapsele erieestkostjaks lapse elukohajärgse omavalitsuse pädev ametnik. Muus osas jätkus vanemate ühine hooldusõigus. Sama määrusega reguleeriti isa ja lapse suhtlemise korda. Maakohtu määrus jõustus 19.11.
  2. Ema jätkas isa ja lapse suhtlemise takistamist. Ema nõuab õigustamatult, et kohtumised oleksid lühiajalised ja vaid ema juuresolekul.
  3. Puudutatud isik I vaidles avaldusele vastu. Isa on rikkunud suhted lapsega ning ei ole usaldusväärne.
  4. Eestkosteasutus Põhja-Tallinna Valitsus oli seisukohal, et ema ja laps on hingeliselt väga seotud. Ühise hooldusõiguse osaline lõpetamine ja isa juurde elama asumine oleks lapsele väga suur elumuutus ja algul traumeeriv. Näha on, et last pole isaga kohtumisteks ette valmistatud. Laps ei karda isa.
  5. Eestkosteasutus Keila Vallavalitsus oli seisukohal, et kohtu ja erieestkostja poolt kasutusele võetud eri meetmed ei ole lapse ja isa regulaarse suhtlemise korda taganud ning tuleks tõsiselt kaaluda ühise hooldusõiguse osaliselt lõpetamist, andes avaldajale otsustusõiguse lapse igakordse viibimiskoha, lasteaia ja kooli valiku, huvialaringides osalemise ja ravi suhtes ning määrata kindlaks lapse ja ema suhtlemise kord.
  6. Puudutatud isikule II määratud esindaja oli seisukohal, et lapse jaoks on tähtis saada isaga piisavalt suhelda ja kui lepitusmenetlus ei too kaasa kokkulepet, siis on põhjendatud ühise hooldusõiguse osaline lõpetamine ja otsustusõiguse andmine avaldajale lapse viibimiskoha, lasteaia ja kooli valiku, huvialaringides osalemise ja ravi osas. Esimese astme kohtu määrus ja selle põhjendused
  7. Harju Maakohus 05.05.2015 määrusega tunnistas lepitusmenetluse ebaõnnestunuks ning lõpetas osaliselt avaldaja ja puudutatud isiku I ühise hooldusõiguse puudutatud isiku II suhtes ja andis otsustusõiguse lapse elu- ja viibimiskoha, hariduse ja huvihariduse ja tervishoiuga seotud küsimustes ainuisikuliselt üle avaldajale. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda ja lapsele määratud esindaja kulud riigi kanda.
  8. Eeskosteasutus Põhja-Tallinna Valitsus avaldas järgmist. 04.02.2015 kell 16.00-17.00 pidi toimuma isa ja lapse kokkusaamine lastekaitse talituse ruumes ning ema tuli lapsega kohale, tuli ka isa. Laps oli taas mänguhoos, s.t ei olnud nõus isaga eraldi ruumi minema. Isa oli kärsitu, ei tahtnud lapsega kontakti luua. Ema olek oli passiivne. Isa lahkus pärast paari katset lapsega suhelda. Näha on, et ema on minevikus kinni. Emal on raske mõista, et isa ei soovi temalt last mitte ära võtta, vaid lapse elus osaleda. 11.02.2015 oli määratud teraapia vanematele XXXXXXXX X ruumes. 10.02.2015 õhtul teatas ema, et ta on haige ning ei saa teraapiasse tulla. 11.02.2015 hommikul tegid lastekaitsetöötajad kodukülastuse XXXXXXXX XX. Helistati emale, kes vastas, et ta pole kodus, vaid linnast väljas. Isa tuli üksinda 3
(9)teraapiasse. Näha on, et last pole isaga kohtumisteks ette valmistatud. Ema peab seda tegema. Laps ei karda isa. 27.02.2015 toimunud isa ja lapse kohtumine ei õnnestunud. Lapse elukohas hoovi peal oli kohal lisaks emale ka ema vend, kes kõike filmis. Laps oli segadusse aetud. Laps tuli koos emaga ja isa nähes hakkas nutma. Lastekaitsetöötaja küsis ema vennalt, kes ta on ja miks ta filmib, mille peale viimane vastas, et teil on parem teada, kes ma olen ja minuga hästi läbi saada. Lastekaitsetöötaja proovis lapsega rääkida ja see ei õnnestunud. Isa ja lapse kohtumisi pole toimunud. Perenõustaja juures lepiti kokku, et alustatakse telefonikõnedest. Isa oli helistanud, vastu võttis ema elukaaslane. Kui isa ütles, et soovib lapsega rääkida, katkestati kõne ja telefon oli hiljem väljas.
