← Eesti

3-12-473/12

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Tiit Lõhmus, Maili Lokk ja Einar Vene

  1. august 2012, Tartu Haldusasi Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks Tartu Halduskohtu
  2. aprilli
  3. a määrus Nikolai Lilitškini määruskaebus Kirjalik menetlus Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine 3-12-473 RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
  4. aprilli
  5. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse Riigikohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  6. Nikolai Lilitškin esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus Tartu Vanglalt välja mõista hüvitis selle eest, et perioodil 1.-
  7. juuni 2010 vanglaametnik solvas teda ja tekitas talle ebameeldivusi.
  8. Tartu Halduskohtu
  9. märtsi
  10. a määrusega tagastati N. Lilitškini kaebus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel. Kohus leidis, et kaebaja ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast. Ta on küll esitanud vanglale kahju hüvitamise taotluse, kuid see oli puudustega ja vangla andis N. Lilitškinile puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Et kaebaja puudusi ei kõrvaldanud, jättis vangla tema kaebuse õiguspäraselt läbi vaatamata.
  11. Kaebaja esitas
  12. märtsil 2012 määruskaebuse, milles palus halduskohtu
  13. märtsi
  14. a määruse tühistada. Määruskaebuse kohaselt on kaebajal kohtueelne menetlus läbitud, sest vangla puuduste kõrvaldamise nõue oli esitatud eesti keeles, millest N. Lilitškin aru ei saanud. Määruskaebuses esitas N. Lilitškin taotluse tema riigilõivu tasumisest vabastamiseks määruskaebuse esitamisel.
  15. Tartu Halduskohtu
  16. aprilli
  17. a määrusega jäeti N. Lilitškini taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata, jäeti määruskaebus käiguta ja anti N. Lilitškinile tähtaeg riigilõivu 12,78 euro tasumiseks. Määruse kohaselt ei ületa menetluskulud (riigilõiv 12,78 eurot) taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mistõttu pole menetlusabi andmine HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel lubatud. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  18. N. Lilitškin esitas määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 13 aprilli
  19. a määruse tühistada. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt takistab vaidlustatud määrus asja edasist menetlemist, piirab oluliselt kaebaja põhiõigusi ja seaduslikke huve vanglas ning rikub Eesti Vabariigi põhiseaduse §-e 12, 13, 14, ja
  20. Määrus piirab kaebaja juurdepääsu õigusemõistmisele ja kaitsele vanglavõimu omavoli vastu. Kaebaja on kodakondsuseta kinnipeetav ning kohus on kohustatud ta vabastama kõikidest kohtukuludest. Kaebaja on nõus riigilõivu tasuma, kuid tal puuduvad selleks vahendid. Vangla kaebajale tööd ei võimalda. Kaebajal on riigilõiv vaja tasuda ka paljudes teistes kohtuasjades. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  21. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
  22. Määruskaebuses vaidlustab N. Lilitškin talle menetlusabi mitteandmist määruskaebuse esitamisel riigilõivust vabastamise näol. Halduskohus on õigesti tuvastanud, et menetlusabi andmine kaebajale riigilõivust vabastamise näol ei olnud antud juhul lubatud. HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile. N. Lilitškin esitas määruskaebuse Tartu Halduskohtu
  23. märtsi
  24. a määruse peale
  25. märtsil
  26. Seega tuleb tema määruskaebuse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmist kahekordset ühe kuu sissetulekut arvestada perioodi
  27. detsember 2011 kuni
  28. märts 2012 eest. Kuigi halduskohus on N. Lilitškini keskmise sissetuleku arvestamisel võtnud arvesse perioodi
  29. november 2011 kuni
  30. märts 2012, ei muuda see asjaolu, et N. Lilitškini vanglasisese vabakasutuskonto väljavõtte kohaselt oli tema menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel arvutatud kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek 13,90 eurot. Seega ei ületanud menetluskulud riigilõivu 12,78 euro tasumise näol seaduses sätestatud suurust ja esines seadusest tulenev keeld kaebaja riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
  31. Ebaõige ja õigusaktidel mittepõhinev on kaebaja seisukoht, et ta on kodakondsusetuse tõttu vabastatud kõikidest kohtukuludest. Kohtusse pöördumisel, sh antud juhul määruskaebuse esitamisel, on riigilõivuseaduse kohaselt ette nähtud riigilõivu tasumine. Kaebaja kodakondsusetus ei vabasta teda riigilõivu tasumise kohustusest ning ei ole aluseks tema riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Riigilõivu tasumisest vabastamiseks ei anna alust asjaolu, et kaebajal tuleb tasuda riigilõiv ka teistes haldusasjades. Kaebaja isikukonto väljavõttest nähtuvalt ei ole ta vaadeldaval perioodil teistes asjades riigilõivu tasunud. Enne, kui kaebaja mõnes teises asjas riigilõivu tasunud ei ole, pole kohtul võimalik seda asjaolu menetlusabi taotluse lahendamisel arvesse võtta. 2
  32. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et vaidlustatud määrus takistab asja edasist menetlemist, piirab oluliselt kaebaja põhiõigusi ja seaduslikke huve vanglas ning rikub Eesti Vabariigi põhiseaduse §-e 12, 13, 14, ja
  33. Asja menetlust takistab käesoleval juhul kaebaja soovimatus riigilõivu tasuda. Õigus pöörduda kohtusse ei ole piiramatu. Riigilõivu nõue kohtusse pöördumisel on kooskõlas põhiseadusega ega piira kaebaja õigust kohtusse pöörduda ebamõislikult. Tiit Lõhmus Maili Lokk 3 Einar Vene

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.