Obsah (9)

§ 205§ 207§ 109§ 80§ 81§ 110§ 114§ 210§ 111

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakoh

) § 121 lg 2 p 2 alusel. Määruse kohaselt ei ole esitatud kaebusega võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Määruskaebuse esitaja sai nimetatud määruse kätte 14.11.2012 (tl 5).

1. 27.11.2012 esitas määruskaebuse esitaja Viru Maakohtu kaudu halduskohtule 22.10.
2. a määruse peale venekeelse määruskaebuse (tl 8-9, tõlge tl 11-12) ning soovis ühtlasi enda vabastamist riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel.
3. 03.12.
4. a määrusega (tl 14) jättis Tartu Halduskohus menetlusabi taotluse riigilõivust vabastamiseks määruskaebuse esitamisel rahuldamata ja andis kaebajale 15-päevase tähtaja riigilõivu tasumiseks. Määruskaebuse esitaja sai määruse kätte 29.12.2012 (tl 17).
5. 09.01.2013 saabus kohtule venekeelne määruskaebus (tl 19-20, tõlge tl 21-22) Tartu Halduskohtu 03.12.
6. a määruse peale.
7. 16.01.
8. a määrusega (tl 24) jättis halduskohus 03.12.
9. a määruse peale esitatud määruskaebuse käiguta. 2 Määruses selgitab halduskohus, et 03.12.
10. a määruse peale esitatud apellatsioonkaebusena pealkirjastatud määruskaebus on praktiliselt samane sellega, mille määruskaebuse esitaja esitas 22.10.2012 kaebuse tagastamise kohta koostatud kohtumääruse peale. Selles puuduvad 03.12.
11. a kohtumääruses käsitletud menetlusabi taotluse rahuldamata jätmisega seotud asjaolud ja põhjendused ning määruskaebusele pole lisatud ka tõlget. Halduskohus selgitab, et võõrkeelset määruskaebust, mis sisaldab valdavas osas üksnes asjasse mittepuutuva kohtumääruse suhtes varem juba esitatut, ei saa pidada nõuetekohaseks ja selle menetlusse võtmisest võib kohus keelduda. Halduskohus andis määruskaebuse esitajale tähtaja 15 päeva alates määruse ärakirja kättesaamisest

§ 205

lg-te 1 ja 2 nõuetele vastava eestikeelse või tõlkega varustatud määruskaebuse esitamiseks, mis lähtuks nii asjaolude kirjelduses kui põhjendustes sellest kohtumäärusest, mida määruskaebuse esitaja vaidlustada soovib. Samuti selgitas halduskohus, et puuduste tähtajaks kõrvaldamata jätmise korral määruskaebus tagastatakse. Määruskaebuse esitaja sai halduskohtu 16.01.