  1. Eestkosteasutuse Keila Vallavalitsuse lastekaitsetöötaja kohtus lapsega ja jõudis järeldusele, et laps isa ei karda ning laps on kurb seetõttu, et tema ümber on täiskasvanuid, kes isasse hästi ei suhtu. Lastekaitsetöötaja kohaselt on ema ja lapse suhted väga lähedased.
  2. Kuna laps elab emaga, on tema hooldamisel ja kasvatamisel ning kohtumised isaga on lühiajalised, tuleb lapse häirituse põhjuseid otsida eelkõige ema käitumisest. Isa suhtlemine lapsega on harv ning kohtumised on lühiajalised, tema võimalus last negatiivselt mõjutada on kordades väiksem ema võimalustest last kahjustada.
  3. Tuleb nõustuda avaldaja seisukohaga selles, et ema taotlus perelepituse kohaldamiseks on esitatud selleks, et asjas lõpplahendi tegemist edasi lükata. Varasemalt tsiviilasja nr 2-13-204 raames kohaldas kohus pooltele lepitamist ja nõustamist. Kohus määras koguni erieestkostja. Vaatamata kõikidele kohaldatud meetmetele ei ole isa ja lapse regulaarne suhtlemine toimunud ema vastuseisu tõttu. Ka käesoleva menetluse ajal toimunud isa ja lapse kohtumisteks ei olnud ema last moraalselt ette valmistanud.
  4. Tsiviilasja nr 2-13-204 ja käesoleva menetluse käigus on korduvalt tõendamist leidnud, et laps isa ei karda. Tehes asjas nr 2-13-204 31.10.2013 (maakohtu määruses ebaõigesti 2014) lõpplahendi, hindas kohus isa ja lapse ning ema ja lapse suhted võrdselt lähedaseks. Kohus leidis, et lapse hooldamise ja kasvatamisega on tegelenud põhiliselt ema ning isa on kogu aeg säilitanud lähedase suhte lapsega.
  5. Sellise isa ja lapse suhte olemasolu korral ei täida 10- kuni 30-minutilised kohtumised lastekaitsetöötaja, kohtu või perelepitaja korraldamisel oma eesmärki. Väga lühiajaliste kohtumistega on põhjendatud alustada juhul, kui lapse ja vanema suhe ja side vajab nö ülesehitamist. Käesoleval juhul on aga vanemal ja lapsel suhe olemas ning kohtumiste puudumised või väga lühiajalised kohtumised närvilise ja kohtumiseks ette valmistamata lapsega mõjuvad isa ja lapse suhtele halvasti.
  6. Ema takistab jätkuvalt isa ja lapse suhtlemist. Seda vaatamata asjaolule, et vastavalt Harju Maakohtu 31.10.2013 (maakohtu määruses ebaõigesti 2014) määrusele nr 2-13204 puudub emal õigus isa ja lapse suhtlemist korraldada. Vastav õigus isa ja lapse suhtlemise korraldamiseks on antud erieestkostjale, kelleks käesoleval ajal on PõhjaTallinna Valitsus. Ka erieestkostja kaudu ei ole õnnestunud isa ja lapse suhtlemist korraldada. Ema poolt isa ja lapse suhtlemise korraldamise takistamiseks ei ole ühtegi objektiivset põhjust. Ema väited lapse isa kahjulikkuse kohta tulenevad ema subjektiivsetest veendumustest. 4
(9)
  1. Ema on esitanud kohtule tõendid, mis võivad viidata isa ebaseaduslikule tegevusele aastal
  2. Kohus on juba asjas nr 2-13-204 lõpplahendit tehes analüüsinud asjaolusid, et lapse mõlemad vanemad on kriminaalkorras karistatud isikud, mõlemad on rikkunud seadust, kuid vaatamata sellele on nad võimelised teostama lapse hooldusõigust. Ei ole põhjust sellist seisukohta ka käesolevas menetluses muuta.
