3-11-249/12

MÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Maili Lokk, Agu Timmi Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2012, Tartu Haldusasja number Haldusasi 3-11-249 Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vangla vastu Vaidlustatud kohtulahendid Tartu Halduskohtu 07.03.
2. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Nikolai Lilitškini määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Jätta Tartu Halduskohtu 07.03.
3. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord ASJAOLUD
4. N. Lilitškin esitas Tartu Halduskohtusse kaebuse Tartu Vangla 10.09.
5. a käskkirja tühistamiseks. Eelpoolnimetatud haldusakt ei ole põhjendatud, sellega riivati kaebaja au ja väärikust. Kaebaja huvi on preventiivne, et edaspidi selliseid provokatiivsed ja alandavad tegevused ei korduks. Kaebaja soovib, et kohus mõistaks välja tema väärikuse ja au riivamisega talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summa kohtu äranägemisel.
6. N. Lilitškini kaebus on esitatud Tartu Halduskohtule 16.08.2010 ning see on registreeritud haldusasjana 3-10-
7. Eelpool nimetatud haldusasjas on kohus teinud käiguta jätmise määruse, kohustades kaebajat tasuma riigilõivu 250 krooni. Kaebus tagastati, kuna kaebaja ei tasunud määratud tähtajaks riigilõivu.
8. Tartu Halduskohtu 16.02.
9. a määrusega tagastati N. Lilitškini määruskaebus, kuna kaebajal ei olnud õigust esitada uuesti kohtule 16.08.
10. a kaebust, sest selles on olemas jõustunud Tartu Halduskohtu määrus kaebuse tagastamise kohta, mida kaebaja ei ole seaduses ettenähtud korras vaidlustanud.
11. N. Lilitškin esitas Tartu Halduskohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu 16.02.
12. a määruse peale haldusasjas 3-11-
13. Haldusasjas 3-10-2114 märgib kohus, et kaebajal on õigus uuesti kohtusse pöörduda. Kaebaja leiab, et asi nr 3-10-2114 on lõppenud, aga asi 3-11-249 ei ole. Kaebaja soovib talle tekitatud mittemateriaalse kahju hüvitamist.
14. Tartu Halduskohtu 07.03.
15. a määrusega jäeti rahuldamata taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks ka tagastati N. Lilitškini kaebus. Vaatamata sellele, et kaebajal puuduvad määruskaebuse esitamise hetkel vahendid riigilõivu tasumiseks, ei ole põhjendatud tema vabastamine riigilõivu tasumisest. Kaebaja isikukontole on viimase nelja kuu jooksul laekunud mitmel korral sissetulekuid kokku summas 165,79 eurot ning eelnevalt on kaebaja isikuarvel olnud vabasid vahendeid 105,64 eurot. Seega puudub kahtlus, et kaebaja on teadlik kaebusest ja määruskaebuselt riigilõivu tasumise kohustusest. Järelikult on alust arvata, et kaebaja on ennast mõjuva põhjuseta viinud olukorda, kus tal puuduvad vahendid riigilõivu tasumiseks. Riigilõivu tasumise kohustusest võib jätta vabastamata maksejõuetu isiku juhul, kui õigust, mida kaebusega kaitsta soovitakse, ei saa pidada kaebaja jaoks oluliseks või kui kaebus on perspektiivitu. Kaebaja määruskaebusel kui ka mittevaralise kahju nõudel puuduvad eduväljavaated. Käesoleva kaebuse näol on tegemist sama kaebusega, mille kaebaja esitas kohtule haldusasjas 3-10-2114 ning see tagastati kaebajale 05.11.
16. a määrusega, sest kaebaja jättis tasumata riigilõivu. Kaebajale on peale 05.11.
17. a määruse tegemist laekunud sissetulekuid piisavas ulatuses riigilõivu tasumiseks ning ka kaupluses hädavajalike ostude tegemiseks. Kaebaja väited inimväärikuse alandamisest on paljasõnalised ja liialdatud. Vanglaametnike käskivas kõneviisis antud korraldused ei tähenda inimväärikuse alandamist, isegi kui kaebaja nende korraldustega ei nõustu. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
18. N. Lilitškin esitas määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 07.03.
19. a määrus tühistada ja teha uus määrus, millega tema kaebus rahuldada. Kaebajal on olemas õigused ja kohustused ning ta ei ole kohustatud alla kirjutama ükskõik millisele võõrkeelsele dokumendile, kui ta pole sellega tutvunud. Halduskohus ei ole asjas arvestanud üldse Euroopa Konventsiooni §-s 14 diskrimineerimise keelamist. Kaebaja pole kuidagiviisi sellega rikkunud vangla julgeolekut, et ta ei kirjutanud dokumendile alla. Kaebaja on süütu inimene vanglas, keda ähvardati, et kui ta dokumendile alla ei kirjuta, läheb kartserisse. Kohus ei anna kaebajale võimalust asja õiglaselt läbi vaadata. 07.03.