1. a määruse kätte 28.01.
2. Seega oli viimane päev halduskohtu poolt osutatud 03.12.
3. a määruse peale esitatud määruskaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks 12.02.
5. 11.02.2013 esitas määruskaebuse esitaja kohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks (tl 27-28). Taotlus on koostatud osaliselt eesti, osaliselt vene ning osaliselt inglise keeles. Taotluse kohaselt soovib P.G. riigi õigusabi õigusdokumendi koostamiseks ning isiku muuks õigusnõustamiseks või muuks esindamiseks. Taotlusesse on P.G. märkinud probleemi kirjelduseks, mille lahendamiseks riigi õigusabi taotletakse, käesoleva haldusasja numbri ja kuupäeva 18.01.2013, ning põhjendanud, et soovib riigi õigusabi, kuna ei räägi eesti keelt.
6. 20.02.
7. a määrusega (tl 29) jättis Tartu Halduskohus määruskaebuse esitaja taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. Määruse kohaselt ei riku määruskaebuse esitaja poolt antud haldusasjas vaidlustatud haldusakt tema lahkumisettekirjutuse täitmise tähtaja pikendamise kohta tegelikkuses määruskaebuse esitaja õigusi. Tegemist on hoopis määruskaebuse esitaja suhtes soodsa otsustusega, sest selle tõttu sai ta täiendavat aega Politsei- ja Piirivalveameti 08.02.
8. a lahkumisettekirjutuse nr 1020460294 täitmiseks ning teda ei ähvardanud enne otsuses määratud tähtaja lõppemisest lahkumisettekirjutuse sundtäitmise oht ega selle täitmata jätmise eest sunniraha kohaldamise võimalus. Lahkumiskohustuse saanuks ta olemata otsusest ise vabatahtlikult täita, selle täitmise tähtaja järjekordse pikendamise vaidlustamise abil pole tal aga võimalik Eestis viibimist seadustada ega oma õigustele ka mistahes muul viisil kaitset saavutada. Määruse tegemise ajaks on otsusega määratud lahkumisettekirjutuse pikendamise tähtaeg möödas, mistõttu ei ole vaidlustatud otsus haldusmenetluse seaduse § 61 lg 2 kohaselt kehtiv ega või enam mõjuda määruskaebuse esitaja õigustele. Seega leiab halduskohus, et taotlus tuleb jätta rahuldamata riigiõigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 5 ja 12 alusel, kuna määruskaebuse esitaja poolt esitatud tühistamis- ja tuvastamisnõuetel on äärmiselt vähene edulootus ning talle nii kaebusest kui määruskaebusest tuleneda võiv kasu ebamõistlikult väike, võrreldes eeldatavate õigusabi kuludega. Halduskohus märgib, et kuna kaebuse asjaoludest nähtuvalt on määruskaebuse esitaja esitanud ka isiklikest huvidest tuleneva mittevaralise kahju hüvitamise nõude, esineb ka RÕS § 7 lg 1 p-s 6 sätestatud alus riigi õigusabi mitteandmiseks. Määruskaebuse esitaja sai määruse kätte 11.03.2013 (tl 32). MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
9. 26.03.2013 esitas P.G. Tartu Halduskohtu apellatsioonkaebusena pealkirjastatud määruskaebuse. 3 20.02.
10. a määrusele Määruskaebuse esitaja märgib, et kuna vaidlustatud määrus on eesti keeles, ei saa ta sellele piisava põhjalikkusega vastata. Halduskohus piirab määruskaebuse esitaja sõnul tema õigusi ja vabadusi, millega rikub põhiseaduse paragrahve 3, 13, 14 ja 15 ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni. Halduskohtu poolt esitatud nõudmised ei ole määruskaebuse esitaja sõnul tema poolt teostatavad. Samuti esitab määruskaebuse esitaja rohkelt seisukohti Politsei- ja Piirivalveameti tegevuse osas seoses tema lahkumiskohustuse pikendamisega Politsei- ja Piirivalveameti poolt ning on seisukohal, et Politsei- ja Piirivalveamet karistab teda ebaseaduslikult. Määruskaebus sisaldab mitmeid taotlusi, mis osaliselt kattuvad samas haldusasjas varem kohtule esitatud avaldustes esitatud taotlustega. Muuhulgas palub määruskaebuse esitaja tuvastada halduskohtu lahendi õigusvastasus ja tühisus, vaadata asi ringkonnakohtu poolt sisuliselt läbi, määrata tema kaebuse läbivaatamise kuupäev, määrata talle riigi õigusabi, määrata kompensatsioon riigi poolt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju eest ning tuvastada PPA otsuste õigusvastasus, tühisus ja need tühistada. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11. Ringkonnakohus peab kõigepealt vajalikuks selgitada seda, kas määruskaebus on halduskohtu poolt õigesti menetlusse võetud (I). Seejärel tõlgendab ringkonnakohus määruskaebuse eset (II), kontrollib halduskohtu määruse seaduslikkust riigi õigusabi taotluse lahendamisel (III) ja menetlusabi taotluse lahendamisel menetlusdokumentide tõlkekuludest vabastamisel (IV). Viimaks lahendab ringkonnakohus määruskaebuse esitaja taotluse riigi õigusabi andmiseks ringkonnakohtus (V). I 13.