  3. Kogutud tõenditest ilmneb, et isa on kogu aeg püüdnud lapse elus osaleda. Isa pöördus
  4. aasta jaanuaris kohtu poole, et määrataks tema ja lapse suhtlemise kord ning
  5. aasta jaanuaris pöördus isa kohtu poole lepitusmenetluse algatamiseks. Kohtumenetluse käigus ei ole ilmnenud põhjuseid, miks lapse ja isa suhtlemist takistama peaks. Laps vajab isaga suhtlemist. Ema on aastaid rikkunud lapse isikuhooldusõigust sellega, et on takistanud isa ja lapse suhtlemist. Lapse ja isa vaheliste suhete puudumine ei ole lapse huvides. Ema tegutsemine on aastaid last kahjustanud. Lapse huvides on kahtlematult, kui tal on kaks vanemat. Kuna ema on isa lapse elust täielikult välistanud, tuleb lapse hooldusõiguses muudatus teha. Kui ühine hooldusõigus osaliselt lõpetada ja anda isale ainuotsustusõigus, tekib lapsel võimalus suhelda mõlema vanemaga.
  6. Antud juhul ei tule määrata ema ja lapse suhtlemise korda. Määruskaebus ja selle põhjendused
  7. Puudutatud isik I esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja muuta lapse isa ja lapse suhtlemist puudutatavat määrust selliselt, et see oleks kooskõlas lapse huvidega.
  8. Vaidlus lapse üle on kestnud aastaid alates 09.02.2012, kui ema esitas kohtule avalduse isalt elatise väljamõistmiseks. Isa on pannud toime rahvusvahelise lapseröövi, terroriseerinud ema ja last korduvalt, kutsudes välja politseibrigaade ema koju palju kordi, sundinud ema kodurahu huvides elukohta vahetama, tekitanud lapsele terviseprobleeme. Ema oli sunnitud vahetama lasteaeda, sest isa käis korduvalt lasteaias, üritades kasvatajaid eksitada, last suhtlemiskorra väliselt kaasa meelitada ja mõjutada kasvatajaid andma valeütlusi ema kohta. Isa on käitunud lapsega ja emaga aastaid agressiivselt. Isal puuduvad kogemused ja teadmised lapse kasvatamiseks. Väita, et lapse vastuseis isa suhtes on mõjutatud ema poolt, on väär, sest emal puudub huvi lapse tervist kahjustada.
  9. Maakohtu seisukoht, et ema on isa lapse elust täielikult välistanud, on ekslik. Ema ei ole kunagi teinud takistusi isa ja lapse suhtlemisele päevasel ajal. Isale ainuotsustusõiguse andmisega ei leia olukord lahendust, lapse suurim hirm emast lahutamise ees saab tõeks. Raskused suhtluskorra teostamisel ei ole hooldusõiguse muutmise aluseks. Maakohus on jätnud arvestamata 16.02.2015 esitatud tõendid, mille kohaselt isa motivatsioon lapsega kohtuda on ebaselge ega lähtu lapse huvidest, samuti perearsti seisukoha, et last ei tohiks isaga kohtuma sundida.
  10. Laps on terve elu elanud emaga, ema on teostanud hooldusõigust parimal viisil, ei ole kunagi last hooletusse jätnud. Lapse ja ema vahel on soe hingeline side, mida kinnitavad ka mõlemad eestkosteasutused. Isa ei ole hooldusõigust teostanud ja seab oma huvid kõrgemale lapse huvidest. Isa on kohtule kinnitanud, et viibib suurema osa ajast töökohustuste tõttu Soomes. Maakohus ei ole arvestanud, et avaldaja on aastaid hoidnud kõrvale lapsele elatise maksmisest. Maakohus ei ole põhjendanud lapse 5
(9)elukoha muutmist lapse soovi vastaselt. Suhtlemine vanemaga ei ole selleks küllaldane põhjus. Menetluse edasine käik
  1. Puudutatud isikule II määratud esindaja on seisukohal, et maakohtu määrus on põhjendatud. Eestkosteasutus Keila Vallavalitsus on seisukohal, et maakohtu määrus ei kahjusta lapse huve. Eestkosteasutus Põhja-Tallinna Valitsus on seisukohal, et laps tuleb eraldada ema juurest ja anda üle isale. Avaldaja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
  2. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
  3. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 ja § 659 järgi tühistada osas, milles maakohus lõpetas osaliselt vanemate ühise hooldusõiguse tütar R üle ja jättis lõpetatud osas hooldusõiguse isale MN-le.
