← Eesti

3-14-50797/105

KOH TU MÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Agu Timmi, Einar Vene, Madis Ernits 13.11.2015, Tartu 3-14-50797 M.V. (V.) kaebus talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks Tartu Halduskohtu 28.09.

  1. a määrus M.V. määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja / määruskaebuse esitaja M.V. Vastustaja I Justiitsministeerium Vastustaja II Politsei- ja Piirivalveamet Vastustaja III Kaitsepolitseiamet Vastustaja IV Prokuratuur Vastustaja V Eesti Kohtuekspertiisi Instituut RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 28.09.
  2. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  3. 12.05.2014 esitas määruskaebuse esitaja Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles Justiitsministeeriumilt tema kasuks mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist kohtu poolt määratud summas. Kaebuse kohaselt on vastustaja rikkunud tema põhiõigusi ja -vabadusi.
  4. 10.10.
  5. a määrusega tagastas Tartu Halduskohus kaebuse osaliselt ning jättis kaebuse ülejäänud osas käiguta, andes määruskaebuse esitajale võimaluse tähtaegade rikkumise põhjuste selgitamiseks ja tähtaegade ennistamise taotluse esitamiseks.
  6. Tartu Halduskohus tegi 09.03.2015 uue määruse, millega tagastas kaebuse osaliselt ning võttis ülejäänud osas kaebuse menetlusse.
  7. 11.09.
  8. a määrusega jättis Tartu Halduskohus määruskaebuse esitaja taotluse kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 1) ning lõpetas haldusasja menetluse osas, milles määruskaebuse esitaja taotleb mittevaralise kahju hüvitamist selle eest, et politsei, prokuratuur ja Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskus rikkusid tema põhiõigusi ja -vabadusi tema suhtes toimunud kriminaalmenetluse kohtueelses ja kohtumenetluses, ning selle eest, et politsei ja prokuratuur rikkusid määruskaebuse esitaja põhiõigusi ja -vabadusi tema ja kriminaalasja nr 1-07-9015 kohta meedias teavet avaldades enne selles asjas kohtulahendi jõustumist, ning selle eest, et tema põhiõigusi ja -vabadusi rikuti Riigiprokuratuuri 23.08.
  9. a otsusega nr RP-2.9/09/154, 05.10.
  10. a vastusega nr RP-2-9/09/154, 06.11.
  11. a vastusega nr RP-2-9/09/154 III ja 08.02.
  12. a vastusega nr RP-2-9/10/7 (resolutsiooni p 2).
  13. 23.09.2015 saabus halduskohtule määruskaebuse esitaja poolt 20.09.2015 allkirjastatud määruskaebus (tl II-207-207p) Tartu Halduskohtu 11.09.
  14. a määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale. Koos määruskaebusega oli esitatud taotlus määruskaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks.
  15. Tartu Halduskohus jättis 28.09.
  16. a määrusega (tl III-1-1p) rahuldamata määruskaebuse esitaja taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks Tartu Halduskohtu 11.09.
  17. a määruse peale määruskaebuse esitamisel (resolutsiooni p 1), jättis määruskaebuse käiguta ning andis määruskaebuse esitajale riigilõivu tasumiseks tähtaja. Halduskohtu hinnangul esinevad asjaolud, mille korral määruskaebuse esitajale menetlusabi andmine 15 euro suuruse riigilõivu tasumisest vabastamiseks ei ole halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 110 lg 1 p 1, § 111 lg 1 ning eelkõige § 112 lg 1 p 1 kohaselt lubatud. Kuivõrd määruskaebuse esitaja esitas menetlusabi taotluse koos määruskaebusega 20.09.2015, tuleb HKMS § 112 lg 1 p-s 1 sätestatud aluse esinemise kontrollimiseks arvesse võtta määruskaebuse esitaja sissetulek ja kulud ajavahemikul 20.05.2015 – 19.09.
  18. Vaadeldaval ajavahemikul oli tema sissetulek 205 eurot ning sellest on õigustatud maha arvata isikukonto väljavõttest nähtuvad kinnipidamised rahaliste nõuete fondi ja vabanemisfondi ning kulutused elektrile, st 145 eurot ja 34 senti. Järelikult on määruskaebuse esitaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek 29 eurot ja 83 senti ((205-145,34)÷4×2), mida nõutav riigilõiv 15 eurot ei ületa. Kuna eeltoodust tulenevalt puudub vajadus määruskaebuse esitajale menetlusabi andmiseks, ei pea halduskohus vajalikuks hinnata seda, kas on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