§ 207

lg 1 sätestab, et ringkonnakohus kontrollib menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas halduskohus on määruskaebuse õigesti menetlusse võtnud ja teeb menetlustoimingud, mis halduskohus jättis seoses määruskaebusega tegemata.

§ 207

lg 2 sätestab, et kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata. Ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses (pealkirjastatud kui apellatsioonkaebus) taotleb P.G. , et kohus määraks kompensatsiooni riigi poolt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju eest, mõistaks menetluskulud PPA-lt välja ning tuvastaks PPA otsuste õigusvastasuse ja tühisuse ning tühistaks need. Ringkonnakohus selgitab, et määruskaebuse menetluses ei lahenda kohus P.G. halduskohtule esialgselt esitatud kaebust sisuliselt. Määruskaebuse esemeks ei ole PPA 05.09.2012. a otsus lahkumiskohustuse tähtaja pikendamiseks ega halduskohtule esialgses kaebuses esitatud nõuded, kuna halduskohus ei ole kaebust nimetatud nõuete osas kohtuotsusega lahendanud.

§ 109

lg-st 2 tulenevalt mõistab kohus menetluskulud välja kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Määruskaebuse esemeks ei ole ka haldusasjas menetlust lõpetav määrus, mistõttu ei ole ringkonnakohtul võimalik menetluse praeguses staadiumis kohtukulude jaotust määrata. Eeltoodust tulenevalt ei ole P.G. ülalviidatud taotluste lahendamine võimalik, mistõttu on halduskohus P.G. määruskaebuse nimetatud taotluste osas ebaõigesti menetlusse võtnud. Ringkonnakohus leiab, et P.G. määruskaebus on kompensatsiooni määramise, menetluskulude väljamõistmise ning PPA otsuste õigusvastasuse ja tühisuse tuvastamise ning tühistamise nõuetes ebaõigesti menetlusse võetud, mistõttu tuleb määruskaebus vastavate taotluste osas läbi vaatamata jätta. II 4