  4. Riigikohtu 19.11.2014 määrusega tühistati Tallinna Ringkonnakohtu 27.03.2014 määrus tsiviilasjas nr 2-13-204 osaliselt ja loeti Harju Maakohtu 31.10.2013 määrus tervikuna jõustunuks. Harju Maakohtu 31.10.2013 määrusega jätkati MN ja ÕM ühist hooldusõigust lapse RM suhtes, lõpetati ÕM otsustusõigus lapse ja isa suhtlemise korraldamisel ning määrati erieestkostjaks lapse ja isa suhtlemise korraldamisel lapse igakordse eestkosteasutuse pädev ametnik. Samuti määrati suhtluskord. Tsiviilasja 213-204 menetluse ajal oli maakohtu ja ringkonnakohtu esialgse õiguskaitse määrustega suhtlemiskorda reguleeritud. MN 19.01.2015 avaldusest tulenevalt lapse ema ÕM ei ole nõustunud maakohtu jõustunud lahendit täitma ja on nõustunud lapse ja isa suhtlemisega viisil, kus see toimub lühiajaliselt ja sotsiaaltöötaja juuresolekul.
  5. Kuna ÕM rikkus lapsega suhtlemist korraldavat kohtumäärust, siis oli maakohtu poolt põhjendatud alustada TsMS § 563 lg 1 järgi lepitusmenetlust. Lepitusmenetluse käigus on maakohus ÕM ja MN kahel korral välja kutsunud ja suhelnud vanematega kohtuistungil. ÕM seisukoht kohtuistungil oli, et laps võib isaga suhelda ainult päevasel ajal. 19.02.2015 kohtuistungil on lapse vanemad siiski kokku leppinud, millal laps isale üle antakse ja millal isa lapse ema elukohta tagasi toob. Kohtuistungil kokkulepitud suhtlemiskorda ei täidetud. Kolleegium märgib, et maakohtu 27.01.2015 (lk 61-69) ja 19.02.2015 (lk 102-109) kohtuistungi protokollidest ei tulene, et maakohus oleks arutanud lapsevanematega TsMS § 563 lg 4 järgi lapsega suhtlemise võimatusest tulenevaid tagajärgi lapse heaolule ja juhtinud tähelepanu sunnivahenditele kohtumääruse täitmiseks. Lepitusmenetluse olemusest tulenevalt on kohtul selle läbiviimisel aktiivne roll ja kohustus vanematele selgitada nende käitumise tagajärgi. Kohtuistungi protokollidest nähtuvalt ei ole maakohus talle pandud ülesandeid lepitusmenetluse läbiviimisel kohaselt täitnud.
  6. Vaatamata sellele, et maakohus ei ole lepitusmenetluse läbiviimisel käitunud viisil, mis oleks vastavuses lepitusmenetluse eesmärkidega, leiab ringkonnakohus, et poolte suhteid ja veendumusi arvestades ei ole põhjendatud lepitusmenetluse jätkamine, kuna ei ole usutav, et pooled suudaksid kokku leppida lapsega suhtlemise korras. Ka perelepitaja juures ja ringkonnakohtu istungil ei suutnud vanemad kokku leppida 6
(9)selles, kuidas peaks lapsega suhtlemine toimuma. Kumbki vanem ei usalda teist ja ei ole nõus konstruktiivselt lapse osas suhtlema.
  1. TsMS § 563 lg 7 sätestab, et kui kohtus ei saavutata suhtlemise korraldamises ega järgnevas perenõustaja poole pöördumises kokkulepet või kui kas või üks vanematest kohtusse ei ilmu või keeldub perenõustaja poole pöördumise võimalust kasutamast, teeb kohus määruse, millega tunnistab lepitusmenetluse ebaõnnestunuks ja määrab, milliseid sunnivahendeid tuleb rakendada, millises ulatuses tuleb muuta suhtlemist puudutavat määrust või kokkulepet ja milliseid muudatusi on vaja teha vanema õigustes lapse suhtes.
