← Eesti

3-12-727/33

MÄÄ RUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Einar Vene, Agu Timmi Määruse tegemise aeg ja koht

  1. september 2012, Tartu Haldusasja number 3-12-727 Haldusasi A.T. kaebus Viru Vangla 13.02.
  2. a käskkirja nr 6-1/93-KP tühistamiseks ja 22.02.
  3. a haldusakti nr 6-12/73-1 õigusvastaseks tunnistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 15.06.
  4. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A.T. määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu 15.06.
  5. a määrus muutamata ja määruskaebus rahuldamata. Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Edasikaebamise kord ASJAOLUD
  6. A.T. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Viru Vangla 13.02.
  7. a käskkiri ja tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla 22.02.
  8. a käskkiri. Kaebuses palus kaebaja esialgse õiguskaitse korras Viru Vangla 13.02.
  9. a käskkirja täitmise peatamist. Samuti taotles kaebaja enda vabastamist riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel seoses maksejõuetusega.
  10. Tartu Halduskohus jättis 15.06.
  11. a määrusega A.T. menetlusabi taotluse kohaldamiseks rahuldamata. Kaebaja on esitanud kaebuses kaks nõuet, seega peab ta tasuma riigilõivu 31,94 eurot. Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) §-des 110 ja 111 on sätestatud menetlusabi andmise tingimused, mille kohaselt võib kohus isiku taotluse alusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu või kautsjoni tasumisest. Menetlusabi antakse, kui taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Tulenevalt kaebaja vanglasisesest isikuarvest on kaebaja majanduslik olukord muutunud. Alates 14.02.2012 kuni 14.06.2012 laekus kaebaja kontole raha summas 468,13 eurot. Arvestades, et laekunud rahast pidas vastustaja kinni vabanemisfondile ja tasu elektrienergia kasutamise eest kokku 232,25 eurot, siis on kaebaja keskmine kahekuine sissetulek 117,94 eurot. HKMS § 117 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus menetlusabi andmise tühistada, kui menetlusabi andmise tingimused puudusid või on ära langenud. 13.04.
  12. a määrusega anti kaebajale menetlusabi seoses määruskaebuse esitamisega halduskohtu 13.04.
  13. a esialgse õiguskaitse määruse vaidlustamiseks. Praegusel momendil on tema majanduslik olukord tunduvalt paranenud. Seega ei saa menetlusabi taotluse läbivaatamisel juhinduda HKMS § 112 lg 1 p-s 1 sätestatust ning arvutada taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut alates menetlusabi taotluse esitamisest. Menetlusabi taotluse rahuldamise puhul kuulub see asjaolude äralangemise tõttu tühistamisele vastavalt HKMS § 117 lg 1 p-le
  14. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
  15. A.T. esitas määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 15.06.
  16. a määrus tühistada ja teha uus määrus, millega tema riigilõivust vabastamise taotlus rahuldada. Põhiseaduse § 13 annab igaühele õiguse saada riigilt ja seadusest kaitset. HKMS § 110 lg 1 p 1 kohaselt on menetlusabi riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks. Kohus on meelevaldselt asunud seisukohale, et kaebaja majanduslik olukord on paranenud, kuid samas on jätnud tähelepanuta muud asjaolud, mis kinnitavad kaebaja maksejõuetust. Kohus ei ole arvestanud, et kaebajal puuduvad sissetulekud ning ei ole vara ja need summad, mis kaebaja arvele laekuvad, lähevad lühiajalise väljaviimise eest tasumiseks. Kohus pole arvestanud sellega, et kaebajal on kolm eelkooliealist last, kes elavad koos abikaasaga. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
  17. Viru Vangla ei ole oma seisukohti määruskaebuse suhtes esitanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  18. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 15.06.
  19. a määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
  20. Kuigi HKMS § 112 lg 1 p 2 kohaselt tuleb menetlusabi andmisel arvesse võtta kaebaja taotlusele eelnenud nelja kuu keskmine sissetulek, siis HKMS § 114 lg 2 teise lause kohaselt võib kohus igas menetlusstaadiumis kontrollida, kas menetlusabi andmise majanduslikud eeldused on täidetud. Samuti on ka HKMS § 117 lg 1 p 2 alusel kohtul õigus menetlusabi andmine tühistada, kui menetlusabi tingimused puuduvad või on ära langenud. Käesoleval juhul on halduskohus õigesti leidnud, et kaebaja majanduslik olukord on muutunud ja puuduvad alused menetlusabi andmiseks. Alates 14.02.2012 kuni 14.06.2012 on kaebaja kontole laekunud 468,13 eurot, millest on kinni peetud 232,25 eurot. Seega on kaebaja keskmine kuu sissetulek 117,94 eurot ja kaebaja on võimeline tasuma riigilõivu summas 31,94 eurot, kuna see on tunduvalt väiksem kui kaebaja kahekordne ühe kuu sissetulek. 2 Määruskaebuse rahuldamiseks ei anna alust ka määruskaebuses väidetu, et kaebajale laekuvad summad lähevad lühiajaliste väljaviimiste eest tasumiseks, kuna nende summade puhul ei ole tegemist vajalike kulutustega. Samuti ei oma menetlusabi andmisel mingit tähendust kaebaja perekondlik seisukord, kuna kaebaja konto väljavõttest ei nähtu, et kaebaja võtaks materiaalselt osa oma laste kasvatamisest. Seega on halduskohus õigesti leidnud, et puuduvad alused kaebajale menetlusabi andmiseks. Madis Ernits Einar Vene 3 Agu Timmi

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.