← Eesti

3-12-2333/41

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Tiina Pappel ja Einar Vene

  1. juuni 2013, Tartu Haldusasi P.G. kaebus Politsei- ja Piirivalveameti
  2. oktoobri
  3. a lahkumiskohustuse tähtaja pikendamise otsuse nr 1020460294 tühistamiseks Tartu Halduskohtu
  4. veebruari
  5. a määrus P.G. määruskaebus Kirjalik menetlus Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Menetlusosalised 3-12-2333 Kaebaja P.G. Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
  6. veebruari
  7. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse Riigikohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  8. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri
  9. oktoobri
  10. a otsusega pikendati P.G. osas Eestist lahkumiseks isikule pandud lahkumiskohustust 30 päeva võrra kuni
  11. novembrini
  12. P.G. esitas
  13. novembril 2012 Tartu Halduskohtule kaebuse eelpool nimetatud otsuse õigusvastaseks tunnistamiseks ja tühistamiseks ning kaebajale õiglase kompensatsiooni määramiseks. Koos kaebusega esitas P.G. taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ja taotluse riigi õigusabi saamiseks.
  14. Tartu Halduskohtu
  15. novembri
  16. a määrusega tagastati P.G. kaebus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 2 alusel. Määruse põhjenduste kohaselt ei riku lahkumisettekirjutuse pikendamine kaebaja seadusest tulenevaid õigusi ning tegemist on kaebajat soodustava otsusega, sest sellega sai ta täiendavat aega sama ameti tehtud lahkumisettekirjutuse täitmiseks. Kaebaja on
  17. veebruari
  18. a lahkumisettekirjutuse vaidlustanud ja seda menetletakse haldusasja nr 3-12-301 raames, kus kaebajal on võimalik oma õigusi kaitsta.
  19. P.G. esitas
  20. detsembril 2012 määruskaebuse Tartu Halduskohtu
  21. novembri
  22. a määruse tühistamiseks. Kaebaja on seisukohal, et PPA on pidevate tähtaja pikendamise otsustega tema õigusi rikkunud. Kohus on ekslikul arvamusel, et PPA tegevus ei riku kaebaja õigusi. Kohus on rikkunud Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §
  23. Tartu Halduskohtu
  24. detsembri
  25. a määrusega jäeti P.G. menetlusabi taotlus rahuldamata. Halduskohtumenetluse seadustiku regulatsiooni kohaselt ei anta isikule menetlusabi, kui isikul puudub ilmselgelt kaebeõigus. Kaebaja õigusi ei ole vaidlusaluse otsusega rikutud, kuna tegemist on kaebajat soodustava otsusega. Kaebaja saab enda õigusi kaitsta haldusasja nr 3-12-301 arutamise käigus, kuna selle raames vaadatakse läbi
  26. veebruaril 2012 tehtud lahkumisettekirjutuse otsust.
  27. P.G. esitas
  28. jaanuaril 2013 määruskaebuse Tartu Halduskohtu
  29. detsembri
  30. a määruse tühistamiseks, kuna nimetatud määrus on põhjendamata. Kaebajalt on ära võetud võimalus oma õigusi kohtus kaitsta.
  31. Tartu Halduskohtu
  32. jaanuari
  33. a määrusega jäeti P.G. määruskaebus käiguta, kuna määruskaebuses esinesid puudused.
  34. P.G. esitas
  35. veebruaril 2013 taotluse riigi õigusabi saamiseks.
  36. Tartu Halduskohtu
  37. veebruari
  38. a määrusega jäeti P.G. taotlus riigi kulul õigusabi saamiseks rahuldamata. Määruse põhjenduste kohaselt ei anta riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 5 ja 12 kohaselt riigi õigusabi, kui taotleja võimalus oma õiguse kaitseks on ilmselt vähene või kui taotlejale asjast võimalik tulenev kasu on ebamõistlikult väike võrreldes riigi eeldatavate kuludega õigusabile. Lahkumisettekirjutuse pikendamine ei riku kaebaja seadusest tulenevaid õigusi ning tegemist on kaebajat soodustava otsusega, sest sellega sai ta täiendavat aega sama ameti tehtud lahkumisettekirjutuse täitmiseks. Kaebaja on
  39. veebruari
  40. a lahkumisettekirjutuse vaidlustanud ja seda menetletakse haldusasja nr 3-12-301 raames, kus kaebajal on võimalik oma õigusi kaitsta. Lahkumisettekirjutuse pikendamise tähtaeg on käesolevaks hetkeks möödas, mistõttu ei too otsuse vaidlustamine kaebajale mingit kasu. Kaebaja on kohtule esitanud lisaks tühistamis- ja tuvastamisnõudele ka kahju hüvitamise nõude, mis tulenevalt kaasuse asjaoludest tuleb kvalifitseerida mittevaralise kahju hüvitamise nõudeks. RÕS § 7 lg 1 p 6 ei võimalda aga riigi õigusabi anda juhul, kui seda taotletakse mittevaralise kahju nõude esitamiseks ja kui asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  41. P.G. esitas
  42. märtsil 2013 määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu
  43. veebruari
  44. a määruse tühistada. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on halduskohus rikkunud PS § 3, § 13, § 14, § 15 jne. Eesti riik rikub jätkuvalt kaebaja õigusi. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  45. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. 2
  46. Ringkonnakohus on seisukohal, et Tartu Halduskohus on õiguspäraselt jätnud P.G. riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 5 ja p 12 alusel rahuldamata. Kaebaja suhtes kehtib siiani
  47. veebruari
  48. a lahkumisettekirjutus, mistõttu võib kaebajat iga hetk ähvardada riigist väljasaatmine. Nimetatud lahkumisettekirjutus on vaidlustatud haldusasja nr 3-12-301 raames, kus on käimas apellatsioonimenetlus. Käesoleva haldusasja esemeks oleva lahkumisettekirjutuse pikendamise otsusega ei ole kaebaja õigusi rikutud, sest tegemist on kaebajat soodustava otsusega, kuna kaebajale anti talle pandud lahkumiskohustuse täitmiseks lisaaega kuni
  49. novembrini
  50. Lahkumisettekirjutuse pikendamise tähtaeg on praeguseks hetkeks möödunud. Kuna isikul puudub jätkuvalt seaduslik alus Eesti Vabariigis viibimiseks ja tema suhtes kehtib lahkumisettekirjutus, mis on täitmiseks kohustuslik, siis jagab ringkonnakohus halduskohtu seisukohta, et käesolevas haldusasjas esitatud kaebusega ei ole isikul võimalik oma õigusi kaitsta, mistõttu puudub isikul ka alus saamaks riigi õigusabi.
  51. Tulenevalt eelpool esitatud seisukohtades puudub alus rahuldamaks kaebaja riigi õigusabi taotlust, mistõttu tuleb määruskaebus jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu
  52. veebruari
  53. a määrus muutmata. Madis Ernits Tiina Pappel 3 Einar Vene

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.