1. Ringkonnakohus leiab, et muus menetlusse võetud osas tuleb määruskaebus rahuldada osaliselt.
2. Tartu Halduskohus on 20.02.
3. a määrusega lahendanud P.G. poolt halduskohtule 11.02.2013 esitatud riigi õigusabi taotluse ning jätnud selle rahuldamata. Taotluses on P.G. probleemi kirjeldusena märkinud üksnes käesoleva haldusasja numbri ning kuupäeva 18.01.
4. Kuivõrd ükski menetlusdokument vastavat kuupäeva ei kanna, võib järeldada, et taotleja on silmas pidanud halduskohtu poolt käesolevas asjas 16.01.2013 koostatud puuduste kõrvaldamise määrust, millega pandi talle kohustus kõrvaldada puudused Tartu Halduskohtu 03.12.
5. a määruse peale 09.01.2013 esitatud määruskaebuses. Halduskohus on tõlgendanud taotlust selliselt, et taotluse esitamise eesmärgiks on taotlejale advokaadi määramine õigusdokumendi, s.o eestikeelse määruskaebuse koostamiseks (RÕS § 4 lg 3 p 8). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole siiski välistatud ka võimalus, et P.G. esitatud taotluse eesmärgiks ei olnud talle esindaja määramine, vaid hoopis taotluses viidatud määruse eesti keelde tõlkimine ehk menetlusabi saamine menetlusdokumendi tõlkekuludest vabastamiseks. Nimelt nähtub kohtute infosüsteemist, et P.G. on ka haldusasjas nr 3-12-173 esitanud kohtule sarnase taotluse, kus on märgitud ära üksnes haldusasja number ja kuupäev ning pärast halduskohtu järelepärimist on selgunud, et taotleja tegelikuks sooviks oli saada menetlusabi tema vabastamiseks menetlusdokumentide tõlke kuludest.
6. Käesoleva haldusasja toimikust nähtub, et P.G. ei valda eesti keelt ning juhib korduvalt kohtu tähelepanu vajadusele, saada tõlkeid kohtu menetlusdokumentidest (vt 27.11.
7. a määruskaebuse p 2.2, tl 8; 09.01.
8. a määruskaebuse p 2.2, tl 21). Ka riigi õigusabi saamist on P.G. põhjendanud sellega, et ta ei räägi eesti keelt (vt riigi õigusabi taotluse p 7, tl 27 pöördel). Määruskaebuses Tartu Halduskohtu 20.03.
9. a määrusele märgib P.G. , et halduskohtu 20.02.
10. a määrus ei ole vene keeles ning selle sisu ei ole seetõttu kaebajale täielikult teada (vt määruskaebuse p 2, tl 34). Eelnevast tulenevalt loeb ringkonnakohus, et P.G. taotlus on esitatud küll riigi õigusabi saamiseks õigusdokumendi koostamiseks, õigusnõustamiseks ja esindamiseks halduskohtumenetluses (vt tl 27), kuid taotlust tuleb taotleja selgitustest nähtuvast eesmärgist lähtudes tõlgendada laiendavalt ka menetlusabi saamiseks menetlusdokumentide tõlkekuludest vabastamiseks. III
11. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud määruses esitatud põhjendustega riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmise osas ning selgitab täiendavalt järgmist. Käesolevas haldusasjas on määruskaebuse esitaja vaidlustanud Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri 05.09.
12. a otsuse nr 1020460294, millega pikendati määruskaebuse esitajale Eestist vabatahtlikuks lahkumiseks antud lahkumiskohustuse tähtaega 30 päeva võrra ehk kuni 05.10.
13. P.G. l ei ole võimalik lahkumisettekirjutuse tähtaja pikendamise otsuse vaidlustamisega saavutada oma eesmärki ehk saada tühistatud tema suhtes tehtud lahkumisettekirjutus ning seadustada oma viibimine Eestis. Antud juhul on kohtumenetlus käimas nii P.G. tähtajalise elamisloa pikendamisest keeldumise otsuse vaidlustamise asjas (312-173) kui ka lahkumiskohustuse ettekirjutuse otsuse vaidlustamise asjas (3-12-301). Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on nii haldusasjas nr 3-12-301 kui ka haldusasjas nr 3-12173 P.G. võimaldatud riigi õigusabi. Seega on nendes kahes haldusasjas tagatud P.G. võimalus kaitsta oma seadusest tulenevaid õigusi advokaadi abiga. Põhjendatud ei ole riigi õigusabi andmine lahkumiskohustuse tähtaja pikendamise otsuse vaidlustamiseks. Vastavalt Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 61 lõikele 2 kehtib haldusakt kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Vaidlustatud otsusega pikendati P.G. 5 Eestist lahkumiseks 05.09.
14. a ettekirjutusega pandud lahkumiskohustust 30 päeva võrra ehk kuni 05.10.
15. Nimetatud kuupäev möödus vahetult pärast kaebuse esitamist, ca 7 kuud tagasi, mistõttu ei mõjuta vaidlustatud haldusakt enam ammu P.G. õigusi ega kohustusi. Kaebusest ei selgu P.G. põhjendatud huvi kehtetu haldusakti vaidlustamiseks. Ühtlasi märgib halduskohus õigesti seda, et ka haldusakti kehtivuse ajal oli tegemist kaebajale soodsa otsustusega, kuna see pikendas kaebaja suhtes lahkumiskohustuse ettekirjutuse täitmist. Juhul, kui kaebus oli ajendatud sellest, et lahkumiskohustuse ettekirjutuse täitmise pikendamise otsustamine ei olnud kaebaja jaoks mõistlikult ettenähtav ning toimus kaebaja arvates meelevaldselt, oleks kaebajal oma õiguste kaitseks tulemuslikum taotleda haldusasjas nr. 3-12-301 vaidlustatud lahkumiskohustuse ettekirjutuse täitmise peatamist esialgse õiguskaitse korras kuni kohtuvaidluse lõppemiseni haldusasjas. Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus halduskohtu määruse peale kaebajale riigi õigusabi andmata jätmise osas rahuldamata ning halduskohtu määrus muutmata. IV
16. Nagu ringkonnakohus eelnevalt märkis, tuleb P.G. riigi õigusabi saamiseks esitatud taotlust tõlgendada laiendavalt ka taotlusena menetlusabi saamiseks menetlusdokumentide tõlkekuludest vabastamiseks.

