Obsah (7)

§ 208§ 663§ 660§ 664§ 659§ 150§ 171

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-13-4468 Määruse tegemise aeg ja koht 7. detsember 2015, Tallinn Kohtukoosseis Indrek Soots, Ulvi Loonurm, Gaida Kivinurm Tsiviilasi Riigi

§ 208

lg 2, et kui hageja leiab, et hagi ei ole esitatud kõigi isikute vastu, kes on vaidlustatud õigussuhte osalised, võib kohus hageja taotlusel kuni kohtuliku arutamise lõppemiseni esimese astme kohtus kaasata kostjana ka 2 need isikud. Kohus leidis, et hageja taotlus kaasata kostjana menetlusse RIITO Ehitus AS, ei ole põhjendatud. Taotluse põhjenduste kohaselt on hagejale teatavaks saanud asjaolud, millest tulenevalt ta peab vajalikuks RIITO Ehituse AS-i kaasamist kostjana. Hageja ei täpsusta, millal talle nimetatud asjaolud teatavaks said. Samuti ei ole hageja toonud esile ühtegi kaalukat põhjust, miks peaks kohus praeguses menetlusstaadiumis kaasama käesoleva tsiviilasja menetlusse kostjana RIITO Ehituse AS-i. Kui hageja on seisukohal, et tema ees on võlgnikuna vastutav ka RIITO Ehituse AS, siis on hagejal õigus esitada RIITO Ehituse AS-i vastu uus hagiavaldus.

1. Kuna Harju Maakohus kuulutas 11.07.2014 välja Facio Eesti OÜ pankroti, jättis maakohus lähtudes pankrotiseaduse § 43 lg-st 2 hagi Facio Eesti OÜ (pankrotis) vastu läbi vaatamata. Määruskaebus
2. Hageja esitas Harju Maakohtu 19.06.2015 määruse peale määruskaebuse, millega palub maakohtu määruse tühistada osades, milles jäeti kohtuasi tervikuna läbi vaatamata ning jäeti kostjana menetlusse kaasamata RIITO Ehituse AS. Hageja palub kaasata tsiviilasja menetlusse kostjana RIITO Ehituse AS-i ning saata asi menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule. Hageja palus määruskaebusega seotud menetluskulud jätta Facio Eesti OÜ (pankrotis) kanda.
3. Määruskaebuse kohaselt on maakohus, enne hagi Facio Eesti OÜ (pankrotis) suhtes läbi vaatamata jätmist, jätnud ebaõigesti ning seadusliku aluseta menetlusse kaasamata RIITO Ehituse AS-i ning seetõttu ei saanud kohus jätta kohtuasja tervikuna läbi vaatamata. Menetlus oleks pidanud RIITO Ehituse AS-i suhtes jätkuma. Maakohtu rikkumised ja asja ebaõige tervikuna läbi vaatamata jätmine toovad hagejale kaasa alusetud lisakulutused. Hageja kaotab käesolevas asjas tasutud riigilõivu ning peaks RIITO Ehituse AS-i vastu uue hagi esitamisel tasuma sellelt järjekordselt riigilõivu ning kandma kulutusi seoses hagiavalduse koostamisega.

§ 208

lg 2 sätestab selged kriteeriumid kostja kaasamise otsustamiseks ning ei jäta kohtule kaalutlusruumi kostja kaasamise otstarbekuse hindamiseks. Vastupidiselt maakohtu seisukohale ei nõua viidatud säte selgituste esitamist, millal on kostja kaasamise aluseks olnud asjaolud hagejale selgunud või miks on kostja kaasamine ühes või teises menetlusstaadiumis vajalik. Maakohus on ise viivitanud taotluse lahendamisega enam kui 13 kuud. Vastus määruskaebusele 12. Facio Eesti OÜ (pankrotis) pankrotihaldur määruskaebusele vastu ei vaielnud, kuid leidis, et menetluskulude tema kanda jätmiseks puudub alus. Edasine menetluse käik 13. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht 14. Hageja on esmalt palunud tühistada maakohtu määruse osas, milles maakohus jättis RIITO Ehituse AS-i kostjana menetlusse kaasamata ning teha uue määruse, millega kaasata menetlusse kostjana RIITO Ehituse AS. 15.

§ 660

lg 1 sätestab, et maakohtu määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud. Kostja kaasamine on reguleeritud

§ 208lg-s 2 ja 3 3.

Selles ega ka muudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätetes ei ole antud võimalust kostja menetlusse kaasamata jätmise määruse peale määruskaebust esitada. Eeltoodust tulenevalt tuleb määruskaebus kostja kaasamata jätmise osas

§ 664lg 2 alusel jätta läbi vaatamata, kuna see on ebaõigesti menetlusse võetud.

16. Hageja palub maakohtu määruse tühistada ka osas, milles tsiviilasi jäeti tervikuna läbi vaatamata. Ringkonnakohus leiab, et selles osas tuleb määruskaebus jätta rahuldamata (

§ 659, § 657 lg 1 p 1).

Pankrotiseaduse § 43 lg 2 sätestab, et kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel otsust tehtud, jätab kohus nõude hagimenetluses läbi vaatamata. Kuna Facio Eesti OÜ pankrot kuulutati välja, siis jäeti hagi Facio Eesti OÜ (pankrotis) vastu õigesti läbi vaatamata. Kuna maakohus RIITO Ehituse AS-i menetlusse ei kaasanud, siis rohkem kostjaid menetluses ei ole, mistõttu menetluse jätkamine tsiviilasjas nr 2-13-4468 ei ole võimalik. Hageja saab oma õigusi kaitsta läbi uue hagi esitamise RIITO Ehituse AS-i vastu. 17. Ringkonnakohus märgib, et ebaõige on hageja seisukoht, et hagi läbi vaatamata jätmise korral ei saa hageja hagi esitamisel tasutud riigilõivu tagasi nõuda.

§ 150

lg 1 p 3 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui avaldus jäetakse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui hagi jäetakse läbi vaatamata seetõttu, et hageja võtab hagi tagasi, kumbki pool või hageja ei ilmu kohtuistungile, hageja ei täida kohtu nõuet leida endale tõlk või eesti keelt oskav esindaja või hageja ei anna kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks. Kuna hageja hagi jäeti läbi vaatamata Facio Eesti OÜ pankroti tõttu, siis on hagejal võimalik riigilõivu tagastamist taotleda. Ka asjaolust, et maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda, ei tulene, et hageja ei saaks taotleda riigilõivu tagastamist. 18.

§ 171

lg 1 sätestab, et määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kannab kaebus esitaja, kui kaebus jääb rahuldamata. Seega tuleks selle sätte järgi jätta ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda. Kuna aga kostja on taotlenud menetluskulude poolte endi kanda jätmist, siis jätab kolleegium menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm 4