3-12-727/9

MÄÄ RUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Einar Vene, Agu Timmi Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2012, Tartu Haldusasja number 3-12-727 Haldusasi A.T. kaebus Viru Vangla 13.02.
2. a käskkirja nr 6-1/93-KP tühistamiseks ja 22.02.
3. a haldusakti nr 6-12/73-1 õigusvastaseks tunnistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 13.04.
4. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A.T. määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
5. Vabastada A.T. riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel.
6. Jätta Tartu Halduskohtu 13.04.
7. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Määrus on lõplik (HKMS § 252 lg 7). Edasikaebamise kord ASJAOLUD
8. Viru Vangla 13.02.
9. a käskkirjaga nr 6-1/93-KP kohaldati kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid. Viru Vangla 22.02.
10. a käskkirjaga nr 6-12/73-1 jäeti kaebaja taotlus täiendavate julgeolekuabinõude täitmise peatamiseks rahuldamata.
11. A.T. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Viru Vangla 13.02.
12. a käskkiri ja tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla 22.02.
13. a käskkiri. Kaebuses palus kaebaja esialgse õiguskaitse korras Viru Vangla 13.02.
14. a käskkirja täitmise peatamist. Eelpool nimetatud käskkirjaga rikutakse väga intensiivselt kaebaja põhiõigusi- ja vabadusi. Kaebaja põhiõiguste- ja vabaduste rikkumist ei ole võimalik hilisema kahjunõude esitamisega taastada ega heastada.
15. Tartu Halduskohus jättis 13.04.
16. a määrusega A.T. taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestatakse avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hinnatakse kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. 11.02.2012 lõi kaebaja Viru Vanglas kella 11.14 paiku E7 osakonnas mitmeid kordi kääride teraga kinnipeetav V. Tarasovskit keha piirkonda. Seega paigutati kaebaja 13.02.
17. a käskkirjaga täiendavate julgeoleku abinõudena eraldatud lukustatud kambrisse, piirati kinnipeetava vanglasisest liikumis- ja suhtlemisvabadust, keelati kehakultuuriga tegelemine ja kasutati ohjeldusmeetmeid. Kohus ei nõustu kaebuses toodud väitega, et kaebaja on sõbralik ja rahumeelne inimene, kes hoiab osakonnas häid suhteid teiste kinnipeetavatega. Võttes arvesse kaebaja emotsionaalset ebastabiilsust, ei ole välistatud, et kaebaja kordab rünnakuid vanglas teiste vanglas viibivate isikute suhtes. Seega täiendavate julgeolekuabinõude rakendamata jätmise korral ei pruugi kaebaja õiguskuulekalt käituda teiste kinnipeetavate ja vanglateenistuse töötajate suhtes. Ennetades võimalikke negatiivseid tagajärgi, jättis kohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
18. A.T. esitas määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 13.04.
19. a määruse tühistada ja teha uus määrus, millega tema esialgse õiguskaitse taotlus rahuldada. Kaebaja palub enda riigilõivust vabastamist määruskaebus esitamisel. Kohus on asunud kaevatavat haldusakti täiendavalt põhjendama ja kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid kasutama. Kohus ei ole hinnanud esitatud tõendeid, põhjendusi ega materjale. Kohus ei ole arvestanud E8 osakonnas 16-ne kinnipeetava kohtule esitatud avaldust ja kinnipeetava A.-A. Gašimovi avaldust. Kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude rakendamine on muutunud ebaproportsionaalseks, sest kaebaja suhtes on täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatud ligi kolm kuud ja kaebaja on selle aja jooksul korralikult käitunud. Samuti ei ole kaebajal ühtegi distsipliinirikkumist kümne kuu jooksul. Lisaks pole kaebaja käitumises ohu märke täheldatud. Ohjeldusmeetmete vajadust ei ole põhjendatud, kuigi nende kasutamine on kaebaja õigusi intensiivselt riivav meede ja nende kasutamise vajadust tuleb eriti hoolikalt põhjendada. Kohus on kohtumääruses asunud esitama kaebajale kriminaalsüüdistust. Sellega on kohus rikkunud põhiseaduse § 22 lg-t 1 ja EiÕK artiklit 6 lg-t
20. Kohus ei ole asja menetlemisel erapooletu ning kohtunik tuleb taandada. Kaebaja kohta algatatud kriminaalasjas ei ole isegi süüdistust esitatud. Viru Vangla 13.02.
21. a käskkirjas ei ole märgitud, et kaebaja lõi kinnipeetav V. Tarasovskit. Kaebaja pole aru saanud, et millistele tingimustele ta käitumine peaks vastama, et vangla lõpetaks tema suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise või kohus haldusakti täitmise peataks. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine nii pika aja jooksul ei ole põhjendatud ning on muutunud ebaproportsionaalseks meetmeks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
22. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 13.04.
23. a määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
24. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja taotlus tema vabastamiseks riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel tuleb rahuldada. Nähtuvalt kaebaja isikukontost puuduvad tal rahalised vahendid riigilõivu tasumiseks. 2
25. Vangistusseaduse (VangS) § 69 lg 1 sätestab, et täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatakse kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub käesoleva seaduse või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. A.T. suhtes kohaldati 13.02.
26. a käskkirjaga nr 6-1/93-KP alusel täiendavaid julgeolekuabinõusid seoses sellega, et ta tekitas 11.02.2012 teisele kinnipeetavale kehavigastusi, mille alusel algatati kriminaalasi KarS § 121 tunnustel. Kaebaja on omaks võtnud kallaletungi kaaskinnipeetavale. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et antud juhul puuduvad alused esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ja kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise peatamiseks. HKMS § 249 lg 3 alusel arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning kaebuse perspektiive. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et käesoleval ajal on esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmiseks alus, kuna kaebaja on oma käitumisega näidanud, et ei ole välistatud tema poolt õigusvastane käitumine kaaskinnipeetavate ja vanglatöötajate suhtes. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise täitmise peatamist ei too kaasa ka asjaolu, et kaebaja on alates nende kohaldamisest käitunud õiguskuulekalt, kuna VangS § 69 lg 2 alusel lõpetatakse nende kohaldamise aluseks olnud asjaolude äralangemisel. Ringkonnakohtu arvates on esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise aluseks ka asjaolu, et ringkonnakohtu hinnangul ei ole tühistamiskaebuse puhul tegemist perspektiivika kaebusega. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise otsuse puhul on tegemist kaalutlusõiguse alusel tehtud otsustusega, mille kohtulik kontroll on piiratud. Halduskohtule esitatud kaebuses puuduvad ringkonnakohtu arvates põhjendused, mis annaksid alust praegusel momendil arvata, et kaebus kuulub rahuldamisele. Asjaolu, et kaebajale ei ole praeguseni esitatud kriminaalasjas süüdistust, ei anna alust väita, et seda ei esitatagi. Ringkonnakohus ei nõustu ka kaebaja seisukohaga, et vaidlustatud käskkirjas ei süüdistata kaebajat kaaskinnipeetava löömises, kuna just see asjaolu oligi täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise aluseks. Ringkonnakohtu kompetentsi ei kuulu kohtuniku taandamise küsimuse lahendamine. See ei võta kaebajalt võimalust esitada kohtuniku suhtes seaduses ettenähtud aluste esinemisel taandust asja edasise sisulise arutamise käigus. Ka muud määruskaebuses esitatud asjaolud ei ole esialgse õiguskaitse korras täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise peatamise aluseks. Madis Ernits Einar Vene 3 Agu Timmi