  19. 08.10.2015 saabus ringkonnakohtule määruskaebus (tl III-24-25) Tartu Halduskohtu 28.09.
  20. a määruse resolutsiooni p 1 peale. Määruskaebuse esitaja sõnul on halduskohus jätnud kontrollimata, millele on tal lisaks määruses välja toodule veel õigustatud ja põhjendatud kulutusi. Tegelikult on määruskaebuse esitaja teinud veel põhjendatud kulusid hügieeni- ja kirjatarvetele, elektrile ning koopiate tegemisele. Riigikohtu praktikast tulenevalt tuleb anda hinnang kinnipeetava poolt tehtud kulutuste põhjendatusele ning Riigikohus on põhjendatud kulutusteks pidanud näiteks telefonikaartide ostmist vanglaväliseks suhtlemiseks, ümbrike ja postmarkide ostmist ning dokumentidest koopiate tegemise ja elektri eest tasumist. Samuti võivad Riigikohtu praktikast tulenevalt olla põhjendatud kulutused hügieenitarvetele, kui kinnipeetav ei saa neid vanglalt tasuta. Antud juhul on põhjendatud arvestada määruskaebuse esitaja sissetulekutest maha 2 kohtule esitatud tellimuslehtedelt ja isikukonto väljavõttest nähtuvad kulutused, mis on läinud rahaliste nõuete fondi (102,50 eurot) ja vabanemisfondi (41 eurot), ning kulutused elektrile (2,47 eurot), koopiate tegemisele (3,63 eurot) ja hügieeni- ja kirjatarvetele (44,27 eurot), kokku 193,87 eurot. Seega on määruskaebuse esitaja kahekordne ühe kuu sissetulek 11 eurot ja 13 senti, mida nõutav riigilõiv 15 eurot selgelt ületab. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  21. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu poolt vaidlustatud määruses esitatud põhjendustega ega pea vajalikuks neid tulenevalt HKMS § 201 lg-st 4 ja § 203 lg-st 2 käesolevas määruses korrata. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
  22. Halduskohus ei ole eksinud HKMS § 112 lg 1 p-s 1 sätestatud kahekordse keskmise ühe kuu sissetuleku arvutamisel ning on õigesti määratlenud põhjendatud kulutused, mida on tulenevalt HKMS § 112 lg 1 p-st 1 ja Riigikohtu praktikast võimalik menetlusabi taotleja sissetulekutest maha arvata. Riigikohus on oma praktikas selgitanud, et alates 01.01.2012 HKMS-s uue riigilõivust vabastamise regulatsiooni kehtima hakkamisega ei ole enam täiel määral kohaldatav varasem kohtupraktika menetlusabi andmise kohta. Riigikohtu seisukohtade järgi on põhjendatud võrdsustada HKMS § 112 lg 1 p-s 1 nimetatud mahaarvamistega analoogia korras kinnipeetava isikuarvele kantud summadest seaduse alusel tehtavad rahaliste nõuete täitmiseks ja vabanemisfondi hoiustamiseks kinni peetavad summad, sest kinnipeetaval puudub nende summade osas käsutamisõigus. (RKHKm 12.03.2012, nr 3-7-1-3-61-12, p 10). Lisaks on Riigikohus 12.03.
  23. a määruse nr 3-7-1-3-61-12 p-s 9 selgitanud, et menetlusabi andmise otsustamisel ei tule arvesse võtta asjaolu, et taotlejal peab pärast riigilõivu tasumist jääma mõistlikul määral raha juhuks, kui tekib vajadus põhjendatud kulutuste tegemiseks. Hilisemas praktikas on Riigikohus kinnitanud ka seda, et HKMS § 112 lg 1 p 1 ei võimalda isiku sissetulekutest maha arvata kulutusi hügieenitarvetele, toidule ega riietele (RKHKm 12.03.2014, nr 3-3-1-82-13, p 12). Siinjuures märgib ringkonnakohus täiendavalt, et rahapuuduse korral on kinnipeetavatel võimalik taotleda vanglalt hügieenipakki ja riideesemeid (Viru Vangla kodukorra p-d 11.3 ja 11.4), millest tulenevalt ei ole hügieenitarvete ja riideesemete jaoks raha hoidmine hädavajalik. Ka määruskaebuse esitaja poolt välja toodud kulutusi koopiate tegemisele ning kirjatarvetele ei saa arvestada põhjendatud kulutustena HKMS § 112 lg 1 p 1 mõttes, kuna ka nende kulutuste osas on isikul endal otsustusõigus. Seega ei anna ükski määruskaebuses esitatud väide alust selle rahuldamiseks.
  24. Eeltoodust tulenevalt jääb Tartu Halduskohtu 28.09.
  25. a määruse peale esitatud määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene 3 /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.