3-10-3051/9

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Agu Timmi ja Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 23.04.2011, Tartu Haldusasja number 3-10-3051 Haldusasi Juri Kolesnikovi (Kolesnikov) kaebus Tartu Vangla vastu kahju hüvitamise ning kohustamise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 30.12.

1. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Juri Kolesnikovi määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Juri Kolesnikov Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON
2. Jätta määruskaebus rahuldamata.
3. Jätta Tartu Halduskohtu 30.12.
4. a määrus jõusse, täiendades selle põhjendusi käesoleva määruse põhjendustega. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates. ASJAOLUD
5. 05.06.2009 etapeeriti kaebaja Tartu Vanglast Pärnu arestimajja, mille käigus tekkis astmahaigel kaebajal lämbumishoog ning kaebajale ei antud inhalaatorit. 07.09.2010 esitas kaebaja Tartu Vanglale taotluse etapeerimisega põhjustatud moraalse ja füüsilise kahju hüvitamiseks. Tartu Vangla jättis oma 11.11.
6. a vastusega nr 3-30/225 kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.
7. Kaebaja esitas 23.11.2010 Tartu Halduskohtule kaebuse kahju hüvitamise ning kohustamise nõudes Tartu Vangla vastu. Kaebuse kohaselt tekitati kaebajale 05.06.
8. a etapeerimise käigus Pärnu arestimajja füüsilisi kannatusi ning hingelist valu ja kannatusi, kuna astmahaigele kaebajale ei antud inhalaatorit, mistõttu ei saanud kaebaja terve nädala Pärnus oma kannatusi kergendada ning tema seisund halvenes. Kaebaja väidete kohaselt Tartu Vangla solvas teda oma 11.11.
9. a vastusega nr 3-30/225, millega jäeti rahuldamata kaebaja kahju hüvitamise taotlus. Kaebaja palub kohustada Tartu Vanglat võtma vastutusele need, kelle süü läbi ei antud talle konvoi käes olnud inhalaatoreid ning neid, kes andsid kaebajale solvava vastuse nr 3-30/
10. Kaebaja palub kohustada Tartu vanglat ka vabandama ja kaebajale välja maksma 5000 krooni kannatuste ning selle eest, et Tartu Vangla keeldub tunnistamast kaebaja õigusi ning selle asemel solvab kaebajat.
11. Tartu Halduskohus tagastas kaebaja kaebuse 30.12.
12. a määrusega halduskohtumenetluse seadustiku (kuni 31.12.2011 kehtinud redaktsiooni, HKMS v.r) § 11 lg 31 p-de 3 ja 5 alusel. Määruse põhjenduste kohaselt on kaebaja Kohtute Infosüsteemist nähtuvalt esitanud halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu inhalaatori äravõtmisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks (haldusasi nr 3-09-2120), kus ühe kahju tekitamise episoodina on kaebaja poolt ära toodud ka 05.06.
13. a intsident, mil kaebajale tuli inhalaatori puudumise tõttu sõidu ajal kiirabi kutsuda. Halduskohus leidis, et kuna asja läbivaatamise ajal oli kohtumenetluses samade poolte vahel sama haldusasi sama eseme kohta samal alusel, tuleb kaebaja kaebus Tartu Vanglalt kahju hüvitamise nõudes seonduvalt 05.06.2009.a intsidendiga tagastada HKMS § 11 lg 31 p 3 alusel. Halduskohtu põhjenduste kohaselt ei ole kaebajal õigust vangla tegevusega seonduvalt vabandamise kohustamise taotlusega halduskohtusse pöörduda, kuna seonduvalt sama intsidendiga on kaebaja esitanud halduskohtule kahju hüvitamise nõude. Kaebus teatud isikute vastutusele võtmise osas ei kuulu halduskohtu pädevusse, kuivõrd halduskohtul puuduvad volitused kellegi vastutusele võtmiseks. Halduskohtu hinnangul on kaebaja kaebus temale Tartu Vangla 11.11.
14. a kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsusega põhjustatud kahju hüvitamise nõudes ilmselgelt perspektiivitu, kuna kaebajale ei saanud Tartu Vangla otsusega nr 3-30/225 tekkida sellist kahju, mis kuuluks riigivastutuse seaduse (RVastS) sätete alusel hüvitamisele. Tulenevalt eelnevast tagastas halduskohus kaebaja kaebuse Tartu Vangla vastu vabandamise ja kohustamise ning vastusega nr 3-30-225 tekitatud kahju hüvitamise nõuete osas HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
15. Kaebaja esitas määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 30.12.
16. a määrus tühistada ja tema kaebused rahuldada, kuna määruskaebuse esitamise ajal Riigikohtu menetluses olevas haldusasjas 3-09-2120 ja käesolevas menetluses on esitatud oma sisu poolest täiesti erinevad kaebused, samuti kuna tema kaebused ei ole perspektiivitud. Kaebaja palub tunnistada õigusvastaseks kaebajale inhalaatorite mitteandmise, kui kaebajal tekkis lämbumishoog; kaebaja viimise Pärnu arestimajja, selle asemel, et kaebaja kohe haiglasse viia ning kaebajale tablettide mitte kaasa andmise Pärnusse, mille tõttu tema olukord halvenes. Samuti kinnitab kaebaja kohtule, et tal oli vanglasse saabudes kolm inhalaatorit ja need olid etapeerimise ajal konvoi käes, mida võivad kinnitada oma ütlustega ka tunnistajad. Kaebaja on seisukohal, et Tartu Vangla rikkus oma tegevusega korduvalt seadust ja tema õigusi.