20. a kohtumäärus on vastuolus kõikide rahvusvahelise õiguse normidega. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
21. Tartu Vangla palub jätta N. Lilitškini määruskaebuse rahuldamata. Kaebaja on ennast teadlikult viinud kaebuse esitamise ajaks olukorda, kus riigilõivu tasumiseks enam raha ei jätku. Kaebaja on põhjendamatult jätnud õigeaegselt kasutamata võimaluse vaidlustada käskkirja ning taotleda selle tühistamist seaduses sätestatud ajal ning korras. Seega ei ole kaebaja eesmärgi saavutamine ilmselgelt võimalik ja kaebus on selle nõude osas perspektiivitu. Kaebaja sai vangla direktori 10.11.
22. a otsuse kätte 11.11.2009 ning seega oli tema viimane tähtaeg kahjunõude osas toodud nõudega halduskohtusse pöördumiseks 11.12.
23. Kaebaja esitas kaebuse halduskohtusse 24.01.2011 ja ei taotlenud kaebuse tähtaja ennistamist. Seega ei olnud ka kohtul mõistlik kaebaja käitumisharjumusi arvestades mitte anda tähtaega puuduse kõrvaldamiseks ja halduskohtul oleks olnud õigus menetlus lõpetada. Kaebaja poolt soovitud eesmärk ei ole kaebusega saavutatav ja seega on kaebus selles osas perspektiivitu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 2
24. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 07.03.
25. a määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
26. Määruskaebuse esitaja ei ole määruskaebuses esitanud ühtki põhjendust, mis tingiks vaidlustatud halduskohtu määruse tühistamise. Määruskaebuses on kaebaja esitanud oma põhjendused sellele, miks tuleb tema halduskohtule esitatud kaebus rahuldada, kuid käesoleval juhul ei hinda ringkonnakohus asja sisuliselt. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebaja taotlus enda riigilõivust vabastamiseks tuleb jätta rahuldamata. Viimase nelja kuu jooksul on kaebaja isikukontole laekunud 165,79 eurot ja eelnevalt oli tema kontol 105,64 eurot. Nagu nähtub kaebaja isikukonto väljavõttest on kaebaja kogu selle raha kulutanud kauplusest sisseostude tegemiseks ning kindlasti ei ole kõik sooritatud sisseostud seotud hügieenitarvete soetamisega. Tartu Vangla poolt esitatud tõendi alusel on kaebaja suurema osa oma kaupluses kulutatud raha eest ostnud toiduaineid. Kuna kaebaja on riiklikul toitlustamisel, siis puudus tal vajadus osta toitu sellises koguses. Halduskohus on viidetega Riigikohtu lahenditele õigustatult leidnud, et maksejõuetuks ei saa pidada isikut, kes on viinud end kaebuse esitamise ajaks mõjuva põhjuseta olukorda, kus tal ei jätku enam vahendeid riigilõivu tasumiseks. Arvestades seda, et kaebaja on korduvalt erinevate kaebustega pöördunud halduskohtusse oli ta teadlik, et kohtu poole pöördumisel on ta kohustatud tasuma riigilõivu. Seega puuduvad alused kaebaja riigilõivust vabastamiseks. Kuna kaebaja oli kinnitanud oma maksejõuetust, siis leidis halduskohus õigustatult, et puudub vajadus anda kaebajale täiendavat tähtaega riigilõivu tasumiseks ja tagastas määruskaebuse selle esitajale. Samuti on halduskohus õigustatult märkinud, et kaebaja kaebust ei ole võimalik pidada ka perspektiivikaks. Kaebaja on taotlenud haldusakti õigusvastaseks tunnistamist, millega teda karistati distsiplinaarkorras noomitusega. Põhjendatud huvina on ta välja toonud soovi nõuda õigusvastase haldusaktiga tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebajale ei saanud tekkida sellist mittevaralist kahju, mille hüvitamist on tal õigus nõuda Tiit Lõhmus Maili Lokk 3 Agu Timmi