  2. Maakohus on vaidlustatud määruses leidnud, et seoses lepitusmenetluse nurjumisega tuleb ÕM ja MN ühine hooldusõigus lapse R elu- ja viibimiskoha, hariduse, huvihariduse ja tervishoiuga seotud küsimuste osas lõpetada ja anda hooldusõigus osaliselt üle MN-le. Vaatamata sellele, et maakohtu toimikus olevatest protokollidest ei tulene, et maakohus oleks ÕM tähelepanu TsMS § 563 lg 4 viimase lause kohaselt juhtinud sellele, et kohus võib tema õigusi lapse suhtes kitsendada või ära võtta, ei saanud see tulla ÕM-le üllatusena, kuna juba 19.01.2015 avalduses oli MN palunud kohtul lepitusmenetluse ebaõnnestumisel lõpetada kas täielikult või osaliselt vanemate ühine hooldusõigus ja anda hooldusõigus üle MN-le.
  3. Kolleegium leiab, et ka TsMS § 563 lg 7 järgi lepitusmenetluse ebaõnnestunuks lugemisel tuleb kohtu poolt meetmete kohaldamisel arvestada ennekõike lapse huvidega ja otsuste tegemisel peab kohus olema veendunud, et see ei kahjusta last. PKS § 123 lg 1 järgi peab kohus lapsesse puutuvas asjas lahendit tehes lähtuma eelkõige lapse huvidest. Eestkosteasutuste töötajad, kes on R ja tema vanematega tegelenud, on üksmeelel, et laps ei karda oma isa, kuid tal on ülitugev emotsionaalne side emaga. Eeltoodu tõttu võib ühise hooldusõiguse osaline lõpetamine ja üleandmine isale ennekõike lapse elu- ja viibimiskoha osas mõjuda lapsele kahjulikult. Arvestades lapse vanust ja seda, et ta on kogu eelneva teadliku elu elanud koos emaga ning tugevalt emotsionaalselt emaga seotud, mõjub lahutamine emast igal juhul last traumeerivalt. Samuti tuleb hooldusõiguse osalisel lõpetamisel ja ühele vanemale üleandmisel kaaluda, kas vanem, kellele hooldusõigus üle antakse saab ja on võimeline oma kohustusi täitma. Vanem, kellele hooldusõigus osaliselt üle antakse, peaks olema koostööaldis ja tagama, et laps saaks muuhulgas suhelda piisavalt lahuselava vanemaga. MN on nõustunud ÕM poolt esile toodud asjaoluga, et tema kahest eelnevast kooselust sündinud lastega tal suhted puuduvad ja samuti ei ole ta maksnud R-le igakuist elatist viisil, nagu see on kohtuotsuses määratud. MN ei toonud kohtu ette mõjuvaid põhjuseid, miks ta elatist ei maksa. Seetõttu tuleb käesolevas asjas TsMS § 563 lg-s 7 toodud meetmete kohaldamisel kaaluda enne hooldusõiguse jagamist eelnevalt muid meetmeid. Kolleegiumi arvates oleks maakohus pidanud eeltoodut arvestades kaaluma muuhulgas ka sellise suhtlemiskorra kehtestamist, mis tagaks lapse ja isa omavahelise suhte tugevdamise ja oleks mõlemale vanemale vastuvõetav ning mille täitmist saaks korraldada maakohtu 31.10.2013 määrusega määratud erieestkostja poolt.
  4. Praegu kehtiva 31.10.2013 määrusega määratud suhtlemiskorra kohaselt pidi laps olema isaga üle nädala kolmapäeva õhtust kuni esmaspäeva hommikuni ja neil nädalatel, kui laps ei olnud isa juures kolmapäevast esmaspäevani, võis isa olla lapsega ühel tööpäeval ajavahemikus 9.00 kuni 21.
  5. Arvestades seda, et laps on 7
(9)saanud isaga viimasel ajal vähe suhelda ja ema välistab lapse ööseks isa juurde jätmise, tuleb kolleegiumi arvates määrata isa ja lapse suhtlemiskord viisil, mis tagaks lapsele isaga suhtlemise päevasel ajal ja küllaltki suures mahus. See tagab lapsele harjumise isaga. Lapse ööseks isa juurde jätmine ei mõju oluliselt lapse ja isa suhte tugevdamisele. Lisaks avaldas MN, et praegu elab ta koos elukaaslase ja kahe lapsega 2-toalises korteris, mistõttu võib lapse majutamine ööseks olla problemaatiline. MN selgitas ringkonnakohtu istungil, et ta töötab poole koormusega ventilatsioonipaigaldajana ja saab oma töögraafikut ise reguleerida. Seega on tal võimalik lapsega suhelda ka äripäevadel. Kuna ÕM hooldusõigust on maakohtu 31.10.2013 määrusega piiratud ning tütre ja isa suhtlemise korraldamise osas on otsustusõigus üle antud erieestkostjale, siis suhtlemiskorra määramisel tuleb erieestkostjal korraldada kohtumääruse täitmine.
  1. Kõike eeltoodut arvestades määrab kolleegium kuni RM kooliminekuni suhtlemiskorra alljärgnevalt:
  2. Tütar R on MN-ga üle nädala reedeti kella 14.00 kuni kell 19.
  4. Ülejäänud nädalatel on R MN-ga laupäeviti kell 10.00 kuni kell 18.
  6. Punktis 2 määratud ajal võtab MN lapse ÕM elukohast ja viib ta sinna tagasi.
  7. Reedel toimuvate kohtumiste (punkt 1) ajal võib MN võtta lapse kaasa lasteaiast või ÕM juurest ja toob õhtul tagasi ÕM juurde.
  8. Kohtumise ärajäämisel tuleb kohtumine asendada ja see toimub erieestkostja poolt määratud ajal.
  9. MN-l on õigus helistada lapsele äripäevadel õhtuti kella 18.00 kuni 20.00 ja puhkepäevadel, kui laps viibib ÕM juures, kella 10.00 kuni 20.
  11. Kolleegium rõhutab, et ÕM peab igati toetama lapse suhtlemist isaga. Kuna laps elab koos emaga, siis on ema ülesandeks valmistada ette laps kohtumisteks. Selleks peab ta julgustama last isaga suhtlema ja ei tohi käituda viisil, millest laps saaks järeldada vastupidist. Juhul, kui ÕM lapse suhtlemist isaga ei toeta ja mõjutab last vastupidiselt, kasutab kolleegiumi arvates ÕM vanema õigusi viisil, mis on vastuolus lapse huvidega ja selle tagajärjeks võib olla see, et lapse hooldusõigus antakse üle isale, kes on kohtule kinnitanud, et ta ei takista mingilgi moel lapse suhtlemist emaga.
  12. Lisaks juhib ringkonnakohus maakohtu tähelepanu sellele, et lapse ja isa suhtlemise korraldamiseks määratud erieestkostja osas on maakohtul TsMS § 4772 lg 1 järgi järelevalve teostamise kohustus. Kohus võib ülesannete täitmiseks anda erieestkostjale korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Samuti võib erieestkostja küsida kohtult oma ülesannete kohta selgitusi. Kohtutoimikus olevatest dokumentidest ei tulene, et erieestkostja oleks asunud oma ülesandeid täitma viisil, kus ta teostab talle antud hooldusõigust lapse isaga suhtlemise korraldamisel. Pigem on erieestkostja täitnud edasi eestkosteasutusele seadusest tulenevaid ülesandeid. Kolleegium selgitab, et erieestkostjal lasub aktiivne roll lapse ja isa suhtluse korraldamisel ja selleks on tal õigus vajadusel pöörduda kohtu poole, et kasutada vanema, kes lapse suhtlemist teise vanemaga takistab, suhtes sunnivahendeid, kaasarvatud PKS § 135 lg alusel taotleda kohtult lapse eraldamist ühest vanemast, et laps saaks teise vanemaga suhelda.
  13. Käesoleva menetluse asjaolusid arvestades tuleb menetluskulud TsMS § 172 lg 1 järgi jätta menetlusosaliste endi kanda. Lapse esindamise kulud tuleb jätta riigi kanda. 8
(9)Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/ 9
(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.