17. Tartu Vangla leiab oma vastuses, et kaebaja määruskaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Vastuse põhjenduste kohaselt on halduskohus kaebaja kaebuse mõlema nõude osas õigesti tagastanud ja Tartu Vangla nõustub kõigi halduskohtu seisukohtadega. Tartu Vangla on seisukohal, et 05.06.
18. a etapeerimisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine oli üheks kaebuse keskseks põhjenduseks ning põhiprobleemiks kohtumenetluses olevas teises haldusasjas nr 3-09-
19. Ka kaebaja 20.11.2009 ja 16.12.2009 halduskohtule esitatud kaebuse täiendustest nähtub, et kaebaja arvestas haldusasjas 3-09-2120 hüvitamist vajava kahju hulka ka etapeerimisega tekkinud kannatused. Tartu Vangla märgib täiendavalt, et etapeerimisel toimunuga kaebajale kahju tekitamise osas haldusasjas nr 3-09-2120 on 2 olemas jõustunud kohtuotsus ning selles märgitud kohustus on Tartu Vangla poolt 24.01.2011 täidetud. Seega on kaebaja käesolevas asjas esitatud kahju hüvitamise taotluse näol sisuliselt tegemist nõudega saada hüvitist eraldi ühe episoodi eest, millega ta põhjendas enda varasemat kaebust. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
20. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust, kuid peab vajalikuks täiendada halduskohtu määruse põhjendusi käesoleva määruse põhjendustega.
21. HKMS v.r § 11 lg 31 p 3 kohaselt tagastab halduskohus kaebuse selle esitajale juhul, kui kohtu menetluses on samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel. Käesolevas haldusasjas on arutluse all kaebaja taotlus vastustaja kohustamiseks vabandama ning kaebajale välja maksma 5000 krooni 05.06.2009 toimunud etapeerimise käigus kannatanule põhjustatud kannatuste eest. Kaebuse menetlusse võtmise otsustamise ajal oli aga halduskohtu menetluses haldusasi nr 3-09-2120, milles kaebaja taotles talle inhalaatorite äravõtmisega põhjustatud mittevaralise kahju hüvitamist ning milles kaebaja osutas oma nõude põhistamisel samuti 05.06.
22. a etapeerimise ajal toimunud intsidentidele. Seega on haldusasjas nr 3-092120 kaebaja 05.06.
23. a etapeerimist käsitletud ühe kahju põhjustamisega seotud episoodina. Nimetatud haldusasjas on jõustunud Tartu Ringkonnakohtu otsus, millega kohus mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja 1200 krooni. Eelnevast tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et halduskohus on õigesti jätnud kaebaja kaebuse talle etapeerimisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks menetlusse võtmata, kuna haldusasja nr 3-09-2120 näol on tegemist haldusasjaga samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel.
24. Ringkonnakohus on seisukohal, et halduskohus on õigesti tagastanud kaebaja taotluse vangla kohustamiseks tema ees vabandamiseks. Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitada mittevaralise kahju eest rahalise hüvitise väljamõistmise ja mittevaralise kahju tekitamise eest vabandamiseks kohustamise vahekorda. Nimelt on kohtupraktikas vabandamist käsitletud mittevaralise kahju eest väljamõistetava rahalise hüvitise alternatiivina. Riigikohtu halduskolleegiumi seisukoha järgi on isikul, kes on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevuse tõttu kahju kandnud, võimalus valida kahju hüvitamise ja tagajärgede kõrvaldamise nõude vahel (RKHKo 11.10.2006, 3-3-1-71-06, p 11). Kuna kaebuse esitamise ajal oli halduskohtu menetluses kaebaja nõue talle tekkinud mittevaralise kahju hüvitamiseks, milles oli arutluse all mittevaralise kahju põhjustanud sama episood, siis ei ole kaebajal võimalik eraldi nõuda talle samadel alustel tekitatud mittevaralise kahju põhjustamise eest vabandamist, vaid vabandamiseks kohustamine kuulub halduskohtu diskretsiooni mittevaralise kahju hüvitamise nõude lahendamisel. Seega on halduskohus õigesti tagastanud kaebaja nõude vangla kohustamiseks vabandama kaebajale mittevaralise kahju tekitamise eest, kuna kaebajal puudus õigus esitada halduskohtule kaebus sama sisuga ja samal alusel tekitatud mittevaralise kahju eest vabandamise kohustamiseks kahju rahalise hüvitamise ja vabandamiseks kohustamise nõuete alternatiivse olemuse tõttu.
25. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et vanglaametniku vastutusele võtmise otsustamine ei ole halduskohtu pädevuses, kuna kuulub täitevvõimu pädevusse. Kaebaja väitel on vastustaja tekitanud talle ka kahju kaebaja õiguse tunnistamast keeldumisega ja oma vastusega kaebaja solvamisega. Ringkonnakohus ei näe alust asuda halduskohtuga erinevale seisukohale vangla vastusega tekitatud kaebajale tekitatud kahju hüvitamise nõude perspektiivikuse osas. 3 Einar Vene Agu Timmi 4 Madis Ernits