§ 80lg 1 kohaselt toimub kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti keeles.

Võõrkeelse menetlusdokumendi saamisel peab halduskohus

§ 81

lg 1 järgi nõudma määratud päevaks dokumendi esitajalt selle tõlget või korraldama tõlkimise ise menetlusosalise kulul. Kui menetlusosaline ei ole võimeline tõlkekulusid tasuma, saab ta

§ 110

lg 1 p 1 järgi taotleda kohtult menetlusabi tema vabastamiseks menetlusdokumentide tõlke kulude kandmisest.

§ 114

lg 1 kohaselt esitatakse menetlusabi taotlus kohtule, kus toimub või peaks toimuma menetlus, mille kulude kandmiseks menetlusabi taotletakse. Halduskohus 20.02.2013. a määrusega P.G. menetlusabi taotlust ei lahendanud.

§ 210

lg 3 sätestab, et kui ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud, tühistab ta vaidlustatud määruse ja teeb võimaluse korral ise uue määruse. Vajaduse korral saadab ringkonnakohus asja uueks lahendamiseks tagasi tühistatud määruse teinud kohtule. Ringkonnakohus on seisukohal, et tal on võimalik P.G. menetlusabi taotlus ise määrusega lahendada. P.G. kohtule esitatud dokumentidest ilmneb selgelt, et kaebajal ei ole oma õiguste tulemuslik kaitse kohtus menetlusdokumentide sisu teadmata võimalik ning ta ei ole ka võimeline kohtule eestikeelseid dokumente esitama ja end eesti keeles väljendama. Sellest on tingitud ka P.G. eksimused kohtu väljastatud menetlusdokumentidest arusaamisel, kohtutele taotluste esitamisel ning oma seisukohtade põhjendamisel. Ringkonnakohus loeb riigi õigusabi taotleja majandusliku seisundi teatise (tl 28) alusel tuvastatuks, et P.G. l puuduvad rahalised vahendid menetlusdokumentide tõlkekulude kandmiseks.

§ 111

lg 4 sätestab, et menetlusabi taotlemisel menetlusdokumendi või kohtulahendi tõlkimiseks ei hinnata menetluses osalemise edukust ega mõistlikkust. Seetõttu tuleb P.G. menetlusabi taotlus rahuldada. Halduskohtul tuleb tagada P.G. 22.10.

1. a, 03.12.
2. a ning 16.01.
3. a määruste venekeelsed tõlked ning anda kaebajale täiendav võimalus 09.01.
4. a määruskaebuse puuduste kõrvaldamiseks. V
5. P.G. on esitanud määruskaebuses ka ringkonnakohtule riigi õigusabi taotluse. Ringkonnakohus tõlgendab taotlust nii taotlusena riigi õigusabi saamiseks kui ka taotlusena menetlusabi saamiseks võõrkeelsete menetlusdokumentide tõlkekulude kandmiseks. Riigi õigusabi taotlus jääb käesoleva määruse p-s 17 toodud põhjendustel rahuldamata. Arvestades asjaolu, et ringkonnakohus rahuldas P.G. halduskohtule esitatud menetlusabi taotluse, tuleb 6

§ 114lg-st 2 tulenevalt eeldada, et menetlusabi andmine kehtib ka ringkonnakohtus.

Seega tagab ringkonnakohus P.G. käesoleva määruse tõlke vene keelde. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits 7 /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel