← Eesti

3-11-1895/28

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Agu Timmi ja Einar Vene

  1. september 2012, Tartu Haldusasi Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vanglale kohustava ettekirjutuse tegemiseks väljastada kaebaja kambrisse suvejalanõud Tartu Halduskohtu
  2. jaanuari
  3. a määrus Nikolai Lilitškini määruskaebus Kirjalik menetlus Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine 3-11-1895 RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
  4. jaanuari
  5. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse Riigikohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  6. Tartu Halduskohtusse saabus
  7. juulil 2011 kinnipeetav Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vangla peale. Kaebuses taotles N. Lilitškin vangla haldusakti ja toimingu õigusvastasuse tuvastamist ning vanglale kohustava ettekirjutuse tegemist väljastada talle laost isiklikud asjad (suvejalanõud ja kaks liimipulka). Kaebuse kohaselt saadeti N. Lilitškinile vanglasse pakiga kaks kantseleiliimi pulka, mis on vanglas lubatud. Liimi kaebajale ei väljastatud viidates Tartu Vangla direktori käskkirjale nr 1-3/
  8. Kaebajale nimetatud käskkirja tutvustatud ei ole. Samuti ei väljasta vangla kaebajale kambrisse jalatseid, milles ta vanglasse saabus ja mis pandi kirja. Kaebaja andis allkirja, et on jalatsid kätte saanud, kuid tegelikkuses neid kambrisse talle ei antud.
  9. Tartu Halduskohtu
  10. oktoobri
  11. a määrusega tagastati N. Lilitškini kaebus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 11 lg 31 p 5 alusel osaliselt, s.o osas, milles kaebaja taotles vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamist (kahe liimipulga kambrisse mittelubamine) ja vangla kohustamist väljastada talle kambrisse kaks liimipulka. Kohus asus seisukohale, et N. Lilitškini kaebus oli selles osas ilmselgelt perspektiivitu. Ühtlasi andis kohus tähtaja kohustamisnõude täpsustamiseks, s.t selgitada, mis põhjusel ta soovib talveperioodil kambrisse suvejalanõusid. Kaebaja kohtule tähtaegselt ei vastanud.
  12. detsembril 2012 saabus kohtusse N. Lilitškini vastus, milles märgiti, et vangla tegevus on õigusvastane. Jalanõud tuleb kambrisse anda sõltumata sellest, kas nad on talvised või suvised.
  14. jaanuaril
  15. a saabus halduskohtusse N. Lilitškini määruskaebus
  16. oktoobri
  17. a kohtumääruse peale ning taotlus määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Kaebetähtaja ennistamise taotluses märkis N. Lilitškin, et lasi määruskaebuse esitamise tähtaja mööda seetõttu, et ta koostab kõik kaebused, avaldused ja taotlused käsitsi kasutades selleks sulepead ja see võtab aega. Ta kopeerib kõiki dokumente ja selleks kulub aega topelt. Vangla hoiab teda vahepeal ilma paberi ja sulepeata, samas kui kaebajal on kümneid asju, mis nõuavad vastamist. N. Lilitškin viitab mitmetele terviseprobleemidele ja käevigastusele, mille tekitas Tartu politsei. Valu segab kirjutamast ning seetõttu lasebki kaebaja tähtaegu mööda. Lisaks on kinnipidamistingimused väljakannatamatud.
  19. jaanuari
  20. a määrusega luges halduskohus N. Lilitškini määruskaebuse
  21. oktoobri
  22. a määrusele esitatuks tähtaja rikkumisega ning jättis rahuldamata tähtaja ennistamise taotluse. Kohus sedastas, et määruskaebus
  23. oktoobri
  24. a kohtumääruse peale tuli kaebajal esitada ajavahemikus
  25. november kuni
  26. november
  27. Selles ajavahemikus on kaebaja teistes haldusasjades pöördunud kohtu poole kolmel korral (
  28. november määruskaebus asjas 3-11-1309,
  29. november määruskaebus asjas 3-08-2463 ja
  30. november puuduste kõrvaldamine asjas 3-11-1133). Seega oli kaebajal kohtu hinnangul ka käesolevas asjas võimalik määruskaebus esitada tähtaegselt, sest väidetavad terviseprobleemid ei olnud kaebajale takistuseks eelnimetatud asjades kohtu poole pöördumisel. N. Lilitškini väide paberi puudumise kohta ei saa olla aluseks menetlustähtaja ennistamisel.
  31. N. Lilitškin esitas Tartu Halduskohtu
  32. jaanuari
  33. a määruse peale määruskaebuse, sest see takistab asja edasist menetlust ning rikub oluliselt Eesti Vabariigi põhiseaduse §-ga 32 kaitstud põhiõigust. Rikutud on ka õigust õiglasele kohtumenetlusele. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  34. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
  35. N. Lilitškin on esitanud
  36. oktoobri
  37. a määruse peale kaebuse
  38. jaanuaril
  39. Mainitud määruses anti N. Lilitškinile 10-päevane tähtaeg kaebuse esitamiseks arvates määruse kättesaamisest. N. Lilitškin sai määruse kätte
  40. novembril
  41. Kaebuse esitamise viimane tähtpäev oli 14.0 novembril
  42. Kuna kaebaja on esitanud määruskaebuse ligi kaks kuud ettenähtud ajast hiljem, tuleb vaadata, kas esinevad HKMS § 71 lg-s 1 toodud asjaolud.
  43. Määratlemata mõiste „tähtaja ennistamise mõjuvad põhjused" sisustamisel peab kohus kaalutlusõigust kasutades hindama kaebaja poolt kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks toodud põhjendusi. Kohtupraktika kohaselt on mõjuvaks põhjuseks kaebuse esitamise tähtaja ennistamisel peetud subjektiivseid või objektiivseid asjaolusid, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist (vt nt RKHKm nr 3-3-1-75-08, p 17).
  44. N. Lilitškin on tähtaja ennistamise taotluses toonud välja mitmeid objektiivseid asjaolusid, mida ta peab mõjuvateks ja mis tingiksid kaebetähtaja ennistamise. 2 Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et toodud põhjusi ei saa mõjuvateks lugeda ning kaebetähtaeg ei kuulu ennistamisele. Halduskohus on
  45. jaanuari
  46. a määruse punktis 7 toonud välja, et ajaperioodil
  47. novembrist kuni
  48. novembrini, mil kaebaja oleks pidanud määruskaebuse esitama, on ta teistes haldusasjades pöördunud kolmel korral kohtu poole. Järelikult ei ole põhjendatud kaebaja väide, et määruskaebus jäi õigeaegselt esitamata, kuna tal käed valutasid ja valu tõttu ei suutnud ta määruskaebust kirjutada. Ühtlasi ei vasta tõele ka asjaolu, et vangla ei varusta kaebajat kirjatarvetega, sest teiste haldusasjadega tegelemise jaoks oli kaebajal olemas nii kirjutusvahend kui ka paber, millele kirjutada. Ringkonnakohus märgib jätkuvalt, et pidevalt enamjaolt põhjendamatute kaebustega kohtu poole pöördudes võib isik ise tekitada ohu, kus tänu suurele kirjavahetusele ja samaaegselt mitmete kohtumenetluste kestmisele minetab isik lõppkokkuvõttes kohtusse pöördumise võimaluse seetõttu, et laseb mööda kaebetähtaja või muu protsessitähtaja. Kuna selline olukord ei ole reeglina tähtaja ennistamise aluseks, riskib isik ise sellega, et võib ilma jääda õiguskaitsest küsimuses, mis sel korral oli tõepoolest oluline.
  49. Kohus on seisukohal, et kaebaja pole asjas üles näidanud ka vajalikku hoolsust. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus), kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest (vt nt RKHKm nr 3-3-1-75-08, p 17). Arvestades N. Lilitškini isikut, tuleb tõdeda, et tegemist on isikuga, kes on kogenud määruskaebuste esitamisel ning tunneb seetõttu hästi kaebetähtaegu. Seega puuduvad ka subjektiivsed asjaolud, mis takistasid tähtaegse määruskaebuse esitamist. Maili Lokk Agu Timmi 3 Einar Vene

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.