MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Maili Lokk ja Einar Vene
- august 2012, Tartu Haldusasi Andres Vähi kaebus Tartu Vangla
- märtsi
- a käskkirja nr 6-2/531 tühistamiseks Tartu Halduskohtu
- mai
- a määrus Andres Vähi määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Andres Vähi Vastustaja Tartu Vangla Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Menetlusosalised 3-12-938 RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
- mai
- a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Andres Vähi esitas
- mail 2012 Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse, milles palus tühistada Tartu Vangla
- märtsi
- a käskkiri nr 6-2/
- Kaebuse kohaselt karistati A. Vähit nimetatud käskkirjaga alusetult noomitusega. Kaebuses esitas A. Vähi taotluse tema vabastamiseks riigilõivu tasumisest maksujõuetuse tõttu.
- Tartu Halduskohtu
- mai
- a määrusega jäeti A. Vähi taotlus riigilõivust vabastamiseks rahuldamata ja anti talle tähtaeg 15,97 euro suuruse riigilõivu tasumiseks. Määruse kohaselt ei ületa menetluskulud (riigilõiv 15,97 eurot) taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mistõttu pole menetlusabi andmine HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel lubatud. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
- A. Vähi esitas määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu
- mai
- a määruse tühistada ja ta riigilõivu tasumisest vabastada. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on halduskohus eksinud kaebaja sissetulekute ja kulude arvestamisel. Kaebaja on viibinud vanglas erinevate staatustega (süüdimõistetu, vahistatu), mis on tinginud tema sissetulekute osas erineva kinnipidamise määra. Halduskohus on ebaõigesti arvestanud kaebaja sissetulekuteks vangla poolt varem ebaõigesti kinni peetud ja hiljem tagasi makstud summad, sest nendelt summadelt on kinnipidamised juba tehtud ning neid ei tohiks enam sissetulekutena arvestada. Samuti on ebaõiglane arvestada kaebaja suhtes varasema nelja kuu sissetulekutega, sest kuni
- märtsini 2012 ei olnud kaebajal kohustust tasuda laekunud vahenditest nõudeid ega kanda neid vabanemisfondi. Alates
- märtsist 2012 on kaebaja süüdimõistetu staatuses ja saab sissetulevatest vahenditest vabalt kasutada ainult 30%, millest tuleb tasuda kõik vajalikud kulud. Lisaks on kaebajal probleeme tervisega ning tal on kolm alaealist last. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
- A. Vähi on määruskaebuses vaidlustanud talle menetlusabi mitteandmist kaebuse esitamisel riigilõivust vabastamise näol. Halduskohus on õigesti tuvastanud, et menetlusabi andmine kaebajale riigilõivust vabastamise näol ei olnud antud juhul lubatud. HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile. A. Vähi esitas kaebuse halduskohtule
- mail
- Seega tuleb tema kaebuse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmist kahekordset ühe kuu sissetulekut arvestada perioodi 8.jaanuar kuni
- mai 2012 eest. Halduskohus on leidnud, et kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile, oli 63,86 eurot. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on kaebaja keskmise sissetuleku õigesti arvestanud ning õigesti leidnud, et sissetuleku suurusest tulenevalt ei ole kaebajale menetlusabi andmine HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel lubatud.
- Põhjendamatud on määruskaebuse väited, et halduskohus arvestas kaebaja sissetulekutena ebaõigeid summasid ning ei arvestanud kaebaja staatuse muutmist ja sellest tingitud kinnipidamiste suurenemist. Seadus ei sätesta antud juhul keskmise sissetuleku arvestamisel erisusi kaebaja sissetulekute liigi ja kaebaja staatuse osas. Madis Ernits Maili Lokk 2 Einar Vene